1-16-9964
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. mai 2017, Tallinn
Kriminaalasja number
1-16-9964
Kohtukoosseis Kriminaalasi
Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla A.M-i süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör
Kaitsja advokaat Silver Reinsaar riigi õigusabi korras Eve Soostar A.M isikukood XXX, elukoht XXX, ei tööta, karistatus puudub
Süüdistatav
Kaitsja
Kaitsja advokaat Silver Reinsaar riigi õigusabi korras
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta muutmata Harju Maakohtu 31. jaanuari 2017. a kohtuotsus A.M-i süüdistusasjas KarS § 121 lg 1 järgi ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
vasaku silma piirkonda. Ta põhjustas sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse verevalumite näol. Eeltooduga rikkus A.M korrakaitseseaduse § 55 lg-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning kasutas põhjendamatut füüsilist vägivalda võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Oma tahtliku tegevusega pani A.M toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
2(5)
3(5)
olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus KrMS § 341 lg-st 3 tulenevalt igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi ise lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks. Juhul kui ei ole ülekaalukaid põhjuseid, mis eeldaksid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, tuleb ringkonnakohtul kriminaalasi ise ära lahendada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus nr 3-1-1-14-14 ja 22. veebruari 2016. a otsus nr 3-1-1-109-15). 4.5 Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanule peaga näkku lüües turvatöötaja A.M hädakaitse piire ei ületanud. Nimelt puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu JM oleks turvatöötajat löönud või teda sellega ähvardanud. Ta avaldas vastupanu vaid turvatöötajaga turvaruumi kaasaminemise suhtes. Seega seisnes õigusvastane rünne praeguses asjas vaid tegevusetuses, mille vastu saab end kaitsta nt tegutsemiseks kohustatud isiku sundimisega nõutavale teole. Seetõttu ei olnud A.M õigustatud kannatanule peaga näkku lööma. Samuti ei olnud ta õigustatud kannatanule rusikaga näkku lööma, mille vastu kaitsja isegi ei vaidle. Asjaolu, et kannatanu pöördus järgmisel päeval EMO-sse ja esitas nõude süüdistatava tööandja vastu, ei muuda kohtukolleegiumi hinnangul kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks. Seega teostas A.M hädakaitset otsese tahtlusega vahenditega (rusika ja peaga), mis ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuriteo kvalifikatsiooni seisukohast ei ole oluline, mitu lööki A.M kannatanu näkku tegi. Kuid arvestades kannatanu näol olevate vigastuste paiknemist on ilmne, et lööke oli rohkem kui üks. Seega ületas A.M hädakaitse piiri ning tema käitumises puudub õigusvastasust välistav asjaolu. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et A.M tuleb süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista.
Jõustunud Riigikohtu 03.11.2017 otsuses toodud muudatustega
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.