1-17-453
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-17-453 (16730000054)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Kriminaalasi
S.M süüdistatuna KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Eve Soostar
Süüdistatav
S.M – isikukood XXX, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, lõpetamata kõrgharidus, emakeel eesti keel, töökoht XXXX OÜ, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras karistused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud
Süüdi tunnistada S.M KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 7 kuud. Süüdi tunnistada S.M KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista 8 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui S.M ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista S.M-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
Kohustada S.M tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „S.M , kriminaalasi 1-17453, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Välja mõista S.M-ilt kannatanu Birdi OÜ (konto EEXXXXXXXXXXXXXXXXSwedbankis) kasuks 13 000 eurot.
nr
Asitõend – CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus S.M’i süüdistatakse selles, et tema 02.04.2015 andmete ebaseadusliku sisestamise teel sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil ja kandis üle
000,00 eurot kannatanu
OÜ SwedBank arveldusarvelt nr EEXXXXXXXXXXXXXXXX enda arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXX maksekorralduse selgitusega „Laenu tagastus 11500 ja intress 1500“, millega tekitas kannatanule BIRDI OÜ’le varalist kahju kokku summas 13 000,00 eurot. Seega S.M pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, see on KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti süüdistatakse S.M ’i selles, et tema, kasutades AS LHV panga maksekorralduse planki 15.04.2015, edastas BIRDI OÜ juhatuse liikmele XXXX võltsitud maksekorralduse nr XXXXXXX summas 24 500,00 eurot, kusjuures maksekorralduses olid märgitud järgmised andmed: Maksja S.M, kontonumber EEXXXXXXXXXX, pank AS LHV Pank; Saaja BIRDI OÜ, kontonumber EEXXXXXXXXXXXX, pank Swedbank AS; Makse kuupäev 15.04.2015, summa 24 500.00 EUR, selgitus „Laenude tagastus“, panga kinnitus XXXXXXXXXX, kusjuures tegelikkuses rahaülekannet toimunud ei olnud ja maksekorralduses olevad andmed olid S.M-i poolt võltsitud. Võltsitud maksekorralduse alusel soovis S.M vabaneda kohustusest tagasi maksta BIRDI OÜ-lt ebaseaduslikult saadud rahasumma. Seega S.M pani toime plangi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Men etl usk äik ja ko ht uots use põ hj en dus ed Süüdistatav S.M , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.01.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.M-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS §213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 7 kuud. KarS § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures)- jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 144 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas
kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.