Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Vandeadvokaat Karl Saavo

Kohtuistungi toimumise aeg

26. august 2016. a

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Anti Annuk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et Anti Annukile mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anti Annuk ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Anti Annukit heastama Jõgeva Majandusühistule kuriteoga tekitatud kahju 48,40 eurot hiljemalt 12.09.2016. a. Kahju tuleb hüvitada Jõgeva Majandusühistu arveldusarvele nr EE351010102032049008 AS-is SEB Pank. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Anti Annuki vanglasse saabumise aeg. Kohustada Anti Annukit ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) 12.09.2016. a kell 10.00. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Anti Annuk katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.08.2016. a. Rahuldada kannatanu Jõgeva Majandusühistu (registrikood 10136232) tsiviilhagi. Välja mõista Anti Annukilt kannatanu Jõgeva Majandusühistu kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel Anti Annukilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 354 (kolmsada viiskümmend neli) eurot 48 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Anti Annukil on õigus menetluskulud kogusummas 999 (üheksasada üheksakümmend üheksa) eurot 48 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Anti Annuk on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 29 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700059401. Selgitusse tuleb märkida „1-16-3244, menetluskulud, Anti Annuk“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-plaat turvakaamera salvestisega.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Anti Annukile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi ja karistatud selle eest 15.09.2015. a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja otsusega, 27.12.2015. a kella 18.40-18.50 vahelisel ajal Jõgeva linnas Aia tn 3 asuvas Jõgeva Majandusühistu Jõgeva Konsumi kaupluses võttis kahel korral kokku, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasjana käsitletavaid esemeid - 4 pudelit 0,5 liitrilist likööri „Vana Tallinn“, hinnaga a ́ 12,10 eurot pudel, tekitades Jõgeva Majandusühistule kokku kahju 48,40 eurot, pannes need taskusse, möödudes kassast kauba eest tasumata. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust, mille kandmiseks kohustada Anti Annukit ilmuma Tartu Vanglasse 12.09.2016. a kell 10.00. 5-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel on Anti Annuk kohustatud hiljemalt 12.09.2016. a tasuma kuriteoga tekitatud kahju summas 48,40 eurot. Menetluskulu: määratud kaitsja tasu prokuratuuris 86,16 eurot, prognoositav kaitsjatasu kohtus 340,32 eurot, sundraha 645 eurot, kokku 1071,48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul igakuiselt. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta nõustus esitatud tsiviilhagiga, kinnitas, et on sellise kahju kannatanule tekitanud ja tal tuleb hüvitada see. Süüdistatav võttis hagi õigeks. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Anti Annuki süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Anti Annukilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil. Kokkuleppe kohaselt on prognoositav kaitsja tasu kohtus osalemise eest 340,32 eurot. Kuna kohus on määranud kaitsja tasuks ja kuluks kohtumenetluses väiksemad summad kui oli prognoositud, väheneb kokkuleppes märgitud kaitsjate tasu suurus. Kohus on määranud kohtumenetluses osalemise eest väljamaksmisele kaitsjale 268,32 eurot. Kohtu hinnangul on võimalik kokkuleppes märgitud menetluskulude kokkulepet omal algatusel kaitsja kulu osas muuta, kuna kaitsja tasu kokkuleppes on olnud prognoositav ja lõplikult väljamaksmisele kuuluv summa on otsustatud kohtu poolt pärast asja arutamist. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja tasu ja kulude suurus kogu kriminaalmenetluse kestel kokku 354,48 eurot (86,16+268,32). Lisaks nimetatud summale kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele kokkuleppes märgitud viisil, s.o osamaksetena 1 aasta jooksul.

III Tsiviilhagid Kriminaalasjas on kannatanuks Jõgeva Majandusühistu, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. Jõgeva Majandusühistu volitatud esindaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 48,40 eurot, mis koosneb varastatud alkoholi (4 pudelit) väärtusest (kriminaaltoimik tl 14). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1,2 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatav on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses toimepandud vargusega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. IV Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendiks CD-plaat turvakaamera salvestisega (kriminaaltoimik tl 4). Kohus leiab, et asitõendiks olev CD-plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.