Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.02.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava Merja Pinti kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Merja Pint on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.12.2016.a otsusega KarS § 183 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. Mõistetud karistusest loeti kantuks 6 kuud ja 18 päeva vangistust (27.05.2016 -14.12.2016 ning algusega 15.12.2016 kuulub kandmisele 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.12.2016.a ja lõpp on 27.10.2017.a. Merja Pinti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljandat korda, kannab kolmandat vangistust ühe vangistuse jooksul (kolm erinevat kohtuotsust). Vangistuse ajal osaleb AN-rühma tegevuses, 1 distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Merja Pinti kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav M. Pint on avaldanud, et soovib pärast vabanemist asuda elama aadressile XXXX. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on eelnimetatud eluase kinnipeetava XXXX ja kinnipeetava XXXX ühisvara. Korteris elab kinnipeetava XXXX ning kes oktoobris 2016 avaldas, et oleks nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma. Detsembris 2016 ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul XXXX telefonitsi kätte saada ning seega pole olnud võimalust tema nõusolekut üle küsida. Korteri teine omanik aga on 09.12.2016 telefonitsi kinnitanud, et ei luba kinnipeetaval M. Pintil vabanemise korral eelnimetatud korterisse elama asuda. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral elukoht. Kinnipeetaval on pärast vabanemist võimalik pöörduda linnaosavalitsusse, et registreerida end eluruumi taotlejate järjekorda. Seni on võimalik kasutada öömajateenust. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kinnipeetava sissetulekuks oleks peretoetus ja võimalik oleks taotleda ka toimetulekutoetust.

06.03.2017.a teatas kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja teel, et XXXXasuva korteri pärimisasjad on nüüd korras ning korteri ainuomanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kinnipeetava XXXX, kes kinnitas täna telefonitsi, et on nõus tütre Merja Pinti enda juurde elama võtma, aga seda ilma elektroonilise valve kohustuseta. Merja Pint taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Merja Pindi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Merja Pindile katseaja määramist kuni 27.09.2017 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 27.09.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi Merja Pindi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Merja Pinti arvamuse, leiab, et Merja Pinti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Merja Pinti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 39 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 21 %, nimetatud näitajaid ei saa pidada kõrgeks. Vangla on välja toonud, et kinnipeetav ei väljenda kriminaalseid hoiakuid, kuid peab end kurjategijaks tehtu tõttu, mõistab, et tema käitumine oli vale ja tahab muutuda, arvab, et vanglas oldud aeg on olnud piisav ning kui leiab töö ja hoidub sõltuvusainetest, siis välistab võimaluse panna toime uusi kuritegusid. Kohus käsitleb positiivsena kinnipeetava püüdlusi sõltuvusainetest hoidumiseks. Seda, et kinnipeetav soovib sõltuvusainetest hoiduda, kinnitab nii vangistuse ajal AN-rühma tegevuses osalemine kui ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahe narkootikume enam mitte tarvitada ning pöörduda vabanemisel vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab vabanemisel narkootikumide tarvitamist või kui isik hakkab uuesti tarvitama alkoholi ning satub konflikti ja/või tunneb end ohustatuna. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhoolduse vajalikkus tuleneb ka vangla iseloomustuses märgitust, et kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid vajab abi nende objektiivsel analüüsimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Merja Pintil olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.