Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.09.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Jõenurme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rene Jõenurm tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.02.2017. a KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 16.05.2017. a ja lõpp on 13.01.2018. a. Rene Jõenurme kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavale täitmiskava koostatud, kuid alates 14.07.2017. a töötab ta koristajana. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2. Rene Jõenurme kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elukoht ning positiivselt toetav lähedane – isa, kuid puudub kindel töökoht. Rene Jõenurm taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Rene Jõenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Rene Jõenurm tingimisi ennetähtaegselt vangistusest koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetav asub elama koos isaga, kes püüab ka isiku suhtes järelevalvet teostada. Kui ta vabaneb alkoholiprobleemist, ei pane ta ka uusi kuritegusid toime. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rene Jõenurme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 18-korral kriminaalkorras karistatud, neist kehtivaid on 6 ja vanglas viibib ta 8. korda. Kinnipeetav poolt sooritatud kuriteod on liigiti erinevad. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, varguse, omavolilise sissetungi ja vägistamiskatse eest, teod toime pandud alaealisena. Käesolevat vangistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, isikut on ka varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete vägivallategude eest. Ülejäänud süüteod on seoses varguste ning liikluskuritegudega. Kuritegusid sooritab impulsiivselt, nende ühiseks soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt Rene Jõenurm vanglas viibides on töötanud, kuid talle ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema karistus on alla 1 aasta. Kinnipeetaval on alkoholiprobleem. Varem on Rene Jõenurm korduvalt rikkunud alkoholiseadust ja joobeseisundis sõidukit juhtinud. Wismari Haiglas tehti talle alkoholivastane süst ja sai alkoholi himu vähendavaid tablette. Samuti on rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ja püüdnud korduvalt sõltuvusest vabaneda kasutades erinevaid vahendeid, kuid alustanud uuesti tarvitamist. Asja materjalidest nähtub, et tal on diagnoositud isiksusehäire. Isik saab ise aru, et tema kuritegelikule käitumisele on negatiivselt kaasa aidanud alkoholi tarvitamine. Isik väidab, et on olemas motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Ta soovib peale vangistust koheselt pöörduda psühhiaatri poole ja asuda alkoholismivastasele ravile. Vabanedes soovib alkoholi tarvitamisest üldse hoiduda. Kindlasti on talle vajalikud karskete elunormidega lähikondlased, sõbrad ja elukeskkond. Väidab, et on teinud tõsised järeldused eelnevast elust ning soovib vabanedes elada endale meeldivat elu, mis on kogukonnas aktsepteeritud. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangistuses on seadnud endale vabanemise eesmärgiks elada seadusekuulekalt, saab aru, et seadusekuulekat elu toetab karske olek, korralik töö ning seadusekuulekad suhted. Kohtu hinnangul on otstarbekas vabastada Rene Jõenurm mõned kuud enne karistusaja lõppu kriminaalhooldusele, et isikul oleks

võimalik kriminaalhooldaja abil resotsialiseeruda korralikult ühiskonda ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on Rene Jõenurmel uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 70 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Rene Jõenurme mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Rene Jõenurm kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elukoht ning toetav lähedane isa näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Rene Jõenurm, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.