Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-7134
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Marina Davõdovitš
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Kiviõli esinduse kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 15.01.2016 erakorraline ettekanne T.R-ile Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks T.R, isikukood: XXX, elukoht: xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 15.01.2016 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust sooritada üldkasulikku tööd (ÜKT) ning ilmuda registreerimisele. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. T.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga ulatuses 480 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätetele. Kriminaalhoolduse algus 15.10.2014 ja lõpp 14.04.2016. Kuna süüdimõistetu hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmunud ettenähtud aegadel registreerimisele, esitas kriminaalhooldusametnik 06.05.2015 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata vangistus täitmisele. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti taotlus rahuldamata.
S. Jakolleva esitas kohtule tööde juhendaja kirja, millest nähtub, et kohusetundlikult ja saaks tegelikult jätkata tööde sooritamisega.
T.R teeb tööd
Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 428 lg 1, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu T.R on rikkunud registreerimiskohustust ning on puudunud üldkasuliku töö sooritamiselt ilma mõjuvate põhjusteta. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida. T.R on talle täitmiseks määratud 480-st tunnist üldkasulikust tööst seisuga 31.12.2015 sooritanud 344 tundi. Jaanieris sooritas ta veel 19 tundi.Seega on sooritamata 117 tundi ÜKT-d, millele vastab 2 kuud ja 8 päeva vangistust (117 : 2 = 58 päeva = 1 kuu 28 päeva). Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on korduvalt selgitatud ÜKT ajaks kehtestatud korda. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. T.R on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (tl 191, 192). Kuna T.R katseaeg kulges probleemselt, koostas kriminaalhooldusametnik Luule Kärner 06.05.2015 kohtule erakorraline ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist. Kohus jättis selle 14.05.2015 määrusega rahuldamata, andes Jelena Kärnerile veelkord võimaluse muuta oma suhtumist ÜKT sooritamise kohustusse. Lisaks arvestas kohus T.R haigestumist ning temale määratud osalist töövõimetust ning leidis, et isiku terviseseisundist tulenevad rikkumised vajavad kriminaalhoolduametniku poolt sügavamat hindamist. Samuti märkis kohus, et kui süüdimõistetu jätkab oma varasemat käitumist ega pea kinni töö tegemise ajakavast või jätab ÜKT –d tegemata, siis tuleb juba tõsisemalt hinnata süüdimõistetu vastutustundetust ja karistus tuleb tõepoolest täitmisele pöörata. Kohus ei leia, et kriminaalhooldusametynik oleks vaenulikult meelestatud konkreetsesse süüdimõistetusse. Nimelt, ettekandest nähtub, et pärast nimetatud kohtumäärust käitus süüdimõistetu korralikult 1,5 kuu jooksul ja tekkis lootus, et ka edaspidigi õnnestub tall käituda korrapäraselt. Probleemne käitumine algas alates juulist 2015. Seega kriminaalhooldusametnik näitab nii positiivseid kui ka negatiibseid külge isiku käitumises. Eraldi kohus märgib, et jaanuari 2016 tööde tegemise kulgu ametnik ei analüüsi, seega süüdimõistetu viide isa surmale jaaniarus 2016 ei ole antud juhul kohane. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et T.R on olnud alaliselt probleeme ÜKT sooritamise aegadega. Süüdimõistetu ei ole ajakavast kinni pidanud 7 juhul- 15.07.2015, 24.07.2015, 05.08.2015, 17.08.2015, 19.08.2015, 29.09.2015, 30.11.2015. Kahel juhul04.12.2015, 11.12.2015- ei ole süüdimõistetu ÜKT sooritamise muutmise kokkulepetest kinni
pidanud. Kolmel korral, s.o 07.08.2015, 12.12.2015, 18,12,2015, on süüdimõistetu puudunud ÜKT soorituselt ilma mõjuva põhjuseta. Kriminaalhooldusalusele on tehtud 31.07.2015 ja 01.09.2015 ÜKT korra eiramise eest kirjalikud hoiatused (tl 179, 189). Registreerimislehelt nähtub, et T.R ei ole ilmunud registreerimisele 30.07.2015 (tl 202). Lisaks on kriminaalhooldusalune tarvitanud aeg-ajalt narkootilist ainet amfetamiini. Vaatamata sellele, et kohus pole käitumiskontrolli ajaks lisakohustust seadnud, on narkootilise aine tarvitamine keelatud. Süüdimõistetut on karistusregistri andmetel karistatud rahatrahviga NPALS § 151 lg 1 alusel. Nimetatud asjaolu iseloomustab T.R vastutustundetut ja hoolimatut käitumist. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 29.09.2014 otsusega nr.1-14-7134 määrati T.R kriminaalhooldusele. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Tuleb lugeda positiivseks, et isik on määratud 480-st ÜKT tunnist läbinud suurem osa tunde, mis on üle poole määratust ja täitmise tähtaeg 14.04.2016 on veel saabumata. Samas on kohus seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud, rikkudes korduvalt ÜKT sooritamise distsipliini ning jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Asendatud karistuse eduka läbimise tingimuseks on mitte ainult formaalselt tööde tegemine, vaid just korrapärane käitumine ja allumine kriminaalhooldusele. Sellest süüdimõistetu aru siiski ei saanud. Ta suutis täita kriminaahoolduse nõudeid korrapäraselt 1,5 tundi peale mais 2015 tehtud kohtumääruse. Alates juulist 2015 ilmutas süüdimõistetu sama probleemi nagu varemgi, hakkas tööl käima nii palju nagu talle mugav on. Ei leia ameyniku ettekande alusel kinnitust asjaolu, et tööde juhendajal ei olnud tööd anda. Kriminaalhooldusametnikule selgitas juhendaja, et vastupidi, süüdimõistetu lahkus töölt ja seadis teda fakti ette. Samas kohus ei välista, et nii palju tööd nagu oli süüdimõistetud sooritanud, oli tehtud kvaliteetselt, mille kohta ongi kohtule juhendaja kiri esitatud. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka pärast täiendavat võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. Kohus leiab, et kriminaalhooldus T.R suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, ei näe kohus võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja T.R tuleb saata karistust kandma.
Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri taotlus T.R-ile täitmisele pööramiseks rahuldada.
mõistetud karistuse
Pöörata T.R-ile Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) kuu 28 (kakskümmendkaheksa) päeva vangistust, täitmisele. Saata T.R kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.