Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Ida-Harju täitmiseks

Riigikohus tühistas 30.06.2016 otsusega Ringkonnakohtu 20.01.2016.a otsuse osaliselt, sealhulgas Martin Küti süüditunnistamises KarS § 114 p-de 1 ja 5 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 ning KarS § 136 lg 1 järgi ja Martin Küti karistamises 5-aastase vangistusega KarS § 60 ja § 63 lg 1 alusel ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu 19.10.2016 otsusega jäeti Harju Maakohtu 24.09.2015.a otsus Martin Küti süüdimõistmises KarS § 136 lg 1 järgi ning talle mõistetud karistuse, sh liitkaristuse osas muutmata. Kohtuotsus jõustus 22.11.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 24.09.2015.a ja lõpp on 09.06.2017.a. Martin Küti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, samuti on temaga läbi viidud psühholoogiline nõustamine. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Martin Küti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama ema juurde aadressil XXXX. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ettevõttes XXXX OÜ. Martin Kütt soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub ema juurde XXXX. Töökoht vabanemisel on olemas. Kahetseb juhtunut ja lubab tegeleda iseendaga, et vangi mitte sattuda. On nõus kuue kuulise katseajaga ja lisakohustustega. Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt toetab Martin Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Martin Kütile katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab M. Küti ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et ka vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on M. Kütt läbinud vihajuhtimise koolituse. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Martin Küti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Martin Kütt on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi, vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M. Küti mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab M. Küti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M. Kütil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.