Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Vangla Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Valjuškini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.10.2012.a otsusega (tagaselja) tunnistati Gennadi Valjuškin süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3, § 345 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 02.10.2009.a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulub kandmisele 1 kuu vangistust. KarS § 74 ja § 75 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt (so 11 kuud vangistust) täitmisele, kui Gennadi Valjuškin ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74, § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtuotsus jõustus 17.04.2013.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega. Harju Maakohtu 25.08.2015.a määrusega pöörati Gennadi Valjuškinile Harju Maakohtu 22.10.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohtumäärus jõustus 11.01.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 11.08.2015.a ja lõpp on 11.08.2016.a.

Gennadi Valjuškini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 5 korral karistatud, vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Gennadi Valjuškini kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas elukoht XXX oma ema XXXjuures. Kinnipeetava ema on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Gennadi Valjuškin soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama oma ema juurde, kes vajab abi, sest on haige. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Gennadi Valjuškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Gennadi Valjuškin on varem olnud kriminaalhooldusel ning eiranud kriminaalhooldusnõudeid. Käesoleval hetkel kannab 22.10.2012 mõistetud karistust, kuivõrd karistust kohe täitmisele ei pööratud ja anti võimalus vabaduses olles täita kriminaalhooldusnõudeid, kuid Gennadi Valjuškin rikkus kohtuotsusega talle pandud kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu oli kuulutatud tagaotsitavaks. Vaatamata kindla elukoha olemasolule oma ema juures, ei toeta prokurör Gennadi Valjuškini ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd Gennadi Valjuškini varasem käitumine on näidanud, et ei ole olnud suuteline alluma käitumiskontrolli nõuetele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Gennadi Valjuškini võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Gennadi Valjuškini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas teist korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud Gennadi Valjuškini mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Vangla toetab G.Valjuškini ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ja on hinnanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul alla 20%. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G. Valjuškinile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale

kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Gennadi Valjuškin, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.