Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-17-4653/11
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 05.06.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 746

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-17-4653/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.05.2017 1-17-4653/31Viru Maakohus Narva kohtumaja13.09.2019 1-17-4653/40Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium07.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-4653

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk

Kriminaalasi

N.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 ja § 200 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. mai 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav N.E (ik XXX), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava N.E apellatsioon Viru Maakohtu 15. mai 2017. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada talle apellatsioon. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 15. mai 2017. a otsusega tunnistati N.E kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat ning KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 28. augusti 2016. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks jäi 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 20. veebruar 2017. N.E-lt mõisteti välja tsiviilhagid ja lahendati asitõendite ning menetluskuludega seonduvad küsimused. Tõkend vahistamine jäeti Viru Maakohtu 29. mai 2017. a määrusega muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

2.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

3.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning N.E kaebusega, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 3.1 Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohus lahendas N.E-le esitatud süüdistust kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). 3.2 Praegusel juhul ei ole N.E viidanud ühelegi KrMS 9. ptk 2. jao sätete rikkumisele ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Süüdistatav on vaid taotlenud enda saatmist narkosõltuvusvastasele ja psühhiaatrilisele ravile. Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega, kuriteo kvalifikatsiooniga või karistuse liigi ja määraga mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul eelnimetatud küsimuste osas kahtlusi ei tekkinud ja neid ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Maakohus on 15. mail 2017. a toimunud kohtuistungil selgitanud N.E-le tema õigusi, kokkuleppemenetluse erisusi ning sellest loobumise korda. Kohtunik küsis N.E-lt , kas viimane on kokkuleppest aru saanud, kas ta andis nõusoleku kokkuleppeks vabatahtlikult ja kas ta jääb selle juurde (VI kd, lk 4). Eeltoodud küsimustele on N.E vastanud jaatavalt. Seega on N.E nõustunud talle kokkuleppega mõistetud karistusega ning asjaolu, et ta apellatsioonimenetluses leiab, et tegelikkuses tuleks talle kohaldada ravi, ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.