Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
30.jaanuaril 2017.a, Tallinn 1-15-6831
Kohtukoosseis
Eesistuja Orvi Tali, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Elina Huobolainen
Kriminaalasi
Martin Rudsit süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 200 lg 2 p 4; § 318 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6.juuli 2016.a kohtuotsus üldmenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav Martin Rudsit ja tema kaitsja Natalia Lausmaa
Prokurör Kaitsja
Natalia Miilvee Natalia Lausmaa
Tühistada Harju Maakohtu 6.juuli 2016. a otsus täies ulatuses ja saata KrMS § 226 ettenähtud kriminaalasja materjalid Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ülejäänud osas tagastada kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Martin Rudsit suhtes valitud tõkend- vahistamine -jätta muutmata. Lugeda Martin Rudsit kinnipeetavaks Harju Maakohtu järgi. Jätta Martin Rudsiti apellatsioonist ja määruskaebusest koopiate väljastamise taotlus rahuldamata. Martin Rudsiti kaitsja Natalia Lausmaa riigi õigusabi eest makstud tasu 24 (kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. KrMS § 385 p 20 kohaselt ei ole kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus määruskaebe korras vaidlustatav.
kohustuslik. Seejuures ei näe seadus ette erandit, et mingite teatud küsimuste või taotluste lahendamiseks või otsustamiseks, kui kohus peab korraldava istungi, on võimalus kalduda kõrvale nõudest, et see ei toimu eelistungi kohta sätestatu korras. 4.2 Harju Maakohus korraldas eelistungi 28.10.2015, kus osalesid ka prokurör, kaitsja ja süüdistatav. Kohus on eelistungil märkinud, et aja kokkuhoiu mõttes tuleb leppida kokku kohtumenetluse pooltega uus eelistungi aeg ning seejärel kohe kohus teeb korraldava istungi, kus võtab seisukoha süüdistatava esitatud taotluste osas kohtuistungi protokollide parandamiseks. Kohus hakkab süüdistatava Martin Rudsiti protokollide parandamise taotlust läbi vaatama korraldaval istungil, hakkame linte kuulama. Seejuures on süüdistatav eelistungil kõigi kohtumenetluse poolte juuresolekul kinnitanud, et jääb oma taotluste juurde kohtuistungi protokollide parandamiseks (kd 2 lk 69 pöördel). Korraldav istung toimus 28.10.2015.a vahetult peale eelistungi lõppu, kuid korraldaval istungil ei viibinud prokuröri ega kaitsjat, vaid ainult süüdistatav, kelle osavõtt KrMS § 259 kohaselt ei ole kohustuslik (kd 2 lk 75). Kolleegium asub seisukohale, et KrMS §-de 276 1 ja 259 lg 2 sõnastusest tulenevalt on prokurör ja kaitsja kohustatud osalema korraldaval istungil. Kolleegium saamaks täit selgust avaldas ja kuulas ka 28.10.2015 eelistungi helisalvestust, millest tuleneb üheselt, et koheselt peale eelistungit peab kohus korraldava istungi, kus tuleb läbivaatamisele süüdistatava taotlus kohtuistungi protokollide parandamiseks ning ühtlasi kohus märgib, et lubab kaitsjal ja prokuröril lahkuda. Maakohtu protokollist kui ka helisalvestisest tuleneb üheselt, et kohus peab peale eelistungit korraldava istungi ja korraldaval istungil tuleb läbivaatamisele süüdistatava taotlus 14.10.2015 ja 19.10.2015 toimunud kohtuistungi protokollide parandamiseks. Selleks, et lahendada süüdistatava esitatud taotlus kohtuistungi protokollide parandamiseks ongi kohus KrMS § 158 lg 3 kohaselt kuulanud taotluste lahendamiseks ära 14.10.2015 ja 19.10.2015 kohtuistungi helisalvestised. Maakohus, lubades prokuröril ja kaitsjal lahkuda ning pidades korraldava istungi ilma kaitsja ja prokurörita, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p-de 3 ja 4 tähenduses. Kolleegiumil tuleb tõdeda, et olukorras, kus maakohus lubas kaitsjal ja prokuröril lahkuda ning pidas korraldava istungi ilma kaitsja ja prokurörita ning kohtumenetluse pooled kohtu sellist käitumist aktsepteerisid ning kohtu tähelepanu menetlusõiguse rikkumisele ei juhtinud, on kahtluse alla seatud aus ja õiglane kohtupidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 sedastanud, et kriminaalmenetlusõiguse normid on eelkõige suunatud karistusõiguse efektiivsele rakendamisele ning menetlusosaliste õiguste tagamisele. Nimetatu kehtib eranditult ka kohtuliku eelmenetluse ja kohtuliku arutamise üldtingimusi reguleerivate menetlusõiguse normide kohta. Kuigi prokurör on kohtumenetluses süüdistaja ning tema ülesandeks on saavutada süüdimõistev kohtuotsus ei saa nende eesmärkide saavutamise nimel teha mööndusi menetluse seaduslikkuses. Ka kaitsja ei tohiks õigusabi andmisel teha mööndusi menetluse seaduslikkuses ja seda enam olukorras, mis võib rikkuda kaitsealuse õigusi. Kaitsja puudumine menetlusest, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik, kujutab endas kaitseõiguse rikkumist. KrMS § 260 lg-te 1 ja 1 1 kohaselt toob prokuröri ja kaitsja ilmumata jäämine imperatiivselt kaasa istungi edasilükkamise, mistõttu on välistatud korraldava istungi pidamine ja esitatud taotluste lahendamine ilma prokuröri ja kaitsja osavõtuta. Seega on 28.10.2015 korraldav istung toimunud maakohtus ilma seaduses ettenähtud korras prokuröri ja määratud kaitsja osavõtuta, mida tuleb lugeda prokuröri ja kaitsja mitteosalemiseks kohtumenetluses KrMS § 339 lg 1 p 3, 4 mõttes ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.
4.3 Samuti on sedastatav KrMS § 259 lg 3 nõuete rikkumine 29.12.2015 toimunud istungil, kuna eelistungist ei võtnud osa kaitsja, vaid istungile ilmusid vaid süüdistatav ja prokurör (kd 2 lk 153). KrMS § 45 lg 4 sätestab üheselt, et kaitsja osavõtt alates kriminaalasja kohtulikust arutamisest on üldreeglina obligatoorne. Erandlikult on kaitsjata võimalik kriminaalasja arutada, vaid KrMS § 45 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Antud juhul on üheselt tuvastatav, et puuduvat kaitsjat on istungi toimumise ajast ja kohast teavitatud (kd 2 lk 135 pöördel). KrMS § 259 lg 2 sätestab üheselt, et kaitsja osavõtt eelistungist on kohustuslik. Kuigi kaitsja ei ole eelistungile ilmunud, ei ole maakohus istungit edasilükanud KrMS § 260 lg 11 kohaselt, vaid on avaldanud asjaolud, kuulutanud määruse ja andnud suulise vastuse süüdistatava 8.12.2015 esitatud teabenõudele. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et KrMS § 260 lg 11 kohaselt toob kaitsja ilmumata jäämine imperatiivselt kaasa istungi edasilükkamise, mistõttu on välistatud eelistungi pidamine, määruse kuulutamine ja teabenõudele suulise vastuse andmine ilma kaitsja osavõtuta. Nii KrMS § 259 lg 2 kui ka KrMS § 260 lg 1 1 sätete puhul on tegemist imperatiivsete ja grammatiliselt väga selgete normidega, mille eiramine menetleja poolt mistahes põhjendustel ei ole lubatav. Õigusriiklikkuse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et rikkumine pole oluline (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-04 - RT III 2005, 4, 35, p 12). Kuid just nii on maakohtus sisuliselt toimitud. Seega on 29.12.2015 eelistung toimunud maakohtus ilma seaduses ettenähtud korras määratud kaitsja osavõtuta, mida tuleb lugeda kaitsja mitteosalemiseks kohtumenetluses KrMS § 339 lg 1 p 3 mõttes ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.