Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot, • kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 120.(ükssada kakskümmend) eurot.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu D.V, olles kohustatud Harju Maakohtu 06.04.2011 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-11-3140 maksma tütre XXXX’i ik XXXX kasuks igakuist elatist summas 139,01 eurot, alates 26.01.2010 kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 17.02.2027, hoidub teadvalt kõrvale elatise maksmise kohustuse täitmisest, jättes määratud elatise tahtlikult maksmata alates 25.06.2014 kuni 20.10.2016, s.o 2 aasta ja 3 kuu jooksul. Elatise võlgnevuse summa osutatud perioodi eest moodustab 3752,27 eurot. Seejuures ajavahemikul 11.04.2014 – 04.05.2015 töötas D.V abitöölisena ettevõttes OÜ XXX mille töövaldkonnaks on plekist katusekonstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine, kus sai miinimumtöötasu, kuid ei ole maksnud XXXX’i kasuks mitte ühtegi senti. Pärast seda D.V lõpetas XXXX OÜ-ga töösuhteid omal soovil, kuid ei ole võtnud ennast Töötukassas arvele ega teinud muid mõistlikke jõupingutusi elatise maksmiseks vajaliku igakuise sissetuleku (töötasu) saamiseks. Seega, D.V teadvalt hoidus kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

toimepanemise eest vangistusega 4 (neli) kuud, milline karistus jäetakse KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui D.V ei pane 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 03.11.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav D.V tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav D.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et D.V tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et D.V-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub D.V-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 120.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.