lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-10524/9

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-10524/9
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
04.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
930
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-10524/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.12.20161-16-10524/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja13.03.20171-16-10524/33Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja23.11.20171-16-10524/58Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja02.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-10524

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

Tanel Reimetsa süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. kokkuleppemenetlus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Tanel Reimets (ik 37505150272; viibib Viru Vanglas)

detsembri

2016.

a

otsus,

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Tanel Reimetsa apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi Tanel Reimets ning teda karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 2.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra, mõistes T. Reimetsale liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõis tetava karistusega, s.o 3 aasta ja 5 kuu vangistusega, kantuks Harju Maakohtu 8.12.2015 otsusega mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 järgi, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus 4.-5.03.2015, 29.07.-30.08.2015, s.o 1 kuu ja 4 päeva vangistust, ning 31.08.2015-14.12.2016, s.o 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva vangistust, arvates kokku maha 1 aasta 4 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati 15. detsember 2016, millest alates kuulub T. Reimetsal ärakandmisele 2 aastat ja 11 päeva vangistust. Maakohus kohaldas mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks T. Reimetsa suhtes tõkendina vahistamist alates 15. detsembrist 2016. Lisaks mõistis maakohus T. Reimetsalt välja menetluskulud riigieelarve

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5558/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

tuludesse summas 634 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust summas 144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast summas 490 eurot, s.o I ja II astme kuriteo eest mõistetava sundraha vahest. Maakohus määras, et T. Reimetsal on võimalik tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

2.Maakohtu otsusele esitas menetluskulude osas apellatsiooni T. Reimets, kes palub võimaldada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist. Oma taotlust põhjendab T. Reimets sellega, et vanglas ei võimaldata tal töötada. Samuti palub T. Reimets selgitada talle, mil viisil ja mis vahenditega tuleks tal menetluskulusid vanglas viibides tasuda, juhul, kui tema taotlust ei rahuldata.
3.Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati veel D.M-i , kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning T. Reimetsa apellatsiooniga, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i
9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on oma määruse 3-1-1-7-17 p-s 5.3 selgitanud täiendavalt, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-170-12 p 10 ja 3-1-1-7-16 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).
6.Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et T. Reimetsalt menetluskulude väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust. T. Reimets märgib vaid, et tal ei ole võimalik vanglas viibimise jooksul menetluskulusid tasuda, mistõttu palub võimaldada menetluskulude tasumist mitte alates kohtuotsuse jõustumisest, nagu maakohus on määranud, vaid vanglast vabanemisel. Esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus ise. Selgusid järgnevad asjaolud.
15.detsembril 2016 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, süüdistatav Tanel Reimets ja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe kokkuleppe (I kd, tl 215-216). Kokkuleppes on märgitud, et T. Reimetsa kanda jäävad menetluskulud, s.o määratud kaitsja tasu tekkinud kulude ulatuses summas 96 eurot ning sundraha 490 eurot. Seejuures on kokkuleppes täpsustatud, et olemasolevatele menetluskuludele, summas 586

eurot, lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest, eeldatava suurusega 48 eurot, kui T. Reimets soovib istungile kaitsjat. Ühtlasi on kokkuleppes ära märgitud, et menetluskulusid on T. Reimetsal võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istungil jäid kõik kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav on istungil kinnitanud, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses, sh on süüdistatav selgitanud enda arusaamist temalt väljamõistetavate menetluskulude kohta. T. Reimets ei ole istungil midagi rääkinud vajadusest anda menetluskulude tasumiseks veelgi pikem tähtaeg. Mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes kokkuleppe tekstiga ei esine. Mõistetud karistus ja selle täitmise kord vastab aga seadusele. Seega tuleb ringkonnakohtul jätta T. Reimetsa kaebus läbi vaatamata.

8.T. Reimets on palunud veel selgitust selle kohta, kuidas tal võiks olla võimalik teenida vanglas sissetulekut. Ringkonnakohus märgib vaid, et üldreeglina on kinnipeetav kohustatud vanglas töötama (vangistusseadus § 37 lg 1). Töö kindlustab vanglateenistus (vangistusseadus § 38 lg 1). Seejuures makstakse kinnipeetavale töötamise eest töötasu, sh juhul, kui kinnipeetavat rakendatakse vangla majandustöödel (vangistusseadus § 43 lg 1).
9.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja