Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

1-15-5295 Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915400008915 ning selgituse “Andrejs Kovlevs, otsus nr 1-15-5295, rahaline karistus“.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Andrejs Kovlevsi süüdistatakse selles, et tema, 25.08.2013 kell 22.45 Võru maakonnas Misso vallas Luhamaa maanteepiiripunktis esitas politseiametnikule võltsitud Leedu Vabariigi notariaalse volikirja nr 1540 ja võltsitud Vene Föderatsiooni juhiloa nr xxxxxxxxxx eesmärgiga omandada õigus mootorsõiduki Ford Scorpio reg nr-ga xxxxxx Vene Föderatsiooni toimetamiseks ning juhtimiseks piiriületusel Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Seega Andrejs Kovlevs pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult Karistusseadustiku (KarS) § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Andrejs Kovlevsile karistuseks rahalist karistust 90 miinimumpäevamäära, so 288 euro suuruses summas. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26-27.08.2013.a, so 2 päeva, lugedes

1-15-5295 Andrejs Kovlevsi karistuseks rahaline karistus 88-kordses päevamääras minimaalpäevamääraga 3,20 eurot, so 281,60 eurot. III Kohtu põhjendused ja seisukoht süüdistuse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Andrejs Kovlevsi poolt võltsitud dokumendi kasutamine on tõendatud kahtlustatava Andrejs Kovlevsi 26.08.2013.a ja 22.05.2014.a ülekuulamise protokolliga (tl 3-7), tunnistaja Ü. K. 09.10.2013.a ülekuulamise protokolliga (tl 8-9), 26.08.2013.a dokumendi uurimise aktiga nr 13/13/20 (tl 10), 26.08.2013.a dokumendi uurimise aktiga nr 13/13/21 (tl 11), e-kirjaga Sirene büroost saabunud Interpoli vastusega (tl 13), tõlkega Interpoli vastusest (tl 14-15), 29.08.2013.a asitõendi vaatlusprotokolliga (juhiluba) (tl 16-19), 20.09.2013.a ekspertiisiaktiga nr 05/2013 (tl 22), 29.08.2013.a asitõendi vaatlusprotokolliga (volitus) (tl 23-27), 17.09.2013.a ekspertiisiaktiga nr 04/2013 (tl 30), Valga kontaktpunkti saabunud päringu vastusega (tl 32) ja tõlkega Valga kontaktpunkti saabunud päringu vastusest (tl 33-34). Süüdistatavale etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 345 lg 1 redaktsiooni kohaselt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015.a jõustunud Karistusseadustiku § 345 lg 1 redaktsiooni kohaselt teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seega oli süüdistatavale etteheidetav tegu karistatav nii teo toimepanemise ajal ja on karistatav ka hetkel kehtiva Karistusseadustiku järgi. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt seisneb KarS § 345 lg-s 1 sätestatud objektiivne süüteokoosseis võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamises. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele (nt võltsitud lepingu esitamine notarile). Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks peab kasutama dokumenti, pitsatit või stampi eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult. KarS § 345 lg-s 1 sätestatud objektiivne koosseis eeldab võltsitud dokumendi kasutamist, seega tuleb esmalt tuvastada, kas dokument oli võltsitud ning seejärel, kas süüdistatav kasutas võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on võltsimine dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on dokumendi valmistamine (teksti kirjutamine, pitsati või allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või ka osaline järeletegemine – näiteks juurde- või vahelekirjutused, teksti mahakraapimine või muu kustutamine, kuupäeva, koha, allkirja või muu teksti osaline muutmine.

1-15-5295 Võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Tegemist on objektiivse koosseisutunnusega, mis iseloomustab dokumendi sisu, näidates võltsingu õiguslikku relevantsust. Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Leedu Vabariigi notariaalne volikiri nr 1540 26.08.2013.a dokumendi uurimise aktist nr 13/13/21 nähtub, et Andrejs Kovlevsi poolt esitatud Leedu Vabariigi notariaalsel volikirjal olev sõiduki volitaja isikukood erineb sõiduki registreerimistunnistusel olevast isikukoodist ning dokumendiekspert on leidnud, et volikiri on võltsitud. Valga kontaktpunkti saabunud päringu vastusest ja selle tõlkest nähtub, et Kaunase linna notar Zita Kasparoviciene ei ole Andrejs Kovlevsi poolt 25.08.2013.a kella 22.45 ajal Luhamaa maanteepiiripunktis politseiametnikule esitatud 13.08.2013.a volitust nr 1540 välja andnud. Andrejs Kovlevsi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt ostis Leedust sõiduauto Ford Scorpio, millega tahtis sõita Venemaale. Kuulis, et Venemaale autoga sõitmiseks on tal tarvis notariaalset volitust. Teadis juba eelnevalt, et Kaunasest autoturult saab osta notariaalse volituse. Maksis Kaunase autoturul volituse eest 10 eurot. Volitust ostes öeldi, et see sobib piiriületuseks Venemaale. Sai aru, et tegemist ei olnud notariga, kes dokumendi koostas, kuid see ei huvitanud teda. Seega on Leedu Vabariigi notariaalne volikiri nr 1540 võltsitud dokument. Leedu Vabariigi notariaalse volikirja nr 1540 näol on tegemist materiaalse võltsimise teel saadud dokumendiga. Volikiri nr 1540 on järele tehtud ehk nimetatud dokument on valmistatud isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada ja allkirja anda. Andrejs Kovlevsi ütluste kohaselt koostas ja allkirjastas volikirja nr 1540 Leedus Kaunase autoturu putkas olnud noormees 10 euro eest. Kuna dokumentide notariaalse kinnitamise ja tõestamise õigus on vaid notaritel, siis koostas ja allkirjastas volikirja nr 1540 selleks õigust mitteomav isik, tehes dokumendis järele Leedu notari Zita Kasparoviciene allkirja ja pitsati. Võltsitud volikirja nr 1540 alusel omandas Andrejs Kovlevs õiguse mootorsõiduki Ford Scorpio registreerimisnumbriga xxxxxx Vene Föderatsiooni toimetamiseks. Andrejs Kovlevsi poolt võltsitud dokumendi kasutamine seisnes Luhamaa piiripunktis politseiametnikule Leedu Vabariigi notariaalse volikirja nr 1540 ehtsa pähe esitamises. Vene Föderatsiooni juhiluba xxxxxxxxxx 26.08.2013.a dokumendi uurimise aktist nr 13/13/20 nähtub, et Andrejs Kovlevsi poolt esitatud juhilubadel olev tempel on ebaselge ning dokumendiekspert on leidnud, et dokument on osaliselt võltsitud. Dokumendis on teostatud fotovahetus. Fotot katva templijäljendil olev kirjastiil erineb dokumendi plangil oleva templijäljendi kirjastiiliga. 20.09.2013.a ekspertiisiaktist nr 05/2013 nähtub, et ekspertiisiks esitatud Venemaa Föderatsiooni juhiluba nr xxxxxxxxxx, väljastatud Andrei Kovlev nimele on keemilise töötluse jälgedega. Dokumendi seerianumbri alas on kahjustatud dokumendi lehepõhimikku. Muudetud on dokumendi seerianumbrit dokumendil kui ka seda kaitsval laminaatkilel. E-kirjast Sirene büroost saabunud Interpoli vastusega ja selle tõlkest nähtub, et Andrejs Kovlevil, sünd 25/05/1974, ei ole Venemaa Föderatsioonis juhiluba. Juhiloa xxxxxxxxxx ei ole väljastanud Venemaa Föderatsiooni pädev ametiasutus. Juhiluba xxxxxxxxxx on varastatud Belogorodskaya rajoonist Venemaal.

1-15-5295 Seega on juhiluba xxxxxxxxxx võltsitud dokument. Juhiloa xxxxxxxxxx näol on tegemist materiaalse võltsimise teel saadud dokumendiga. Juhiluba xxxxxxxxxx on ümbertehtud ehk dokumendi sisu on muudetud, so on muudetud dokumendi seerianumbrit. Juhiloa xxxxxxxxxx alusel omandas Andrejs Kovlevs õiguse mootorsõidukit juhtida. Andrejs Kovlevsi poolt võltsitud dokumendi kasutamine seisnes Luhamaa piiripunktis politseiametnikule juhiloa xxxxxxxxxx ehtsa pähe esitamises. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav täitis oma tegevusega KarS § 345 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu. Süüdistatava tegevus on ka käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 345 lg 1 järgi, kuna Andrejs Kovlevs kasutas võltsitud Leedu Vabariigi notariaalset volikirja nr 1540 ja Vene Föderatsiooni juhiluba xxxxxxxxxx teadvalt. Süüdistatav Andrejs Kovlevs pani võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et süüdistatav oli teo toimepanemise kõikidest asjaoludest teadlik, kuna Andrejs Kovlevs oli kuulnud, et Venemaale autoga sõitmiseks on tal tarvis notariaalset volitust. Teadis juba eelnevalt, et Kaunasest autoturult saab osta notariaalse volituse. Maksis Kaunase autoturul volituse eest 10 eurot. Volitust ostes öeldi, et see sobib piiriületuseks Venemaale. Sai aru, et tegemist ei olnud notariga, kes dokumendi koostas, kuid see ei huvitanud teda. Notari juures on volituse hind 12-15 eurot, kuid järjekord notari juurde on pikk. Küsimus ei olnud rahas, vaid ajas. Seega oli Andrejs Kovlevs enne piiriületust ja võltsitud dokumendi esitamist täiesti teadlik, et volikiri, mille ta autoturult ostis, on võltsitud ning volikirja oli tal vaja õiguse omandamiseks – Eesti-Vene piiri sõiduautoga ületamiseks. Andrejs Kovlevs on ülekuulamisel väitnud, et juhiload ei ole võltsitud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik kasutab enda teadmata tema isiklikke andmeid sisaldavat võltsitud dokumenti, seega pidi süüdistatav olema teadlik, et tal ei ole kehtivaid Vene Föderatsiooni juhilube ning et ta esitas piiri ületamisel võltsitud juhiload. Seega Andrejs Kovlevs seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Andrejs Kovlevs oli teadlik, et tema tegevus on ebaseaduslik ning võltsitud dokumentide esitamisega paneb ta toime kuriteo. Seega täitis Andrejs Kovlevs oma tegevusega võltsitud dokumendi kasutamise subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega Andrejs Kovlevsi süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiv KarS § 345 lg 1 redaktsioon näeb võltsitud dokumendi kasutamine eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-15-5295 Andrejs Kovlevsi tegevuses KarS §-s 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest (tl 48) nähtub, et Andrejs Kovlevsi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul on võimalik Andrejs Kovlevsi mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Alates 01.01.2015.a jõustunud KarS redaktsiooni § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kuna süüdistuse kohaselt pani Andrejs Kovlevs võltsitud dokumendi kasutamise toime 25.08.2013.a, so enne 01.01.2015.a jõustunud KarSi muudatusi, ei saa süüdistatava olukorda halvendada ega kohaldada raskemat karistust, vaid tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud rahalise karistuse päevamäära, so 3,20 eurot. Arvestades Andrejs Kovlevsi süü suurust, on võimalik Andrejs Kovlevsit mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab KarS § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Andrejs Kovlevsile rahalise karistuse 90 miinimumpäevamäära. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus oli teo toimepanemise ajal 3,20 eurot. Seega tuleb Andrejs Kovlevsi rahalise karistuse päevamäära suuruseks lugeda 3,20 eurot ja rahaliseks karistuseks määrata 288 eurot (3,20 x 90). Rahalisest karistusest tuleb maha arvata süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg, seega tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Andrejs Kovlevsi eelvangistuses viibitud aeg 26.08.2013.a kuni 27.08.2013.a, so 2 päeva karistusaja hulka. KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega kahele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära ning Andrejs Kovlevsi rahaliseks karistuseks on kokku 84 päevamäära (90–6) ehk 268,80 eurot (päevamäär 3,20 eurot x 84). V Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks Vene Föderatsiooni juhiluba nr xxxxxxxxxx ja Leedu Vabariigi notariaalne volitus nr 1540. Kohus on seisukohal, et asitõendid Vene Föderatsiooni juhiluba nr xxxxxxxxxx ja Leedu Vabariigi notariaalne volitus nr 1540 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

1-15-5295 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot (kuupalga alammäär alates 1. jaanuarist 2015.a on 390 eurot) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 41-43). Eelnimetatud menetluskulud kokku 633 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda Andrejs Kovlevsilt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.