1-15-10816/40 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.1 Reigo Jürgenstein on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reigo Jürgenstein on varasemalt toime pannud liiklussüüteo ja üldohtlikke süütegusid. Käesoleval ajal kannab Reigo Jürgenstein karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, lisaks tervisevastase süüteo toimepanemise eest. Reigo Jürgensteini varasemast elukäigust nähtuvalt on Reigo Jürgensteinile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Viimati anti Reigo Jürgensteinile võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 08.02.2016. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-10816). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Reigo Jürgenstein oma käitumisest vajalikku järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Kuigi Reigo Jürgensteinile mõistetud vangistus (alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest) asendati Tartu Maakohtu 08.02.2016. a otsusega üldkasuliku tööga, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Reigo Jürgenstein hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti rikkus talle kohtulahendiga määratud kohustusi (rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei täitnud registreerimiskohustust ja lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt, omamata selleks kriminaalhooldaja luba). Oluline on kohtu arvates seegi, et Reigo Jürgensteini kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli kohtul Reigo Jürgenstein tagaotsitavaks kuulutada. Lisaks on Reigo Jürgenstein kinnitanud, et tema suhtes on pooleli kriminaalmenetlus, kus teda kahtlustatakse üldohtliku süüteo toimepanemises, mis on kahtlustuse kohaselt toime pandud enne Tartu Maakohtu 08.02.2016. a otsuse tegemist. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et Reigo Jürgenstein on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult kehtestatud õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et Reigo Jürgenstein on kahetsenud toimepandut, ta kannab esimest korda vanglakaristust ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kohus, võttes arvesse Reigo Jürgensteini selgitusi kohtuistungil, leiab, et Reigo Jürgensteini kahetsuse siiruses ja selles, et Reigo Jürgenstein on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Seega on Reigo Jürgensteini puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 3.2 Reigo Jürgensteinile ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on üks aasta. Reigo Jürgensteinil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Reigo Jürgensteini käitumine vangistuse jooksul olnud hea. Sellest lähtudes peab kohus Reigo Jürgensteini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus leiab, et Reigo Jürgensteini vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on Reigo Jürgensteinil kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas, Jõgeva maakonnas. Nimetatud elukoht kuulub Reigo Jürgensteini emale ja käesolevalt elavad eramus koos kinnipeetava emaga ka Reigo Jürgensteini elukaaslane ja laps ning elukaaslase laps. Kohus peab positiivseks sedagi, et Reigo Jürgensteinil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxs üldehitajana. Seega on Reigo Jürgensteinil vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Reigo Jürgensteini emale on määratud töövõimetus 80%, tema elukaaslane ei tööta ning peres on 2 ülalpidamist vajavat alaealist last. Tartu Vangla andmetel on Reigo Jürgensteinil rahalisi nõudeid summas 99,28 eurot ja vabanemisfondis on 29,05 eurot.

5.Reigo Jürgensteinil tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud. Kohus leiab, et katseajaks tuleb Reigo Jürgenstein allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Reigo Jürgensteini poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevalt vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Reigo Jürgensteinil lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel täiendavad kohustused. Reigo Jürgensteinile tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb Reigo Jürgensteinile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Reigo Jürgensteinil oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Kuna Reigo Jürgenstein on avaldanud soovi läbida alkoholiravi ja on olnud nõus raviga, leiab kohus, et Reigo Jürgensteinile tuleb KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel läbida sõltuvusravi (alkoholismiravi). Kohustuse määramine on vajalik kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumise kindlustamiseks. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb Reigo Jürgensteinile määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata Reigo Jürgensteinile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalmenetluse kulud Reigo Jürgensteini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 103,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 79,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 79,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Reigo Jürgensteinilt välja mõista.