Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-11129
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Janos Aedmäe (isikukood 39512230017), määruskaebus
Viru Maakohtu 11. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
2.2 Nimelt luges kohus olulisemaks, et J. Aedmäel on 2 kehtivat kriminaalkaristust, käesolevat (esimest) vangistust kannab ta röövimise eest, varem on teda karistatud asja omavolilise kasutamise eest vägivallaga, kehtivaid väärteokaristusi on 20 ja kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud kontrollnõudeid. Ehk siis eelnevast järeldub, et J. Aedmäe uue kuriteo risk ei oleks madal või väheoluline. Puudub alus arvata, et ta hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu elama. Vastupidi, võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatuid reegleid omakasu eesmärgil taas. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt iseloomustab J. Aedmäe kuritegusid vägivalla kasutamine ja materiaalse kasu saamine, soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, mõjutatavus ja tegutsemine grupis. Uute kuritegude riskifaktoriks on seegi, et süüdimõistetul on täitmata nõuded seisuga 02.11.2016 summas 8180,44 eurot. 2.3 Maakohus pidas ilmekaks veel ka asjaolu, et kriminaalhoolduse kestel oli J. Aedmäe rikkunud just alkoholi ja muu keelatud aine tarvitamise keeldu koguni neljal korral. Isikut ei aidanud ka alkoholivastane ravi, millele ta andis oma nõusoleku. Kriminaalhooldus oli lõpetatud ja karistus täitmisele pööratud just selle probleemi tõttu. Kohus ei leia, et nimetatud risk, s.o uute kuritegude toimepanemine seoses aine (alkoholi või narkootikumide) tarvitamisega, oleks praeguseks ajaks oluliselt vähenenud. J. Aedmäe puhul on varavastaste kuritegude vägivalla komponendiga sooritamise risk endiselt aktuaalne. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, näitab see, et ta ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et J. Aedmäe uue kuriteo riskitegurina on vaadeldavad nii temal tuvastatud alkoholisõltuvus, mõjutatavus kui tegutsemine grupi mõjul. Tõsi, käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene ning ta on sel ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Sealhulgas ei ole põhjendatud arvata, et olulisima riskitegurina oma sõltuvusprobleemi oleks J. Aedmäe nüüdseks seljatanud. Selgub ju vangla koostatud iseloomustusest, et alkoholi tarvitas süüdimõistetu juba varases nooruses ning praegune muutus on toimunud vangla kontrollitud keskkonnas. Ehk siis ohtu, et J. Aedmäe vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Seda vaatamata kinnipeetava tõelisena paistvale vastavale motivatsioonile. On ta oma varasema käitumisega näidanud ju sedagi, et alkoholi (samuti narkootikumide) korduvast tarvitamisest ei hoidnud teda eemal ka esmase kohtuotsusega pandud vastav kohustus, alkoholivastane ravi ega karistuse täitmisele pööramise hirm.
/allkiri/ Aarne Sarjas
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.