lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-5584/7

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-16-5584/7
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-5584/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.11.20161-16-5584/19Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.08.20171-16-5584/26Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.04.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-4743

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-4743

Kohtukoosseis

Kohtunikud Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola S.E (ik. XXX) süüdistuses KarS § 424 järgi

Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav S.E ; apellatsioon/määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsusega tunnistati S. E süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.E-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25. veebruari 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o 1 aasta 4 kuud 25 päeva , võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastat 6 kuud 25 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 14. mai 2017.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 21.08.20261-26-5450/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1(2)

1-17-4743

2.KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti S.E-lt välja riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 353 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot. Kohus määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.S.E-le esitati süüdistus selles, et tema tahtlikult juhtis, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 14. mail 2017 kella 20:55 ajal Tallinnas Saku tänaval mootorsõidukit Mazda Premacy registreerimismärgiga X XXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,96 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1. Seega pani S.E toime mootorsõidu ki juhtimise joobeseisundis, s. o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4.Harju Maakohtu 16. mai 2017. a otsuse peale menetluskulude osas esitas S.E apellatsiooni , milles palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna vanglas on vähe võimalusi tööle asuda ja osaliselt ka tervislikel põhjustel. Samuti märgib apellant, et isegi kui ta saaks vanglas töö d, ei oleks tal võimalik sellist summat tasuda. Alates
1.jaanuarist 2017 puudub tal sissetulek. 2016. aaastal oli talle määratud töövõimetuspension, kuid seda ta enam ei saa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras . KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Käesoleval juhul on S. E vaidlustanud vaid menetluskulusid ning seega käsitleb ringkonnakohus tema poolt pealkirjastatud apellatsiooni määruskaebusena. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 l g-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S.E määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas KrMS § 2565 lg-ga 2 sundraha suurust poole võrra. Maakohus arvestas sellega, et S.E-le o n ühe kuu jooksul menetluskulude tasumine raskendatud seoses vanglakaristuse kandmisega ning andis talle võimaluse menetluskulude tasumiseks 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on see, et menetluskulud saaks mõistliku aja 2(2)

1-17-4743 jooksul tasutud. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et 16. mail 2017 toimunud kohtuistungil antud S.E ütlustest nähtub, et ta töötas, tema palk oli 1300 eurot ning ta kinnitas, et suudab 1 aasta jooksul tasuda rahalise karistuse. Sellest johtuvalt ei olnud maakohtul vähimatki alust jätta menetluskulud riigi kanda. Ühtegi uut asjaolu või tõendit, mida maakohus ei oleks juba menetluskulude väljamõistmisel arvestanud , määruskaebuses või sellega koos esitatud ei ole.

7.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg -st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja