Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 72.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

Tervisekahjustus (lg 1 alt 1) on organismi elundi või koe anatoomilise terviklikkuse või selle füsioloogilise funktsiooni häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise vm teguri toimel.1 Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine (lg 1 alt 2) on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne)2. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut3. 05.12.2016 aadressil Xxxx, Tallinn asuvas korteris leidis aset järgmine sündmus. Rene Jõenurm viibis nimetatud ajal ja kohas Xxxx kodus koos samas kohas elava Xxxx. Rene Jõenurm ja Xxxxtarvitasid koos alkoholi. Xxxx ei meeldinud see ja ta ähvardas politsei välja kutsuda, kui Rene Jõenurm ei lahku tema kodust. Seepeale Rene Jõenurm lükkas Xxxxpõrandale maha, haaras mõlema käega kõri ümbert kinni ning surus pöidlad kõrile ja kägistas teda. Sellega põhjustas Xxxx valu ja tervisekahjustused - hematoomi ja marrastuse paremale poole lõuale ning nahapunetuse kaelale ja vasakule kõrvalestale. Rene Jõenurmele heidetakse ette KarS § 121 lg 1 mõlemad koosseisu alternatiivid – tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Kannatanu Xxxx sõnul viibis Rene Jõenurm 05.12.2016 tema kodus koos kannatanu korterikaaslasega Xxxx. Mõlemad meesterahvad tarbisid alkoholi. Kannatanu ja Rene Jõenurme vahel tekkis sõnelus, kuivõrd kannatanu soovis, et Rene Jõenurm korterist lahkuks ning ähvardas politsei välja kutsuda. Rene Jõenurm ägestus seepeale ja tungis kannatanule kallale. Ta lükkas kannatanu elutoa põrandale pikali maha ning haaras mõlema käega tal kõrist kinni ja lükkas pöidlad kannatanu kõrri. Kägistamise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning lõuale tekkis hematoom, samuti tekkis valu kaelas ja kõrvalestas (tl 2-4; 9-11). Kannatanu kõne häirekeskusesse, kus ta edastab teavet tema suhtes toimepandud kuriteo kohta ja kutsub kohale politsei, on kajastatud asitõendite protokollis (tl 54-55). Kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kinnitab 05.12.2016 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ja kiirabikaardi koopia. Kuriteojälgede kirjelduse kohaselt Xxxxon paremal pool lõua peal punetus/hematoom ja marrastus, vasakul kõrvalestal ja kaelal punetus (tl 5-7). Kiirabikaardilt nähtub 05.12.2016 lokaalne leid - lõual 1x2 cm verevalum (tl 8). Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja Xxxxütlustega. Kannatanu helistas pärast rünnakut tunnistajale ning andis teada, et xxxx tuttav Rene tungis kannatanule tema korteris kallale, kägistades kõrist (tl 13-14). Samuti kinnitab kannatanu ütlusi ja ründe toimumist kannatanu korterikaaslane Xxxx. Tunnistaja sõnul Rene Jõenurm sõimas Xxxx „mendi kitseks“, siis lükkas teda kätega nii, et xxxx kukkus pikali maha. Kui xxxx oli selili maas, siis Rene istus temale kaksiratsi peale ja mõlema käega haaras xxxx kõrist kinni ning hakkas kägistama (tl 1718). Rene Jõenurm peeti kahtlustatavana kinni kannatanu elukohas 05.12.2016 kell 20.26 (tl 25-26). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt esines Rene Jõenurmel 05.12.2016 kell 21.02 alkoholijoove (tl 22). Kohtueelses menetluses Rene Jõenurm ei tunnistanud kuriteo toimepanemist ning esitas enda versiooni aset leidnud sündmustest (tl 27-28). Kohtuistungil tunnistas ta ennast süüdi ja avaldas kahetsust. Samas väitis Jõenurm, et ei kägistanud kannatanut, vaid tõstis ta põrandalt voodisse, tema karjus seal voodist, et kaduge sealt toast välja. Rene Jõenurme ütlused on ebausutavad ning on eelnevalt uuritud tõenditega vastuolus.

VV 13.08.2002 määrus nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 KarS kommenteeritud väljaanne. Lk 385 p 4.1

RKKKo 3-1-1-50-13 p 12

Sellega on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud. Kuriteona on üldjuhul käsitletav vaid tahtlik tegu (KarS § 16 lg 1). Tahtlus koosneb intellektuaalsest (tagajärje ettenägemine) ja voluntatiivsest (tahe tagajärje saabumise osas) elemendist. Käibiva karistusõigusdogmaatika kohaselt seisneb otsene tahtlus toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises. Seejuures otsustava tähtsusega on just toimepanija kindla teadmise tuvastamine e tahtluse intellektuaalne element4. Rene Jõenurm pani toime tervisekahjustuse põhjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise vähemalt otsese tahtlusega. Ta teadis või vähemalt möönis, et pöialde kõrile surumine ja kägistamine põhjustab kannatanule valu ja tervisekahjustusi ning soovis seda. Kannatanu proovis kägistamise ajal oma kätega haarata Jõenurme kätest, kuid see ei õnnestunud. Seega pidi Jõenurm aduma, et tema tegevus põhjustab kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Tunnistaja Xxxxi sõnul läks ta koheselt kannatanule appi ja üritas Rene käed kõri ümbert lahti saada, aga Rene hoidis teda väga kõvasti haardes. Seega Jõenurme tegevus oli sihipärane tervisekahjustuse ja valu põhjustamiseks. Rene Jõenurm on Harju Maakohtu 14.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10897 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Seega on tegemist isikuga, kes pani käesoleval juhul toime korduvalt teise isiku suhtes kehalise väärkohtlemise. Eeltoodust johtuvalt tuleb Rene Jõenurme tegevus kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Rene Jõenurm on süüvõimeline ning KarS

3-1-1-50-13 p 13.4

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab Rene Jõenurme süüd lugeda pigem väikeseks. Tegemist on ühe episoodiga ning kannatanule ei põhjustatud tõsiseid tervisekahjustusi. Süü suurust mõjutab ka tahtluse liik, milleks antud juhul tuvastati otsene tahtlus. Kohtuistungil Rene Jõenurm eitas rünnet kannatanu vastu, kuid väljendas samal ajal kahetsust. Ennast õigustavate ütluste andmine ei välista ilmtingimata kahetsuse esinemist. Kohus võtab Rene Jõenurme kahetsuse arvesse karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Eeltoodust johtuvalt ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades otsustan Rene Jõenurme süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Rene Jõenurme poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Rene Jõenurme karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (05.12.2016-06.12.2016) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Rene Jõenurme vanglasse saabumise aeg.

Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 48.00 eurot. Rene Jõenurme kaitsja 20.02.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 24.00 eurot (s.h käibemaks). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 20.02.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab kohus taotluse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast5. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot. Rene Jõenurmelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 72.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.