Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Pärnu Maakohus 4. november 2025, Paide kohtumaja 1-25-3307 (24263050402)
Kohtunik
Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla-Allika
Kriminaalasi
M.B süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1, § 263 lg 1 p 1 järgi ja T.U süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, lühimenetluses
Ringkonnaprokurör
Merike Lugna
Süüdistatav
M.B Isikukood või sünniaeg: Elukoht: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend:
XXX XXX Eesti Vabariigi kodanik x eesti keel x OÜ, x ja y OÜ, x karistamata kehtivat tõkendit ei ole
Kaitsja
v.adv Margo Normann ( määratud korras)
Süüdistatav
T.U Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht: XXX , kannab karistust x x Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: x Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: kannab karistust Karistatus: karistatud 4 korda, viimati 08.12.2022 1 (18)
1-25-3307 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329, § 424 lg 2 järgi 2 aasta 3 kuu 1 päevase vangistusega. Tõkend: ei kohaldatud Kaitsja
v.adv Natalia Suvorova ( määratud korras)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS, §§-dest 309 lg 2, 311 – 312, 314, 181 lg 1 kohus o t s u s t a s :
1.Õigeks mõista M.B süüdistustes KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi.
2.Õigeks mõista T.U süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
3.M.B menetluskulud 859,64 eurot ja T.U menetluskulud 1080,20 eurot jätta riigi kanda.
4.Hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist asitõendid: sündmuskoha vaatlusega võetud DNA proovid (pakendid nr 1-5), isiku läbivaatusprotokolliga võetud DNA proovid (pakendid nr 1-6) ja järgmised sündmuskoha vaatlusega seotud ajad: paberkott (pakend nr 1), tänavakivi (pakend nr 4), Coca Cola pudel (pakend nr 5), viinapudel (pakend nr 6), särk (pakend nr 9), püksid (pakend nr 10), käekell (pakend nr 11), nuga (pakend nr 6) ja noa vutlar (pakend nr 2).
5.Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele.
6.Jõustunud kohtuotsus saata Rahandusministeeriumile ja PPA-le. Edasikaebamise kord Apellatsiooni kohtuotsusele saavad esitada kannatanud ja prokurör kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatavad apellatsiooni esitada ei saa (KrMS § 318 lg 3 p 1). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
M.B-d süüdistatakse selles, et tema 3.8.2024 kella 19:55 ajal X linnas kesklinna pargis konflikti käigus lõi käte ja jalgadega ning pussitas noaga J.E-d, kellele põhjustas järgmised tervisekahjustused: paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanalis, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest. Lisaks haav nina piirkonnas ja haav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas. Kõhuõõnde tungiv ja soole vigastustega tervisekahjustus on eluohtlik. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustas ohu isiku elule, pani M.B toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, et tema koos T.U-ga 3.8.2024 kella 19:55 ajal X kesklinna pargis peksis korduvalt rusika ja jalaga B.W-d näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas B.W-le orbita alaseina killunenud murru, vasaku alalõualuunurka haarava murru ning füüsilist valu. Oma tegevusega häiris ta A.A, W.E, B.V ja C.C rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma tegevusega korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga pani M.B toime KarS § 263 lg 1
2 (18)
1-25-3307 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.U süüdistatakse selles, et tema koos M.B-ga 03.08.2024 kella 19:55 ajal X kesklinna pargis peksis korduvalt rusika ja jalaga B.W-d näo- ja keha piirkonda, millega põhjustas B.W-le orbita alaseina killunenud murru, vasaku alalõualuunurka haarava murru ning füüsilist valu. Oma tegevusega häiris ta A.A, W.E, B.V ja C.C rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma tegevusega korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega vägivallaga pani T.U toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas, kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kõik süüdistustes kirjeldatud sündmused toimusid 3.8.2024 kella 19:55 ajal X linnas kesklinna pargis (sündmuskoht vaadeldud 3.8.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis tlk 3-18 I kd). Sel ajal pargis viibimist kinnitasid süüdistatavad M.B (kohtuistungi protokoll tlk 44 pöördel-46 II kd) ja T.U (kohtuistungi protokoll tlk 46-48 II kd), kannatanud B.W (ülekuulamise protokoll tlk 46-48 I kd) ja J.E (ülekuulamise protokoll tlk 25-28 I kd). Sündmust nägid pealt tunnistajad I.P (ülekuulamise protokoll tlk 73-74 I kd; helistas häirekeskussesse kell 19.54 ( 8.8.2024 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23 I kd, salvestis plaadil tlk 24 I kd), I.L (ülekuulamise protokoll tlk 83-84 I kd; helistas neljal korral häirekeskusesse – kell 19.49, 19.52, 19.53, 20.05 (8.8.2024 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23 I kd, salvestis plaadil tlk 24 I kd), M.M (ülekuulamise protokoll tlk 87-89 I kd), A.A (ülekuulamise protokoll tlk 90-91 I kd), W.E (ülekuulamise protokollid tlk 92-94; 95-96 I kd), B.V (ülekuulamise protokollid tlk 97-99; 100-101 I kd) ja C.C (ülekuulamise protokoll tlk 102103 I kd). Politseinikust tunnistaja Q.A jõudis sündmuskohale, kui sündmus oli läbi (ülekuulamise protokoll tlk 75-77 I kd). Sündmuse toimumise aeg ja koht nähtub ka väljavõttest politsei andmebaasist KILP (tlk 2 I kd) ja häirekeskuse kõnedest (8.8.2024 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 23, kõned tlk 24 plaadil I kd). Lisaks eelnevale tõendab sündmuse toimumise aega ja kohta ka kiirabikaart (tlk 33-34 I kd), millisest nähtub väljakutsest teatamise aeg, 3.8.2024 kell 19:50.
2.Kohus leiab, et süüdistuses kitsapiiriline osundamine ainult M.B ja T.U tegevusele ei ole tõe tuvastamise seisukohalt objektiivne. Kuigi prokurör kohtus nõustus asjaoluga, et J.E oli konflikti algatajaks, tema oli see, kes hakkas esimesena süüdistatavate suunas noaga vehkima, nuga oli kaasas J.E-l , ei sisaldu see asjaolu süüdistuses, aga oleks asja selguse mõttes võinud seal olla.
3.M.B on end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud, T.U end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ja kannatanute ütlused erinevad sündmuse toimumise ajendi ja sündmuste ajalise järjestuse osas. Süüdistatav M.B ei eita J.E noaga löömist, kuid väidab, et tegi seda enesekaitseks. Samuti lõi B.W-d T.U kaitseks. T.U ei tunnista, et ta oleks üldse B.W-d löönud, ütleb, et tegi talle lahtise käega vastu õlga sõbramehe patsu.
4.Kohus uurib kohtule esitatud tõendeid, et tuvastada, kuidas sündmus toimus.
5.Kannatanu J.E ütluste kohaselt tarvitasid B.W-ga pargis alkoholi kui nende juurde tulid 2 võõrast meest, üks (vist oli midagi punast seljas) hakkas B.W-ga tüli norima ja lõi rusikaga selja tagant B.W-d pea piirkonda ning hüppas kahe jalaga talle vastu pead. Sellest sai konflikt alguse. Seejärel hüppas ta püsti ning sekkus kaklusesse. Ta ei mäleta, et tal oleks olnud nuga kaasa, kuid ühel hetkel tekkis rüseluse käiku nuga. Üks kahest võõrast tahtis selle noaga B.W-le viga teha, kuid ta läks vahele. J.E ütluste kohaselt võttis ta noa terast 3 (18)
1-25-3307 kinni ning lõikas kätte. Järgmine hetk võõras lõi teda noaga kõhu piirkonda vist kolm korda, oli kägaras asendis, soolikad olid väljas.
6.Kannatanu B.W rääkis, et olid J.E ja M.M-iga pargis, J.E jõi viina (tema ei olnud alkoholi tarbinud), tuli nende juurde M.B koos ühe mehega (kutsutakse vist H). Algul suhtlesid normaalselt, aga mingist ütlemisest tekkis rüselus M.B ja J vahel, nad kukkusid pikali ning siis sekkus H ja lõi korduvalt J.E-d jalaga, kusagile näo piirkonda. Läks rüselusele vahele ja tõmbas M.B J.E pealt ära. Sest J.E oli all, sai M.B J pealt korraks ära tõmmatud. Siis tuli H talle kallale, lõi korduvalt rusikatega vastu nägu, löökide tagajärjel ta kukkus pikali ning ka M.B tuli talle kallale ja lõi jalaga näkku, ei tea, mitu korda, kaotas teadvuse. Selle sündmuse ajal kellelgi nuga ei näinud.
7.M.B selgitas, et istus koos T.U-ga pargis B.W ja J.E juures, kuid nägid veel tuttavaid ja liikusid pargis ringi. T.U avastas, et tal jäi telefon sinna tooli peale ning läksid tagasi. Konflikt sai alguse sellest, et T.U telefon kadus ära ning B.W ja J.E ütlesid, et nemad ei tea telefonist midagi. J.E-l oli ainukesena kott ning hakkas näitama, et tal ei ole seal midagi, kuid võttis sealt hoopis suure pussnoa välja. Ta hakkas noaga vehkima ja tegi nende suunas ründavaid liigutusi. Siis arenes sündmus päris kiiresti, hakkas karjumine, ta üritas J.E-d rahustada, kuid ta ei rahunenud, vehkis noaga edasi. Tundis hirmu ja viha läbisegi, tahtis nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud ning siis tekkis J rüselus, rüseluse käigus ka lõi J.E käte ja jalgadega kui üritas nuga kätte saada. Rüseluse käigus kukkusid nad pikali, pikali olles rüselus jätkus. Mingi hetk sai noa kätte ja siis ta lõigi teda noaga. Samal ajal kui temal oli J.E-ga see tegevus, siis oli B.W-l ja T.U-l omavahel mingi asi. M.B selgitas, et hiljem lõi ta B.W-d jalaga näkku, siis kui B.W oli T.U rünnanud (talle tundus, et B.W ründas esimesena T.U), kuid see oli pärast noaga vehkimist ja J.E noaga löömist. Peale seda kui oli B.W-d jalaga löönud, läks koju. J.E oli kägaras maas ja B.W oli teadvusetu. Noa viskas purskkaevu.
8.T.U kirjeldab olukorda samuti, et intsident sai alguse selles, et ta unustas enda telefoni pingile, kuid B.W ütles ülbelt, et tema käes seda pole ja hakkas rusikatega vehkima. Seepeale läks J.E närvi, võttis kotist noa, hakkas noaga vehkima, tema oli siis juba püsti. M.B tahtis temalt seda nuga ära saada, temal oli samamoodi plaan see nuga ära saada. B.W löömist ta ei tunnista, tegi talle lahtise käega vastu õlga sõbramehe patsu, et anna telefon siia. T.U rääkis, et B.W lõi teda rusikaga kaks korda, vastu pead ja teine löök läks rindpiirkonda, viimasest löögist ta kukkus ja seejärel lõi M B.W-d ühe korra rusikaga jala piirkonda ja siis jalaga lõi vastu pead. J.E vigastas teda noaga põlve, kui M.B ja J.E seal maas olid, üritas jalaga J.E-lt nuga ära lüüa. Peale seda kui sai noaga põlve läks sealt minema, verd hakkas jooksma. Ei näinud kui M.B J.E-d noaga lõi, arvab, et siis hakkas sealt juba ära minema..
9.Konflikti on filmitud, kohtule on esitatud videosalvestised. Süüdistatav T.U on öelnud, et videosalvestisel UWMI2135.mp4 J.E on noaga, kõige parempoolsem (seega isik, kes on musta nokamütsiga, must dressipluus seljas, vehib noaga). T.U on helesinise nokamütsiga, valge triibuga varrukaga. Seljakott oli tal ka. M.B kinnitas, et tema on videol palja ülakehaga. B.W on musta, lukuga dressipluusiga. Videosalvestiselt on näha, et süüdistatavad ja kannatanud seisavad vastamisi, J.E teeb noaga löögiliigutusi M.B ja T.U suunas. Teiselt videosalvestiselt (Messenger_creation_3d11584e-042f-bb30-d201767c...) nähtub, kuidas T.U läheb maas rüselevate meeste peade juurde ning teeb jalaga tõste (ei löö kellelgi pihta) ning seejärel tuleb B.W ja haarab kätega temast kinni, kähmlevad. Kolmandalt videosalvestiselt (RTHC4372) on näha, et kaks meest on pikali maas, T.U (valge triibuga dressipluus) teeb jalaga löögiliigutuse maas olijate suunas, samal ajal neljas mees kukub pikali. Kohus nendib, et need lühikesed salvestised ei ole kuigivõrd abiks sündmuse tuvastamisel, nendelt on tuvastatav J.E poolt noaga vehkimine, see, et J.E ja M.B on pikali 4 (18)
1-25-3307 maas ning B.W ja T.U kähmlevad, samuti T.U jalaga löögiliigutus maas lamavate meeste poole. Kohus edaspidi tunnistajate ütluste juures kirjutab ütlustesse sulgudesse, kelle tegevust tunnistaja kirjeldab, kui see on nähtud videote ja ütluste pinnalt tuvastatav.
10.Häirekeskusesse on tehtud mitmeid telefonikõnesid seoses selle sündmusega: 1) 3.8.2024 kell 19.49 W.E teatab, et X pargis on purskkaevu juures, käib vestlus koos noaga, invaliid ja neli meest, noaga on musta nokamütsiga, musta dressipluusiga mees, keegi ei ole veel viga saanud; 2) 3.8.2024 kell 19.52 - üks mees lööb noaga, teine lööb rusikatega, kõik löövad üksteist rusikatega, käib väga kõva fight, kaklevad neli inimest; 3) 3.8.2024 kell 19.53 I.L teatab, et üks mees suri ära, ta sai vist noaga, veri oli, X pargis purskkaevu juures, kõik neli inimest on veel seal purskkaevu juures, invaliid ka, nägi kuidas löödi jalaga vastu pead; 4) 3.8.2024 kell 19.54 helistaja teatab (sõitis mööda, nägi u 50 meetri kauguselt), et X kultuurikeskuse juures pargis 2 inimest peksavad kolmandat, ta on pikali maas, jalaga tagusid, kahel inimesel olid ülakehad paljad; 5) 3.8.2024 kell 19.54 I.P teatab, et X kultuurimaja pargis toimus kallaletung, neli inimest, viies on ratastoolis, üks ilma särgita, üks pikali (mustade riietega), tema sai löögi, nuga läks rändlusesse vahepeal, aga noaga vehiti korralikult. See, kes noa ära võttis, läheb kultuurimaja poole, halli värvi pluus, tätoveeringud. Ülejäänud kaks kõnet kell 20.03 ja 20.05 ei räägi sündmusest.
11.Tunnistajad I.P, A.A ja W.E olid sündmuskohal koos. Tunnistaja I.P kirjeldas, et nägi pargis ratastoolis meest, kelle juures oli neli meest, kaks tumedates riietes, ühel oli tume nokkmüts, neljas meesterahvas oli palja ülakehaga (M.B ), Kuulis, et keegi neist ütles, et invaliidile nii ei öelda, juba vehkis noaga (J.E ), liikusid edasi. Oli kuulda sõnelust ja siis mindi kättpidi üksteisele kallale. Ilma särgita mees lükkas kellegi pikali ja hoidis teda kinni, olles ta peal, vahepeal olid mõlemad pikali (J.E ja M.B ). Siis vist lõi nokkmütsiga mees kedagi jalaga. Algul oli nuga ühe tumedates riietes mehe käes (J.E), rüseluse käigus sai palja ülakehaga mees (M.B) noa kätte ja hakkas sellega vehkima. Palja ülakehaga mees (M.B) läks maas lamava mehe juurde ja lõi teda ühe korra noaga, siis helistas 112. Kaklus jätkus, keegi löödi teadvusetuks. Peale seda palja ülakehaga mees tõusis püsti, pani särgi selga ja liikus ära. See, keda pussitati (J.E), liikus ise purskkaevu juurde, hoidis kätt kõhu peal.
12.Tunnistaja A.A on andnud ütlusi sündmuse toimumise erinevate ajahetkede kohta. Parki minnes nägi poissi telefoniga rääkimas, sai aru, et ta helistas häirekeskusesse. Ta kuulis kõigepealt vaidlust, seltskonnas, kes karjus, oli viis meest, üks neist ratastoolis. Ühel hetkel olid kõik mehed (v.a ratastoolis mees) juba kättpidi koos. Algul olid püsti, vahepeal pikali maas ja peksid üksteist käte ja jalgadega. Kolm meest tõusis püsti. Siis nägi ta palja ülakehaga meesterahval (M.B ) käes nuga, kaks meest tuikusid kõrval, üks jäi maha lamama. Nägi kuidas palja ülakehaga mees püsti olles kummardus alla poole ja tegi maas lamava meesterahva suunas kaks noaga löögi liigutust kere ja jalgade vahepealse piirkonna suunas. Oli aru saada, et ta lõi noaga maas lamavat meesterahvast. Tätoveeringutega mees lahkus, pani halli lühikese varrukaga särgi selga, nuga tal enam käes ei olnud.
13.Tunnistaja W.E kirjeldas, et kuulis karjumist: „Invaliidile nii ei ütle“ ja „Ma annan sulle nuga“. Purskkaevu lähedal istus pinkidel kaks meest, kaks meest seisid püsti ja üks mees oli ratastoolis. Üks poiss juba helistas politseisse. Püsti olevad mehed, palja ülakeha ja tätoveeringutega (M.B ) ning musta pusa ja musta nokkmütsiga ( J.E ) vaidlesid, oli näha pika teraga nuga, kõigepealt nägi nuga musta nokkmütsiga mehe käes, ei vehkinud noaga. Tätoveeringutega mees läks nokamütsiga mehe juurde, võttis käest, milles oli nuga, kinni ja väänas nokamütsiga mehe pikali. Järsku olid need mehed pikali ja maadlesid maas. Siis hakkasid ka istujad omavahel kaklema. Põhiliselt kaklesid kõik käte/rusikate ja jalgadega. Mingil hetkel kukkus see kiilakas mees (B.W) pikali, kuna seljakotiga mees (T.U), kes alguses temaga koos pingil istus lõi teda rusikaga näkku, seejärel sama mees lõi teda jalaga ka veel näkku. Siis oli nuga juba tätoveeringuga mehe (M.B ) käes, nokamütsiga mees (J.E ) 5 (18)
1-25-3307 oli pikali, tätoveeringuga mees tema peal, hoidis põlve ja ühe käega kinni, küsis: „kas ma löön vä?“ ja lõi ühel korral maas olevat meest noaga kõhupiirkonda. See mees, keda noaga löödi, liikus kõhust kinni hoides ise pingi peale istuma. I.P helistas kiirabisse. Kiilakas (B.W ) oli maas poolistukil, kui tätoveeringuga mees (M.B ) lõi teda jalaga ühe korra näkku, kiilakas kukkus pikali. Tätoveeringuga mees vehkis veel noaga, siis pani särgi selga ja läks ära, ei näinud, kuhu nuga sai.
14.Tunnistaja B.V ütluste kohaselt nägi pargis, et purskkaevu juures oli toimumas nelja mehe vahel konflikt, seal oli ka ratastoolis mees. Oli tekkinud kaks kahele situatsioon – mustade pikkade dressipükstega mees (J.E ) vaidles särgita, tätoveeringutega mehega (M.B ), teised olid kiilakas (B.W ) ja tumesiniste teksapükstega helesinise nokamütsiga (T.U ). Pikkade mustade dressipükstega mees (J.E) vehkis pika teraga noaga helesinise nokamütsiga, tumesiniste teksadega mehe suunas (T.U). Sama mees, kelle suunas ta noaga vehkis, üritas jalaga seda nuga temalt ära lüüa (T.U). Tätoveeringutega mees (M.B) üritas olukorda rahustada. Liikusid edasi, oli kuulda, et seltskond karjub, mustades dressides mees vehkis noaga tätoveeringuga mehe suunas. Üks hetk tätoveeringutega mees (M.B) väänas dressipükstega mehe (J.E) maha. Samal ajal hakkasid kiilakas ja helesinise nokamütsiga mees kaklema. Mõlemad paarid maadlesid maas ja rüselesid üksteist rusikatega lüües. Tätoveeringuga mees oli saanud noa enda kätte (ei tea, kas sai maast või teise mehe käest) ja lõi kohe ühel korral maas lamanud dressipükstega mehele jalgade piirkonda. Edasi nägi, et dressipükstega mees istus maas, tätoveeringutega mees seisis tema kõrval, nuga käes ja karjus. Dressipükstega mees oli mingi hetk püsti tõusnud, liikus longates purskkaevu juures oleva pingi juurde, hoidis kõhust kinni. Tätoveeringutega mees viskas noa purskkaevu, pani särgi selga ja liikus ära. Kiilakas oli samuti pingile istuma jäänud, helesinise nokamütsiga mees võttis seljakoti ja jooksis ära. Ratastooliga mees kakluses ei osalenud, vaatas pealt. Tundis sellest seltskonnast B.W-d (kiilakas) ja T.U (helesinist värvi nokamütsiga).
15.Tunnistaja I.L rääkis, et läks parki purskkaevu vaatama, nägi tulemas viite inimest, üks oli ratastoolis, kuulis kuidas neli meest hakkasid üksteist solvama ja sõimama. Kaks meest jäid silma – ilma särgita tätoveeringutega (M.B ) ning musta nokkmütsiga, seljas must dressipluus, temal oli käes suur nuga (J.E ), millega ta vehkis palja kehaga mehe suunas, kes taganes. Helistas korduvalt numbrile 112. Vahepeal kuulis, et seal on veri ja siis nägi, et üks mees viskas noa purskkaevu ja lahkus.
16.Tunnistaja M.M (selgitas, et liigub ainult ratastooliga) ütluste kohaselt hakkas tüli sellest, et habemega võõras mees halli värvi särgiga ja tumedate pikkade teksapükstega surus B.W-d õlgadest alla, kui ta pingil istus. B.W istus edasi, üritas meest eemale lükata, B.W püsti ei tõusnud. Seepeale J.E läks selle mehe juurde, lükkas teda eemale, aga see mees hakkas uuesti B.W-d alla suruma. J.E läks selle mehe juurde ja lõi ühe korra rusikas käega talle vastu nägu. Seejärel tõusis tätoveeringutega mees (M.B ) pingilt. Ja siis tõusis B.W. Võõras habemik hakkas veel rohkem ülbitsema, tekkis rüselus, kõik neli rüselesid, maadlesid, olid pikali maas. Kui B.W oli pikali, habemik hoidis teda maas ja tätoveeringutega mees muudkui tagus jalaga B.W-d ja lõi ka vahepeal B.W-d rusikaga, löögid tabasid nii kehasse kui näkku. Kui löömine algas, läks J.E sinna ja üritas neid lahutada, ka tema eemalt karjus ja käskis ära lõpetada. J.E oli vahepeal teiste meeste vahel kinni, nii habemik kui tätoveeringutega mees lõid J.E korduvalt nii käte kui jalgadega vastu J keha ja nägu. J.E ja B.W üritasid vastu lüüa, said mõne üksiku löögi puhta; J.E ja B.W-d peksti ikka tunduvalt rohkem. Ühel hetkel tõusis J.E maast, läks teisel pool purskkaevu oleva pingi juurde, istus, hoidis ühe käega kõhust ja palus kiirabi kutsuda. Kellel nuga oli, ei näinud, J löömist ei näinud. Võõrad mehed läksid ära. B.W istus pingil.
17.Tunnistaja C.C kirjeldas, et nägi sündmust kui autoga pargist mööda sõitis, nägi nelja meest (B.W – kiilakas, M.B Michelson (heledad lühikesed riided) ja kaks tumedates riietes meest, 6 (18)
1-25-3307 samuti üks ratastoolis mees. Nägi kui M.B lõi rusikaga ühel korral B.W-d näo piirkonda, B.W kukkus ja ei liigutanud enam, pisut hiljem tõusis istukile. Liikusid autoga edasi ja kui uuesti sündmust nägi, siis M.B jooksis, nägi tema käes pika teraga nuga, mille ta viskas purskkaevu suunas. Siis nägi tumedates riietes meest, kes hoidis kahe käega kõhust kinni. B.W oli ajanud end istukile ja siis tumedates riietes mees (kes ei olnud vigastatud) lõi ühel korral jalaga B.W-le näkku, kukkus uuesti selili ja siis M.B (ei olnud enam särki seljas) lõi B.W-d ühel korral rusikaga näkku. B.W jäi sinna ja mõne aja pärast ajas end püsti. Ratstoolis mees vaatas kõike pealt.
18.Kohus kõrvutab kannatanute, süüdistatavate ja tunnistajate ütlusi sündmuse asjaolude kohta ning videosalvestistelt ja kirjalikest tõenditest nähtuvat.
19.Kannatanu B.W on andnud ütlusi, et sündmuses osales „H“. T.U ütles, et teda kutsutakse Sks. Kohus leiab, et ilmselgelt on B.W hüüdnime segi ajanud, nii S kui H on vene mehenimedest tulevad lühendid. Kohus leiab, et kannatanute, süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas osalesid konfliktis J.E , B.W , M.B ja T.U, kõrval oli ratastoolis M.M.
20.Sellest, et sündmus sai alguse T.U telefoni kadumisest räägivad nii M.B, kui T.U. T.U arvas, et telefon jäi pingile, kus nad kannatanutega eelnevalt vestlesid, läksid sinna telefoni otsima, kannatanud eitasid telefoni ära võtmist. Kannatanud J.E ja B.W räägivad süüdistatavatest erinevat, kumbki teistsugust versiooni. J.E ütleb, et tüli põhjust ta ei tea, aga konflikt sai alguse B.W ja ühe võõra mehe vahel. B.W, et ei mäletagi kes mida ütles, aga kehaline konflikt tekkis M.B ja J.E vahel. Tunnistaja I.L on öelnud, et kuulis kuidas mehed üksteist solvasid ja sõimasid, A.A kuulis kõvahäälset vaidlust, samuti kuulis vaidlust B.V. Tunnistajad I.P ja W.E on kuulnud ütlemist „invaliidile nii ei ütle“. Tunnistajad olid kaugemal, nende tähelepanu tõmbas kõvahäälne vaidlus, solvamine. Tunnistaja M.M on samuti kirjeldanud tüli algust, kuid kohus märgib, et tema ütlused ei riimu ühegi teise sündmuses osalenu või sündmust pealt näinud isiku ütlustega. Kuigi M.M oli terve aja sündmuse kõrval, väidab ta, et nuga ta sündmuse ajal ei näinud. Kohus märgib, et videosalvestiselt on selgelt näha J.E käes olev nuga, millega ta vehkis, sellest asjaolust on rääkinud ka enamus eemal viibinud tunnistajatest. Seetõttu kohus jätab M.M ütlused tüli alguse kohta kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja. T.U avaldas, et hiljem leidis positsioneerimise järgi, et telefon on haiglas, tegi avalduse politseile ja hiljem andis politsei talle telefoni tagasi, see oli J.E käes. J.E on avaldanud, et haiglasse tulles oli tema asjade hulgas võõras mobiiltelefon, mille kaante vahel nägi T.U ID-kaarti. Ei tea, kuidas see tema asjade hulka sai. Kohus leiab, et telefoni leidmine J.E juurest kinnitab süüdistatavate ütlusi, et konflikt tekkis kui nad läksid J.E ja B.W juurde T.U telefoni otsima ning viimased väitsid, et nende käes telefoni ei ole.
21.T.U ütluste kohaselt B.W vastas ülbelt ning hakkas rusikatega vehkima. Ka M.B on kinnitanud, et B.W oli agressiivne. Süüdistatavate ütlusi ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole ning arvestades, et kannatanud eitasid telefoni võtmist, on süüdistatavate kirjeldus nende käitumise kohta eluliselt usutav.
22.Mõlemad süüdistatavad on avaldanud, et konflikti alguses võttis J.E kotist noa, nad ei räägi, et enne seda oleks keegi kedagi löönud. T.U on öelnud, et tegi B.W-le vaid sõbramehe patsu, et anna telefon tagasi. Ka kehalise konflikti algust näinud tunnistajad I.P, W.E, I.L ja B.V on süüdistatavatega kokkulangevalt rääkinud, et vaidluse, karjumise ajal nägid nuga J.E käes, kes vehkis noaga (W.E - ei vehkinud, püüdis end nuga käes, suuremaks teha). Tunnistajate ütlusi kinnitab videosalvestis UWMI2135, millest nähtub, et süüdistatavad ja kannatanud seisavad vastamisi, J.E teeb noaga löögiliigutusi M.B ja T.U suunas. Samal ajal W.E veel kuulis enne noa nägemist lauset „kas annan sulle nuga!“. 7 (18)
1-25-3307
23.J.E ütleb, et ei mäleta, et ta oleks nuga kaasas olnud, kuid täpselt ei tea; nuga tekkis rüseluse käiku, ei tea kust see nuga välja tuli. Kohus leiab, et kannatanu J.E ütlused konflikti alguse kohta - et kõigepealt lõi võõras mees rusikaga B.W-d selja tagant ja hüppas kahe jalaga vastu pead – on süüdistatavate ja tunnistajate kokkulangevate ütlustega ümber lükatud. Samuti ei ole usaldusväärsed kannatanu B.W ütlused, kes räägib, et kehaline konflikt – rüselus tekkis kõigepealt J.E ja M.B vahel ning konflikti käigus ta nuga ei näinud. Kohus jätab kannatanute eelnimetatud ütlused kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja.
24.Kannatanu J.E on öelnud, et tal muidu on küll suur nuga, millega kalal käib - pika ja laia teraga. Tal oli kaasas paberkott, milles oli tänavakivi. Kui tema paberkotis oli noatupp, siis keegi võis selle sinna panna. Politseinikust tunnistaja Q.A ütluste kohaselt, kui ta kohale jõudis, nägi ta pingi kõrval maas paberist kotti, mille sees olid tänavakivi, nokamüts, musta värvi noavutlar, 0,5 1 Coca-Cola pudel ja 0,5 1 viinapudel (tegi kotist pildid, tlk 80-81 I kd). Rahakotist paistsid välja pangakaardid, võttis ühe kaardi välja ja nägi, et selle omanik oli J.E. Q.A ütlused kinnitavad seega, et J.E kotis oli noa vutlar. Kuna noa vutlar oli samas kotis, kus teised J.E asjad (vaadeldud 14.8.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 121-137 I kd) ja süüdistatavad kinnitasid, et J.E võttis noa kotist, kinnitab see kohtu hinnangul noa kuulumist J.E-le. Kohus leiab, et asjaolu, et nuga kuulus J.E-le , kinnitavad ka süüdistavate ja tunnistajate ütlused, kes kõigepealt konflikti algul nägidki nuga J.E käes. Kohus leiab, et J.E ütlused, et tal ei olnud nuga kaasas ja ei tea, kust nuga tekkis, ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja. Kohus leiab, et süüdistatavate ja tunnistajate ütlused J.E poolt kotist noa väljavõtmise kohta ning asjaolu, et noa tupp oli J.E-l kaasas olnud kotis, kinnitavad kokkulangevalt, et nuga oli kaasas J.E-l, kes selle konflikti tekkides kotist välja võttis ja hakkas sellega süüdistatavate suunas vehkima.
25.M.B selgitas, et ta üritas J.E-d rahustada, kuid ta ei rahunenud, vehkis noaga edasi. Süüdistatava ütlusi selles osas kinnitavad tunnistaja R. ütlused, kes on öelnud, et tätoveeringutega mees (M.B) üritas olukorda rahustada.
26.M.B ütluste kohaselt tahtis ta nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud ja tekkis rüselus, kukkusid pikali. Tunnistaja B.V ütluste kohaselt M.B väänas J.E maha. Sama kinnitab ka tunnistaja S. W.E - M.B võttis käest, milles oli nuga, kinni ja väänas J.E pikali. I.P on samuti öelnud, et M.B lükkas J.E pikali. Kohtu hinnangul on sisuliselt süüdistatav ja tunnistajad kirjeldanud sündmuse käiku ühte moodi, M.B väänas J.E maha. Ka süüdistatav T.U kinnitab, et toimus rüselus M.B ja J.E vahel ning nad kukkusid pikali.
27.M.B ütleb, et edasi toimus rüselus ka maas pikali. Seda kinnitavad ka tunnistajad – A.A on öelnud, et mehed olid pikali maas, peksid üksteist käte ja jalgadega; W.E on öelnud, et mehed olid pikali ja maadlesid omavahel maas, hilisemas ülekuulamises lisab, et rüselesid omavahel rusikatega; B.V kirjeldab, et mehed maadlesid maas ja rüselesid lüües üksteist rusikatega. Ka T.U on öelnud, et M.B ja J.E maadlesid maas. J.E ei räägi maas rüselemisest M.B-ga, Kohus on seisukohal, et M.B ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega, mis kinnitavad, et M.B ja J.E vahel toimus maas rüselus ning nad lõid üksteist käte ja jalgadega. Rüselemist kinnitab ka M.B isiku läbivaatuse protokoll 3.8.2024 (tlk 108-120 I kd), millisest nähtuvad M.B-l kriimustused kaenlaaluse piirkonnas ja mõlemal käelabal. Need vigastused on kirjas ka kinnipidamise protokollis (tlk 143-144 I kd).
28.T.U ütleb, et B.W lõi teda kaks korda, ta kukkus pikali. M.B on üldiselt öelnud, et B.W ründas T.U, kuid kuna ta tegeles J.E-ga, siis ei näinud ta täpselt, mida B.W tegi, kuid ta karjus agressiivselt, oli konflikti algatajaks. B.W kirjeldab, et ta sai M.B J pealt ära tõmmatud ning siis tuli T.U talle kallale – lõi rusikaga korduvalt vastu nägu ja ta kukkus pikali. Ükski tunnistaja ega ka J.E ei ole rääkinud, et B.W oleks M.B J.E pealt ära tõmmanud. Samas tunnistajad ei pruukinud kõiki momente sündmusest näha. Tunnistaja 8 (18)
1-25-3307 W.E on öelnud, et kui J.E ja M.B olid pikali maas, siis sekkusid kaklusele ka istujad, kes hakkasid samuti omavahel kaklema. Põhiliselt kaklesid kõik kätega/rusikatega ja jalgadega. Mingil hetkel kukkus see kiilakas mees (B.W) pikali, kuna seljakotiga mees (T.U), kes alguses temaga koos pingil istus lõi teda rusikaga näkku, seejärel sama mees lõi teda jalaga ka veel näkku. Tunnistajad B.V ja A.A on kirjeldanud, et isikud olid üks hetk pikali maas ja peksid üksteist käte ja jalgadega. Tunnistaja W.E ei ole täpsemalt kirjeldanud, mis ajahetkel seljakotiga mees B.W-d rusikaga ja jalaga lõi, tema ütlustest pigem võib järeldada, et B.W ja T.U olid juba kaklema hakanud ning siis ütleb, et mingil hetkel B.W kukkus, kuna T.U lõi teda rusikaga näkku ja siis lõi veel jalaga näkku. T.U ütlused selles osas, et tema kedagi ei löönud seega usaldusväärsed ei ole, tunnistaja W.E ja kannatanu B.W ütlused lükkavad need ümber. Samas tunnistajate ütlused ei võimalda teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kumb mees kummale enne kallale läks. Kohtul on tekkinud kahtlused kannatanu B.W ütluste, et T.U ründas teda esimesena, usaldusväärsuses. Kannatanu B.W ei ole rääkinud konflikti algusest nii nagu see on teiste tõenditega tõendamist leidnud – millest konflikt alguse sai ning kuidas J.E noa välja võttis ning sellega vehiks ning kuidas ta ise rusikatega vehkis ning oli agressiivne. Samuti on ta eitanud, et ta oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, kuigi J.E ütles, et nad koos tarvitasid pargis alkoholi. Eelnev tekitab tõsise kahtluse, et B.W ei andnud õigeid ütlusi oma tegevuse kohta, m.h selle kohta, kes keda esimesena ründas. Seega ei ole kahtlusi kõrvaldamata võimalik tuvastada, kumb alustas kehalist konflikti – kas B.W või T.U. Tuleb ka märkida, et B.W on öelnud, et H (T.U) lõi jalaga J.E-d, kuid T.U-le ei ole esitatud süüdistust J.E löömises. Tunnistajate ütlustest saab aga järeldada, et samal ajal kui J.E ja M.B maas rüselesid, siis rüselesid maas ka T.U ja B.W - A.A on öelnud, et algul olid kõik neljakesi maas, B.V ütleb samuti, et mõlemad paarid maadlesid maas ja rüselesid lüües üksteist rusikatega.
29.B.W ei ole öelnud, et T.U oleks teda jalaga löönud nagu on rääkinud tunnistaja W.E. Tunnistajate B.V, A.A ja W.E ütlustega on tõendatud, et T.U ja B.W kaklesid omavahel ning W.E ütlustega on tõendatud, et kakluse käigus T.U lõi B.W-d rusikaga näkku, mille tagajärjel B.W kukkus ja siis veel jalaga näkku. B.W kukkumist kinnitab ka videosalvestis RTHC4372, milliselt nähtub, et T.U on ühel pool maas rüselevaid mehi ja B.W teisel pool, B.W kukub. B.W ütlused langevad tunnistajate ütlustega selles osas kokku, et T.U lõi teda korduvalt rusikaga, kuid tunnistajate ütlused kinnitavad, et tegemist oli rüseluse käigus löömisega ning selgelt eristus üks löök, mille tagajärjel B.W kukkus.
30.T.U ütluste kohaselt samal ajal kui J.E ja M.B maas olid, üritas ta nuga jalaga J.E käest ära lüüa (kuid sai noaga põlve). T.U ütluste usaldusväärsust kinnitab videosalvestis (Messenger_creation_3d11584e-042f-bb30-d201767c või sama HWPE4838), millelt on näha, kuidas T.U läheb maas rüselevate meeste peade juurde ning teeb jalaga tõste liigutuse (kuid ei löö kellelgi pihta).
31.M.B on tunnistanud, et lõi J.E-d noaga maas rüselemise käigus. T.U ütluste kohaselt ta seda hetke, kui M.B J.E-d noaga lõi ei näinud. Ta on öelnud, et arvab, et hakkas sealt ära minema, kuid kohtu hinnangul need ütlused ei tõenda noaga löömise ajahetke. M.B poolt kannatanu J.E noaga löömist on pealt näinud tunnistajad T. I.P, A.A, W.E ja B.V. Kannatanu ütlused ei riimu tunnistajate ütlustega. Kuidas noaga löömine täpselt toimus, on tunnistajad erinevalt kirjeldanud, kuid mitte keegi ei ole olukorda kirjeldanud nagu kannatanu - kannatanu J.E ütleb, et läks vahele, kui üks võõras mees tahtis B.W-le noaga viga teha, kui võõras pööras, võttis ta noa terast kinni ja lõikas kätte, järgmine hetk see võõras lõi noaga kõhtu, vist kolm korda.
32.Tunnistaja I.P selgitab, et M.B läks maas lamava mehe juurde ja lõi teda noaga kõhtu. A.A kirjeldab, et algul oli neli meest pikali maas, siis kolm tõusis püsti ning M.B läks ja lõi noaga maas lamavat meest. Samas W.E ütleb, et M.B hoidis ühe käega J.E-d kinni ning teisega lõi 9 (18)
1-25-3307 noaga. Ka tunnistaja B.V kirjeldab olukorda, kohtu hinnangul nii, et löök toimus kohe rüseluse käigus - enne noaga löömist oli M.B J.E maha väänanud ning mehed rüselesid maas, lüües üksteist rusikatega. Seejärel sai M.B noa enda kätte ja lõi koheselt ühel korral maas lamavat J.E-d. Süüdistatav M.B ise räägib samuti, et sündmus toimus liikumise pealt, sündmus oli rüseluse käigus, ei olnud ühest, et seisad püsti ja löömist, sihukest asja nagu ei olnud, vaid oli liikumise käigus, mis toimuski pool pikali olles või siis pikali. Kannatanu J.E ütlused noaga löömise asjaolude kohta (v.a noaga löömise fakt ise, kuid seda vaid ühel korral ja noast kinni võtmine) tuleb kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et kuigi osad tunnistajad kirjeldavad olukorda teisiti, siis on ka neid, kes kirjeldavad sündmust samamoodi nagu süüdistatav ning seega puudub alus süüdistatava ütlustes kahelda. Tunnistajad olid eemal, nende poolt sündmuse tajumine olenes sellest, kes mis asjale tähelepanu pööras, kuid nad on kõik noaga löömist näinud.
33.M.B ütluste kohaselt pärast J.E noaga löömist lõi ta B.W-d jalaga näkku. B.W on öelnud, et M.B lõi teda jalaga näkku, T.U löökide tagajärjel oli ta enne pikali kukkunud. Tunnistaja W.E ütluste kohaselt oli B.W veel maas poolistukil, kui M.B lõi teda ühe korra jalaga näkku, mille tagajärjel B.W kukkus pikali ning oli seal liikumatult paar minutit. C.C on öelnud, et M.B lõi rusikaga ühel korral B.W-d, mille tagajärjel B.W kukkus selili ja ei liigutanud peale seda mingi aeg. M.B ütlused riimuvad tunnistaja W.E ütlustega, et ta lõi kannatanu B.W-d jalaga näkku. Kohus leiab, et rusikaga näkku löömine nagu on C.C öelnud, ei ole tõendatud, sest nii kannatanu ise, M.B kui tunnistaja W.E on kokkulangevalt öelnud, et süüdistatav lõi kannatanut jalaga näkku ning peale seda lööki kannatanu kukkus maha ning ei liigutanud. Seega on tõendamist leidnud üks jalaga löök.
34.Süüdistatava M.B ütlused on seega usaldusväärsed, kuna riimuvad tunnistajate ütlustega ja teatud osas ka T.U ütlustega.
35.T.U ütlused on usaldusväärsed ja riimuvad tunnistajate ütlustega, v.a osas, milles ta ütleb, et tema ei ole B.W-d löönud ning temaga maas maadelnud.
36.Kohus jättis tunnistaja M.M ütlused tüli alguse kohta kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja (p 20). Kohus leiab, et tunnistaja M.M ütlused ka sündmuse käigu kohta ei haaku ühegi teise tõendiga, kuigi ta oli videosalvestiselt nähtuvalt sündmuste keskel - videost on näha, et mehed seisavad üksteisele väga lähedal ja tunnistaja M.M, kes on ratastoolis, on samuti väga lähedal. Tunnistaja poolt räägitud versiooni sündmuste käigust ei ole keegi teine rääkinud. Kohus leiab, et M.M ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja.
37.Kohus on seisukohal, et kannatanu J.E ütlused sündmuse toimumise käigu kohta ei riimu teiste tõenditega (süüdistatava M.B ja tunnistajate ütlustega, videosalvestistega) ning on seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist pea terves ulatuses välja jätta. Kannatanu J.E ütlused haakuvad tõendikogumiga ja on usaldusväärsed vaid osas, millises ta ütleb, et noahaava peopessa sai noa terast kinni võttes ning sai noalöögi kõhtu. Samas noaga löömise asjaolud ei haaku samuti teiste tõenditega.
38.Kokkuvõtvalt on seega tõendamist leidnud, et konflikt sai alguse T.U telefoni kadumisest ning B.W ja J.E eitasid selle võtmist (tegelikkuses oli telefon J.E kotis). B.W oli agressiivne, hakkas rusikatega vehkima; J.E ägestus, võttis kotist noa välja ning hakkas noaga süüdistatavate suunas vehkima. Seejärel M.B väänas J.E maha, toimus rüselus ja üksteise löömine käte ja jalgadega. T.U üritas nuga jalaga J.E-lt ära lüüa, kuid see ei õnnestunud. Ka T.U ja B.W rüselesid maas ja lõid üksteist käte ja jalgadega. Mingil ajahetkel lõi T.U B.W-d rusikaga ja jalaga näkku. M.B lõi maas lamavale J.E-le rüseluse käigus noaga kõhtu. Pärast seda lõi M.B B.W-le jalaga näkku, kui B.W oli poolistukil
10 (18)
1-25-3307 asendis. Süüdistatava M.B poolt kannatanu J.E suhtes toimepandud tegu
39.Süüdistuses ei ole kirjas, mitmel korral M.B lõi J.E-d, esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta kannatanut käte ja jalgadega ning pussitas noaga. Kohus uurib isikute ütlusi ja kannatanu tervisekahjustusi, et tuvastada, mitu korda ja kuhu M.B J.E-d lõi.
40.Tunnistajad nägid maas rüselust, üksteist peksti käte ja jalgadega, samuti on I.P, W.E ja B.V kirjeldanud, et nägid ühte noalööki, tunnistaja A.A on öelnud, et nägi kahte noaga löögi liigutust, J.E on öelnud, et löödi kolm korda noaga kõhtu. Seega kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused noalöökide arvu kohta on erinevad. Kohus uurib, kas J.E tervisekahjustuste pinnalt koosmõjus isikute ütlustega on võimalik tuvastada noalöökide ning jala- ja käelöökide arvu.
41.Kannatanu J.E tervisekahjustused on kirjas süüdistuses ning neid tõendab ekspertiisiaktis nr x (tlk 41-45 I kd) antud eksperdiarvamus. Ekspert on ekspertarvamuse andmiseks mh kasutanud kiirabikaarti x (tlk 33-34 I kd). J.E-l esinesid vastavalt eksperdiarvamusele järgmised tervisekahjustused: paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastustega, verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanalis, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest. Lisaks sedastatud haav nina piirkonnas ja haav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas. Kõhuõõnde tungiv ja soole vigastusega tervisekahjustus oli eluohtlik. Ekspert on andnud arvamuse, et eluohtlik tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil — löögist torke-lõikevahendiga (näiteks nuga). Lisaks sedastatud haav ninal ja vasakul käel, mis tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide kirjelduste alusel on iseloomulikud samuti teravale vägivallale, kuid täpne tekkemehhanism pole määratav, aga ei saa välistada, et vigastused on saadud torke-lõikevahendiga lõikamisest.
42.Seega oli J.E-l üks torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas ja teised kaks olid lõikehaavad. Kohus leiab, et eksperdi poolt tuvastatu riimub M.B ja tunnistajate I.P, W.E ja B.V ütlustega, et M.B lõi J.E-d noaga ühe korra. Kohus leiab, et J.E-l tuvastatud üks torkelõikehaav kõhu piirkonnas lükkab ümber tema versiooni, et M.B lõi teda noaga kõhtu kolm korda. Kuigi tunnistaja A.A nägi kahte noaga löögi liigutust, siis tulenevalt kannatanu vigastustest on tõendatud üks torke-lõikehaav. Seega on tõendatud, et M.B lõi J.E-d noaga ühel korral alakõhtu. Kannatanu J.E ütlustest saab järeldada, et haav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas tekkis kui ta haaras käega noa terast kinni. Kohus juba eelnevalt leidis, et kannatanu verisoon sellest, millal ta noast kinni haaras (kui võõras tahtis B.W-le noaga kallale minna), ei lange teiste tõenditega kokku. Samas vigastuse iseloom viitab selle, et kannatanu noa terast haaras, kuid ei ole tuvastatav, millisel ajahetkel. Lõikehaav nina piirkonnas sai tekkida rüseluse käigus, sest on tõendatud, et kui M.B noa enda kätte sai, tegi ta ühe noalöögi. Tunnistaja B.V kinnitab, et kohe kui M.B noa enda kätte sai, lõi ta kannatanut sellega kõhtu. Seega ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et J.El tuvastatud lõikehaav nina piirkonnas ja lõikehaav vasakul käel I kämblaliigese piirkonnas oleks olnud M.B tegevuse tagajärg. Kuigi tunnistajad A.A, W.E ja B.V on kõik rääkinud, et rüseluse käigus lõid mehed üksteist rusikate ja jalgadega, siis eksperdiarvamusest ei nähtu kannatanul tervisekahjustusi, mis oleks võinud tekkida jala- ja käelöökidest ning kannatanu ei ole ka öelnud, et oleks käe- või/ja jalalöökidest valu tundud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et vastastikuse rüseluse käigus M.B lõi käte ja jalgadega J.E-d , kuid kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J.E oleks tema löömisel M.B poolt saanud valu või tervisekahjustuse, seega M.B poolt J.E löömine käte ja jalgadega, mis talle süüdistuses süüks on arvatud, ei täida KarS § 121 objektiivset koosseisu ja selle tegevuse 11 (18)
1-25-3307 võrra kohus vähendab süüdistuse mahtu.
43.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.E tervisekahjustus paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanali, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest, on põhjuslikus seoses M.B tegevusega. Lähtudes 13.8.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266, „Tervisekahjustuse kohtu-arstliku tuvastamise kord” § 7 lg 2 p 9 ja p 10, on kõhuõõnde tungiv ja soole vigastustega tervisekahjustus eluohtlik. Eksperdiarvamusega on tõendamist leidnud, et oht J.E elule tulenes otseselt tervisekahjustuse iseloomust, seega on oht kannatanu elule põhjuslikus seoses M.B teoga – noaga löömisega. Tegu on talle ka objektiivselt omistatav, võttes kannatanult noa ära ja lüües teda kõhu piirkonda, pidi ta aru saama, et kannatanu võib saada (raske) tervisekahjustuse. Objektiivses põhjuslikus seoses on süüdistatava poolt kannatanule tekitatud kõhuõõnde tungiv ja soole vigastustega tervisekahjustus, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kokkuvõtvalt on seega tõendamist leidnud, et M.B lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu, mille tagajärjel põhjustas paremal pool alakõhu piirkonnas suunaga eest taha paremale kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav koos kõhukelme ja peensoole vigastusega, verevalumitega kõhu eesseinas ja haavakanalis, mille tagajärjel tekkis verikõht parempoolse alakõhu arteri vigastusest, seega eluohtliku tervisekahjustuse.
44.Eeltoodust tulenevalt on M.B realiseerinud kõik KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivne koosseis
45.M.B on kinnitanud, et lõi J.E-d noaga, kuid seda enesekaitseks. Ta selgitab, et tundis algselt hirmu, kuid siis kasvas see vihaks. Seega lõi ta kannatanut kavatsetult, ta teadis, et noaga löömine põhjustab kannatanule tervisekahjustuse. Seega oli M.B-l tahtlus noaga kõhtu löömisel tervisekahjustuse tekitamiseks (KarS § 121 mõttes) ning tagajärje, ohu elule põhjustas ta otsese tahtlusega, lüües noaga kõhtu pidi ta ette nägema, et kannatanu võib saada eluohtliku tervisekahjustuse. Õigusvastasus, hädakaitse
46.KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. M.B ütluste kohasel tegutses ta J.E-d noaga lüües hädakaitses.
47.Prokurör on välja toonud, et olukorda kõrvalt näinud tunnistajad W.E ja B.V on öelnud, et nende hinnangul ei olnud tegemist hädakaitsega. Kohus selgitab, et tunnistajate ütlused on tõendiks nende asjaolude kohta, mida nad on tajunud. Tunnistajad saavad anda ütlusi sündmuse kohta, mida nad nägid, samuti, kas sündmus, mida nad pealt nägid, häiris neid. Seda, kas tegemist oli või ei olnud hädakaitsega, s.o õigusvastasust välistava asjaoluga, ei saa kindlaks teha tunnistaja hinnangu alusel, seda peab kohus analüüsima kohtule esitatud tõendite, s.h sündmust pealt näinud tunnistajate ütluste pinnalt. Rünne õigushüve vastu ja ründe õigusvastasus
48.Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10). Kohus tuvastas eespool, et oli tekkinud konflikt, n.ö kaks kahele olukord, seega tuleb analüüsida situatsiooni tervikuna, kõigi konfliktis osalenud isikute käitumist. Kohus märgib, et
12 (18)
1-25-3307 hädakaitse hõlmab mitte ainult rünnatava vaid ka teise isiku õigushüvede kaitset.
49.Süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et sündmus sai alguse T.U telefoni kadumisest, millest tekkis vaidlus, B.W hakkas rusikatega vehkima ning käitus agressiivselt. Seejärel võttis J.E noa välja, millega hakkas vehkima süüdistatavate suunas. Kohus leiab, et noa (eriti J.E käes olnud noa suurust arvestades) käes hoidmist ja sellega vehkimist saab käsitleda vahetult eesseisva ründena elu ja tervise vastu, sest rünnatav ei pea ootama, millal reaalselt hakatakse tema õigushüvesid kahjustama (nt noaga lööma). Vahetult eesseisva ründena tervise vastu saab käsitleda ka B.W poolt rusikatega vehkimist. Tuvastamist on seega leidnud kannatanute vahetult eesseisev õigusvastane rünne süüdistatavate elu ja tervise vastu. M.B ütlustest tulenevalt ei soovinud ta kakelda, seega oli rünne õigusvastane, ei olnud kaetud lubatavusklausliga (hädakaitsele ei saa toetuda vastastikuse kakluse puhul). Ründest tulenev oht
50.Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas (RK otsus 25.03.2004 otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 10).
51.Hädakaitseseisundiga on tegemist enne ründe jõudmist katsestaadiumisse KarS § 25 tähenduses, s.o juba siis, kui kaitstavat individuaalõigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks (vt RKKKo 3-1-1-17-04, p 10). Seega ei eelda hädakaitseseisund veel mingi õiguse kahjustamist, vaid piisab sellest, kui on reaalne oht, et ründaja käitumine selleks kohe muutub / on muutumas ning kaitsetegevusega viivitamine tõstaks ebamõistlikult kahjuliku tagajärje saabumise riski (RK 14.12.2020 otsus asjas nr 1-19-8038, p 26). Kohus leiab, et reaalne oht süüdistatavate elu ja tervise kahjustamiseks, hinnates olukorda ex ante, oli olemas. Süüdistatavad võisid tekkinud olukorras eeldada, et kui juba nuga välja võeti ja sellega nende suunas vehiti ning teine isik nende suunas rusikatega vehkis, olukord oli ärev, karjuti, et neid siis ka rünnatakse. Lisaks on tunnistaja W.E öelnud, et enne noa nägemist kuulis ta lauset „ma annan sulle nuga!“. M.B püüdele olukorda rahustada J.E ei reageerinud. Vahetu rünne
52.J.E ja B.W tegevus on käsitletav vahetult eesseiseva ründena, sest rünnatav ei pea ootama, millal reaalselt hakatakse tema õigushüvesid kahjustama (nt noa või rusikaga lööma). Oli olemas vahetu oht ründeks, sest J.E vehkis noaga süüdistatavate suunas ja B.W vehkis rusikatega ning oli agressiivne. Süüdistatavad ei pidanud ootama, kas neid rünnatakse või mitte.
53.Kokkuvõtvalt on tõendamist leidud, et M.B-l ja T.U-l esinesid hädakaitse eeldused – hädakaitseseisund ehk vahetult eessseisev õigusvastane rünne nende õigushüvede vastu. Kuna M.B-l ja T.U-l esines hädakaitseseisund, oli neil õigus hädakaitsele. M.B kaitsetegevus J.E vastu
54.Kaitsetegevus seisneb ründe tõrjumise eesmärgil ründaja õigushüve kahjustamises. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Samuti peab kaitsja tegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo nr 3-1-1107-12, p 10; RK 15.10.20215 otsus asjas nr 3-1-1-65-15).
55.Kohus rõhutab, et Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-65-15 p-s 10 osutanud kohtupraktikas 13 (18)
1-25-3307 kinnistunud arusaamale, et ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p-d 11 ja 11.3 ning 4. veebruari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-111-04, p 14). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04, p 11.4).
56.Kohus eespool tuvastas, et ajal kui J.E noaga vehkis süüdistatavate suunas, püüdis M.B sõnaliselt olukorda rahustada, J.E vehkis noaga edasi. M.B kirjeldas, et sündmused arenesid väga kiiresti, tal tekkis suur hirm, mis kasvas üle hirmu ja viha seguks. M.B seletas, et tahtis J.E käest nuga kätte saada, kuid see ei õnnestunud, kukkusid rüseluse käigus koos maha, siis sai mingi hetk noa kätte ja lõi J.E-d noaga. Kohus leiab, et sündmuste kiiret arengut kinnitavad telefonikõned Häirekeskusesse (vt punkt 10) – kell 19.49 räägib helistaja, et toimub noaga vestlus, keegi pole veel viga saanud, kell 19.52 ütleb helistaja – kõik löövad rusika ja kätega, üks lööb noaga, neli inimest kaklevad ja kell 19.53 teatab helistaja, et üks mees sai nuga. M.B on peale kinnipidamist läbi vaadatud (tlk 108-120 I kd), piltidel (I kd tlk 110-111, 114, 118) on näha, et tal on kriimustused labakätel ja kaenla all parema küljel, need on fikseeritud ka kinnipidamise protokollis (I kd tlk 143144). Kohus leiab, et M.B ütlused ning tema kätel ja kehal olnud kriimustused koosmõjus sündmuse kiire arenemisega kinnitavad, et ta tegutses kaitsetahtest lähtuvalt. M.B küll avaldas, et tal tekkis koos hirmuga ka viha, kuid kohus leiab, et M.B tegevus (üks löök noaga) ei näita, et viha oleks tema käitumise domineeriv põhjus olnud. Asja materjalidest ei nähtu, et M.B-l oleks olnud võimalik valida J.E poolt käsil olnud noaga ründe lõpetamiseks mingi muu säästvam vahend. Kuna ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, siis tuleb asuda seisukohale, et selle sama noaga, millega konflikti alguses vehkis J.E süüdistatavate suunas, kasutamine M.B poolt oli ex ante hinnates sobiv kaitsevahend, sest lõpetas ründe täielikult. Ründe tõrjujal pole kohustust võtta üle ebakindlast kaitsevahendist või viisist tulenevat riski. Nuga kasutamata jättes olnuks süüdistataval põhjust tõsiselt karta selle jäämist kannatanu kätte, mis asetanuks süüdistatava enda elu ohtu, sest tema vastu toimus tema elu ohustav rünnak. Lisaks märgib kohus, et kuna J.E ja T.U vastu suunatu õigusvastase rünnakuga (vehkides noaga nende suunas) tekitas ohu nende elule, siis M.B, tõrjudes seda rünnet J.E käes olnud noaga ja tekitades talle ühe noalöögiga eluohtliku tervisekahjustuse, ei kahjustanud J.E õigushüve, mis oleks olnud kõrgem kaitstavast õigushüvest. Rünnatav õigushüve ja kahjustatud õigushüve olid samad – oht elule. Hädakaitse piiride ületamine
57.Hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt liigset kahju (KarS § 28 lg 2) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-26-11, p 17). Kohus eespool tuvastas, et M.B teostas hädakaitset vahendiga, mis vastas ründe ohtlikkusele. Küsimus tekib, kas ta tekitas ründajale ilmselget liigset kahju – kaitsetegevuse tagajärjel sai kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse. KarS § 28 lg-st 2 tuleneb selgesõnaliselt, et hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist. Seega peab hädakaitse piiride ületamist nentivas kohtuotsuses olema näidatud, et hädakaitse seisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne (vt ka 14 (18)
1-25-3307 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04).
58.Kohus eespool tuvastas, et kaitsetegevus oli kohane, M.B kaitsevahend vastas ründe ohtlikkusele, sest M.B lõi J.E-d sama noaga, millisega vehkides J.E ohustas M.B ja T.U õigushüvesid (tervist ja elu). Tunnistajad on olukorda kirjeldanud erinevalt ning nende ütlused lähevad selles lahku, kas süüdistatav lõi kannatanut noaga rüseluse käigus või läks ta maas lamava kannatanu juurde ja tal oli aega kalkuleeritult tegutseda – kas akuutne ründeolukord ja selles vallandunud hirmu- ja vihaseisund võimaldasid M.B-l kaaluda, kuhu ründajat noaga lüüa. Kohus tuvastas eelnevalt, et M.B lõi kannatanut noaga kõhtu ühel korral. Kohus leiab, et arvestades kiirelt arenevaid sündmusi ja asjaolu, et M.B lõi koheselt kui ta noa enda kätte sai J.E-d noaga ühel korral, ei tegutsenud ta eesmärgiga tekitada J.E-le liigselt kahju. Sellistel asjaoludel ei saa toimunud sündmusele ex ante tervikhinnangut andes tõsikindlalt väita, et süüdistatav saanuks kasutada valitud kaitsevahendit kannatanut vähem kahjustaval moel. M.B teostas hädakaitset vahendiga, mis vastas ründe ohtlikkusele ning ta ei tekitanud sellega liigset kahju.
59.Seega M.B tegu – J.E ühel korral noaga löömine - ei olnud õigusvastane, sest ta tõrjus vahetut õigusvastast rünnet enda ja T.U õigushüvedele, kahjustades ründaja (J.E ) õigushüvesid, ei ületanud seejuures hädakaitse piiri, mistõttu kohus mõistab M.B talle esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks. Kannatanu B.W suhtes toimepandud tegu
60.Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et T.U ja B.W vahel toimus maas rüselus, mille käigus mõlemad peksid üksteist käte ja jalgadega. Tunnistaja W.E ütlustega on tõendamist leidnud, et T.U lõi kakluse käigus B.W-d rusikaga näkku, B.W kukkus ja siis lõi T.U veel B.W-d jalaga näkku (p 29). Samuti on tõendamist leidnud, et M.B lõi B.W-d ühel korral jalaga näkku (p 33).
61.Kuna esitatud süüdistuse järgi M.B ja T.U lõid B.W-d korduvalt rusika ja jalaga näo- ja keha piirkonda, tuleb kontrollida, kas tegemist on kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist (vt RKKKo nr 3-1-1-15-97 ja 3-1-1-88-03). Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et tegemist oli n.ö kaks kahele ründesituatsiooniga (kannatanud vs süüdistatavad), mõlemad süüdistatavad tegutsesid ründesituatsioonis ühiselt koos, kuid võimalik, et hädakaitseseisundis. Seega ei olnud tegemist vastastikuse kaklusega.
62.Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud 4.8.2024 isiku läbivaatluse protokolliga koos fotodega (tlk 52-59 I kd), 7.8.2024 patsiendikaardiga nr x (tlk 63-64 I kd), 7.8.2024 ambulatoorse eepikriisiga (tlk 65 I kd), kompuutertomograafia uuringu vastusega (tlk 66-67 I kd), 8.8.2024 patsiendikaardiga nr y (tlk 68-69 I kd) ja 8.8.2024 ambulatoorse epikriisiga (tlk 71-71 I kd). Patsiendikaartidelt on näha, et B.W-l on 7.8.2024 diagnoositud kolju- ja näoluude hulgimurrud, leid: vasakul värske orbita alaseina killunenud murd ja vasakul alalõualuunurka haarav murd. Ambulatoorsetest epikriisidest nähtub sama diagnoos. 7.8.2024 teostatud kompuutertomograafia ning leid vasakul värske orbita alaseina killunenud murd, vasaku orbita mediaalseina murd, vasakul alalõualuunurka haarav murd. Isiku läbivaatluse protokollile lisatud fotodelt on näha kannatanu silmakoopa juures haav. Seega on tõendamist leidnud B.W tervisekahjustused, mis on kirjas süüdistuses. B.W ütluste kohaselt tundis ta valu.
63.Kannatanu B.W tervisekahjustused on põhjuslikus seoses T.U ja M.B tegudega – rusikaga ja jalaga löömisega. Kannatanu vigastused on objektiivse kõrvalseisja jaoks käsitatav teo tüüpiliste tagajärgedena, mistõttu on need süüdistatavatele objektiivselt omistatavad.
15 (18)
1-25-3307 Tuvastamist on leidnud KarS § 121 kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.
64.X linnas kesklinna park on avalik koht KorS § 54 kohaselt ning tunnistajate A.A, W.E, B.V Luige ja C.C (kes olid kõrvalised, konfliktiga mitte soetud isikud) ütluste kohaselt süüdistatavate tegevus häiris neid. Süüdistatavad rikkusid seega KorS § 55 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega on täidetud KarS § 263 objektiivse koosseisu tunnused ning kuna tegu on toime pandud vägivallaga, kvalifitseerub see KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
65.Süüdistatavad on teo toime pannud otsese tahtlusega, nad pidid aru saama, et B.W suhtes vägivaldse käitumisega rikuvad nad avalikku korda ning häirivad seejuures teisi pargis ja selle lähiümbruses viibinud isikuid. Arvestades, et mõlemad süüdistatavad lõid kannatanut väikese ajalise vahega, ajendatuna samast põhjusest, siis tegutsesid nad kooskõlastatult ühise tahtlusega. Õigusvastasus
66.Kohus on juba eelpool tuvastanud, et M.B-l ja T.U-l esinesid mõlema kannatanu suhtes hädakaitse eeldused (p 48-53), nad olid hädakaitseseisundis, sest nende õigushüvede vastu oli suunatud vahetult eesseisev õigusvastane rünne. Järgnevalt analüüsib kohus T.U ja M.B kaitsetegevust B.W vastu. T.U kaitsetegevus
67.B.W lõi T.U korduvalt jalaga ja rusikaga, sh näkku. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et T.U-l oleks võimalik olnud valida B.W ründe lõpetamiseks mingi muu säästvam vahend. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et T.U ja B.W vahel toimus rüseluse käigus vastastikune kätega löömine. Kohus leiab, et T.U poolt B.W ründele vastuseks rusikate ja jalgadega löömine, arvestades tekkinud rüselust, B.W agressiivsust, oli ex ante hinnates sobiv kaitsevahend. Kohus leiab, et T.U tegevuses ei nähtu asjaolusid, mis näitaksid, et ta oleks ründajale tekitanud liigset kahju. Kohus ei tuvasta, et T.U oleks ületanud hädakaitsepiire KarS § 28 lg 2 tähenduses. T.U kaitsetegevus vastas ründe ohtlikkusele ning ta ei tekitanud sellega liigset kahju. Kuna T.U käitumises esineb õigusvastasust välistav asjaolu – tegutsemine hädakaitseseisundis, mõistab kohus T.U KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. M.B kaitsetegevus
68.Samas M.B osas tekib küsimus, kas selleks hetkeks, kui ta B.W-d lõi, kas tema ja T.U vastu suunatud J.E ja B.W õigusvastane rünne võis olla juba lõppenud. J.E oli saanud noalöögi, tema rünne oli lõppenud. Tunnistaja W.E ütluste kohaselt oli B.W sel hetkel kui M.B teda jalaga lõi, poolistukil asendis. T.U oli B.W-le vahetult enne rusikaga näkku löönud ning seejärel veel jalaga näkku, mille tagajärjel B.W oli poolistukil maas.
69.Riigikohus on 25.3.2004 otsuses asjas nr 3-1-1-17-04, p-des 10.1-10.2 märkinud, et hädakaitseseisundi olemasoluks on olulise tähtsusega ka ründe lõppemise hetke tuvastamine. Üldjuhul ei ole rünne veel lõppenud, kui kaitsja saab oma tegevusega anda juhtuvale veel nö tagasikäigu. Kui rünne on lõppenud, on hädakaitse välistatud. Hädakaitseseisund on välistatud ka juhul, kui isik eksib ründe või selle ohu olemasolus. Sellisel juhul võib olla tegemist eksimusega õigustavas asjaolus (KarS § 31 lg 1) ning isik võib vastutada ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest.
70.M.B ütluste kohaselt sekkus ta, kuna B.W oli juba rünnanud T.U. Samas täpselt ta ei näinud, mida T.U ja B.W tegid, sest tal oli konflikt J.E-ga. Talle tundus, et B.W ründas 16 (18)
1-25-3307 esimesena T.U . Kuna J.E ja B.W olid kahekesi koos ja J.E alustas noaga vehkimist, siis nad olid koos. Selgitab veel, et mõlema poolt oli ikkagi oht olemas. Kuna B.W tugevalt üritas J.E-d sellel hetkel õigustada, karjudes, et nende käes seda telefoni ei ole, agressiivne hoiak oli tal. Samas on M.B tunnistanud, et ei pannud tähele, mida T.U tegi. Kohus leiab, et M.B ütlustes puudub alus kahelda. Täpsemalt ei ole ta aga B.W löömist kirjeldanud. Arvestades, et B.W ja T.U olid üksteist maas olles käte ja jalgadega peksnud, T.U lõi B.W-d rusikaga ja jalaga näkku ning B.W oli peale seda vastavalt tunnistaja W.E ütlustele poolistukil asendis, on kohus seisukohal, et B.W õigusvastane rünne M.B ja T.U vastu oli lõppenud. M.B aga eksis selles ning lõi B.W-d jalaga näkku. Seega ettekujutava asjaolu valguses (et esines jätkuv oht B.W poolt) asus M.B teostama kaitsetegevust.
71.KarS § 31 lg 1 kohaldamisel tuleb seejärel kontrollida, kas isiku kaitsetegevus on tema ettekujutatavate asjaolude valguses sobiv ründe lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. See tähendab ühtlasi, et isiku kaitsetegevus peab jääma ettekujutatava hädakaitse piiridesse (KarS § 28 lg 2). Kui aga isik ületab ka tema poolt ettekujutatavate asjaolude valguses hädakaitse piire, ei välista ettekujutatud asjaolud teo õigusvastasust, mistõttu sellisel juhul KarS § 31 lg 1 ei kohaldu. Lisaks eeltoodule peab isiku kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, st kaitsetegevus peab ettekujutatud asjaolude valguses olema suunatud ründe tõrjumisele (RK 3.11.2017 otsus asjas nr 1-16-9964 p 16).
72.M.B poolt B.W jalaga näkku löömine lõpetas tema ettekujutavate asjaolude valguses ründe, B.W kukkus teadvusetult maha. Seega oli tegemist sobiva kaitsevahendiga, sest lõpetas ründe täielikult. W.E ütlustest tulenevalt oli M.B-l B.W-d jalaga näkku lüües veel nuga käes. Seega valis ta ettekujutavate asjaolude valguses säästvama vahendi ründe tõrjumiseks, jalalöök tekitas vähem kahju, kui oleks eeldatavasti tekitanud nuga. Seega M.B kaitsetegevus ekslikult ettekujutatud õigusvastase ründe tõrjumisel jäi hädakaitse piiridesse. M.B on kirjeldanud, mis asjaoludel ta B.W-d lõi ning sellest tulenevalt kohus leiab, et tema kaitsetegevus oli ettekujutatud asjaolude valguses suunatud B.W ründe tõrjumisele.
73.KarS § 31 lg 1 kohaselt saab isik sel juhul vastutada vaid ettevaatamatu süüteo eest, kuid KarS § 121 ja ka KarS § 263 subjektiivsed koosseisud eeldavad tahtlust. M.B vastutus on seega välistatud KarS § 31 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M.B KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
74.M.B-le on esitatud süüdistus nii KarS § 118 lg 1 p 1 järgi toimepandud (kannatanu J.E) kui ka grupis T.U-ga toimepandud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (kannatanu B.W). Kohus eespool tuvastas, et mõlemad teod on toime pandud samal ajal, objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oli tegemist ühe sündmusega. Tunnistajad A.A, W.E ja B.V on avaldanud, et neid häiris noaga löömine. Riigikohtu 18.2.1997 otsuses asjas nr 3-1-1-1997 on leitud, et avaliku korra raske rikkumise piiritlemisel kehtib põhimõte, et KarS § 263 raskemad süüteod, mis on samuti toime pandud seoses avaliku korra rikkumisega tuleb subsumeerida ainult vastava kuriteona ja ideaalkogum puudub. Kuna prokuratuur ei ole KarS § 118 lg 1 järgi esitatud süüdistuses M.B-le süüks arvanud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, ei saa selles kriminaalasjas M.B tegevust kvalifitseerida ainult KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Seega mõistab kohus M.B mõlemas talle esitatud süüdistuses õigeks. Tõkend
75.Süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.
76.M.B on kahtlustatavana kinnipeetud 3.8.2024, vabastatud 5.8.2024 ( tlk 143-144 I kd). Asitõendid
77.KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Kesk-Eesti
17 (18)
1-25-3307 politseijaoskonna Paide hoiuruumis asuvad (akt nr 24ATH31953, tlk 164 I kd) sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud DNA proovid (pakendid nr 1-5), isiku läbivaatusprotokolliga võetud DNA proovid (pakendid nr 1-6) ja järgmised asitõendi vaatlusprotokolliga seotud esemed: paberkott (pakend nr 1), tänavakivi (pakend nr 4), Coca Cola pudel (pakend nr 5), viinapudel (pakend nr 6), särk (pakend nr 9), püksid (pakend nr 10), käekell (pakend nr 11).
78.Kuna kannatanu ei ole öelnud, et nuga on tema oma ja seda tagasi soovinud (kuigi kohus tuvastas, et nuga oli kaasas kannatanul), tuleb nuga (pakend nr 6) ja selle vutlar (pakend nr 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Menetluskulud
79.KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud: -T.U määratud kaitsja v.adv Natalia Suvorova tasu ja kulud osalemise eest menetluses 384,06 eurot (tlk 194-196 I kd), 696,14 eurot (tlk 56-58 II kd); kokku 1080,20 eurot; -M.B kaitsja v.adv Margo Normanni tasu ja kulud: 131,76 eurot (tlk 214-215 I kd), 572,88 eurot (tlk 53-55 II kd), kokku 704,64 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt isiku ( J.E) kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr x, 30.9.2024) tasu 155 eurot (tlk 45 I kd). M.B-le esitatud süüdistusega seotud menetluskulud 859,64 eurot ja T.U-le esitatud süüdistusega seotud menetluskulud 1080,20 eurot jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.