Modena Eesti OÜ hagi I. K. vastu rahuldada osaliselt.
Välja mõista I. K.lt hageja Modena Eesti OÜ kasuks
2.1 krediidilimiidilepingu nr 202309230812190 alusel - 2961,81 eurot (millest 2846,27 eurot on põhivõlg ja 85,54 eurot perioodi 31.03.202426.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivis, 30 eurot sissenõudmiskulud); - viivis alates 27.06.2024 kuni põhinõude (2846,24 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) 2.2
lepingu nr 202310250706458 alusel
- 58,43 eurot (millest 33,42 eurot on põhivõlg, 5,01 eurot perioodi 26.01.2024-26.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 20 eurot sissenõudmiskulu); - viivis alates 27.06.2024 kuni põhinõude (33,42 euro) tasumiseni 0,098% päevas (lepingujärgses määras).
3.Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (78% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 22% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda). Välja mõista I. K.lt Modena Eesti OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot 30 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGEJA NÕUE
1.Modena Estonia OÜ esitas 15.04.2024.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. K. vastu võla nõudes. Kohus tegi 17.04.2024.a. I. K.le makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 13.06.2024.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks I astme kohtumenetluses. 2.08.2024.a määrusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kahest lepingust: - Modena Eesti OÜ, kauba müüja LeyaKo OÜ (registrikood 14417732) ja I. K. vahel 25.10.2023 sõlmitud lepingust (kolmepoolsest ostuhinna osadena tasumise kokkuleppest, edaspidi leping) nr 202310250706458 kauba eest tasumiseks ostusummaga kokku 100,26 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal kauba eest tasuda hagejale kolmes osas igakuiste osamaksetega igakuise summana 33,42 eurot. I. K. on tasunud hagejale 2 esimest osamakset kokku summas 66,84 eurot. Kostja on võlgnevuses viimase osamakse eest summas 33,42 eurot (maksetähtajaga 25.01.2024). Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 33,42 eurot 0,098% päevas alates tasumata osamakse tasumise päevale järgnevast päevast (s.o 26.01.2024) kuni 26.06.2024 (s.o hagiavalduse esitamise päevani k.a) summas 5,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase osamakse tasumist summas 33,42 eurot, millele lisanduvad sissenõudmiskulud ja täiendav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. - Modena Eesti OÜ ja I. K. vahel 25.09.2023 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr 202309230812190 krediidilimiidiga 4 000 eurot. 10.05.2023 sõlmisid pooled krediidilimiidi lepingu krediidilimiidiga 3 000 eurot. Kuna I. K. esitas 25.09.2023 hagejale uue krediiditaotluse krediidilimiidi ülempiiri tõstmisega 4 000 eurole, tuli hagejal ajakohastada kostja krediidivõimelisuse andmeid ja
hagiavalduses toodud andmed on toodud vastavalt kõrgema krediidilimiidi andmetele seisuga 25.09.2023 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilimiidilepingule. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab talle väljastatud krediidi tagasi 60-kuulise perioodi jooksul, igakuiste osamaksena kokku 119,83 eurot. Hageja nõuab kostjalt kogu tagastamata krediiti summas 3 261,66 eurot, millele lisanduvad intress, viivis ja täiendav viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ning sissenõudmiskulud. Krediidilimiidilepingu eritingimuste p 3 kohaselt on krediidilimiidilepingu krediidi kulukuse määr 49,7% aastas, aastane intressimäär on 27,31%; muid tasusid (sh lepingu- ja haldustasusid) ei kohaldata. Krediidilimiidilepingu eritingimuste punkti 3 kohaselt on viivisemäär 0,0863% päevas, 31,5% aastas. Hageja on arvestanud krediidi kasutamise eest intressi iga päeva eest alates väljamakse tegemise päevale järgnevast (kaasa arvatud). Hageja on teinud kostja kontole nr EEXXX Swedbank 4 krediidi väljamakset kogusummas 3 500 eurot: 10.05.2023 summas 1 200 eurot; 12.05.2023 summas 1 000 eurot; 17.05.2023 summas 800 eurot; 25.09.2023 summas 500 eurot. Intressi arvestuse alguseks on väljamakse tegemise päev ning hageja nõuab intressi kolme järjestikuse mitte tasutud arve eest (detsember, jaanuar ja veebruar). Detsembrikuu eest on intressinõue 87,75 eurot, jaanuarikuu eest 86,91 eurot ning veebruarikuu eest 81,20 eurot. 5 Hageja nõuab perioodi 01.12.2023 kuni 29.02.2024 eest intressi kokku 255,86 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist nõude põhiosalt 3 261,66 eurot 31,5% aastas alates krediidilimiidilepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o 31.03.2024) kuni 26.06.2024 (s.o hagiavalduse esitamise päevani k.a) summas 247,70 eurot. Täiendavat viivist nõuab hageja kostjalt alates 26.06.2024 krediidilimiidilepingu tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni 0,0863% päevas ning lepingu tasumata põhinõudelt kuni selle täitmiseni 0,098% päevas.
3.Hageja selgitab, et I. K. esitas hagejale taotluse krediidilimiidilepingu sõlmimiseks elektrooniliselt, mille käigus sisestas kostja hageja iseteeninduskeskkonnas krediidi taotlemiseks nõutud andmeväljad. Kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olid tema poolt 25.09.2023 esitatud ja samal kuupäeval hageja kontrollitud andmed. Krediidivõimelisuse hindamisel on hageja hinnanud kostja sissetulekuid, finantskohustusi, elamiskulude suurust, ülalpeetavate arvu, tööhõive staatust. Samuti on hageja kasutanud krediidiriski hinnangut ning kontrollinud kostja varasemaid maksehäireid. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et taotletav krediit on kostjale jõukohane.
4.I. K. on teinud hagejale tagasimakseid krediidilimiidilepingu täitmisena 8 tagasimakset kogusummas 793,39 eurot (11.06.2023 summas 100,12 eurot; 10.07.2023 summas 100,12 eurot; 10.08.2023 summas 100,12 eurot; 11.09.2023 summas 100,12 eurot; 10.10.2023 summas 119,83 eurot; 15.11.2023 summas 119,83 eurot; 10.01.2024 summas 119,83 eurot; 08.03.2024 summas 33,42 eurot. Kostja tehtud tagasimaksetest 238,34 eurot on hageja arvestanud põhinõude katteks ning 555,05 eurot intressi katteks. Kostja tehtud tagasimaksega pole kaetud muid rahalisi kohustusi (nt krediidilimiidilepingu sõlmimise lepingutasu jms). lepingu täitmisena 2 tagasimakset kogusummas 66,84 eurot (28.11.2023 summas 33,42 eurot; 10.01.2024 summas 33,42 eurot). Krediidilimiidilepingu kohaselt oli kostja kohustatud tasuma tagasimakseid 1 kord kuus 15.-dal kuupäeval. Kostja oli kohustatud maksma tagasi krediiti ja intressi vastavalt hageja esitatud arvetele, mis edastati kostjale e-posti teel ja tehti kostjale täiendavalt kättesaadavaks ka hageja iseteeninduskeskkonnas vähemalt 7 päeva enne arve tasumise tähtaja saabumist. Pärast arve
genereerimist hageja iseteeninduskeskkonnas on vastav teade nii e-posti teel kui SMS-i teel edastatud kostja telefoninumbrile ning e-posti aadressile. Kuna I. K. oli seisuga 16.03.2024 viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumise kuupäevad 15.01.2024, 15.02.2024, 15.03.2024), saatis hageja 16.03.2024 kostjale teavituse tasuda viivituses olevad tagasimaksed kokku summas 326,07 eurot (2 x 119,83 + 86,41 eurot) hiljemalt 30.03.2024. Nimetatud teatega teavitas hageja kostjat, et kui ta viivituses olevaid tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks ei tasu, ütleb hageja krediidilimiidilepingu erakorraliselt ühepoolselt üles ja kostjal tuleb kohe täita kõik krediidilimiidilepingust tulenevad varalised kohustused. Kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud ning krediidilimiidileping loeti alates 31.03.2024 üles öelduks. Iseteeninduskeskkonnas endale konto loomisel sisestas kostja ise tema kohta küsitud andmed, sh oma kontaktandmed - telefoni numbri ning e-posti aadressi. Kostja märgitud kontaktandmetele on hageja saatnud 7 päeva enne iga osamakse tasumise tähtpäeva vastavad teated. Samuti on Kostja e-posti aadressile ning telefoninumbrile saadetud teated maksetähtaja ületanud osamaksete kohta. Kuna kostja ei ole hagejat teavitanud kontaktandmete muutumisest, puudub hagejal alus arvata et kostja talle edastatud teateid (sh krediidilimiidilepingu ülesütlemise avaldust) kätte ei saanud. Vastavalt üldtingimuste punktile
13.1.1.kohustus kostja teavitama hagejat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul muudatustest tema poolt esitatud isiku- ja kontaktandmetes. Üldtingimuste punkti 13.2 kohaselt sai hageja eeldada kostja poolt esitatud teabe õigsust, kuniks kostja ei ole hagejat informeerinud teabe muutumisest. Hageja on saatnud kostjale ka varem teavitusi tagasimaksete tasumise kohta ja kostja on 7 esimest tagasimakset tasunud pärast teavituste saatmist tema e-posti aadressile ning telefoninumbrile. Samale kostja sisestatud e-posti aadressile ning telefoni numbrile on saadetud ka teated krediidilimiidilepingu allkirjastamise kohta.
5.Kuna kostja oli lepingust tuleneva rahalise kohustusega viivituses, saatis hageja kostjale 15.02.2024 teavituse, et kui ta viivituses oleva tagasimakse teavituses toodud tähtajaks (29.02.2024) ei tasu, ütleb hageja lepingu nr 202310250706458 erakorraliselt ühepoolselt üles ja kostjal tuleb kohe täita kõik lepingust tulenevad varalised kohustused. Kuna I. K. viivituses olevat makset ei tasunud, loeti leping alates 01.03.2024 üles öelduks.
6.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist: 6.1 Krediidilimiidilepingust tulenevad sissenõudmiskulud sissenõudmiskulu krediidilimiidilepingu kehtivuse ajal 5 eurot. Hageja on krediidilimiidilepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirju sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta, 17.01.2024, 24.01.2024, 29.01.2024, 17.02.2024, 24.02.2024, 29.02.2024, 17.03.2024. Iga meeldetuletuskiri on samal kuupäeval edastatud kostjale nii SMS-i kui e-kirja teel. sissenõudmiskulu pärast krediidilimiidilepingu lõppemist 25 eurot. Hageja on pärast krediidilimiidilepingu lõppemist edastanud meeldetuletuskirja 07.04.2024 Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot 6.2 Lepingust nr 202310250706458 tulenevad sissenõudmiskulud sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 5 eurot. Hageja on lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirju sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta, 27.01.2024, 30.01.2024, 03.02.2024, 08.02.2024. Iga meeldetuletuskiri on samal kuupäeval edastatud kostjale nii SMS-i kui e-kirja teel. sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 15 eurot. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud meeldetuletuskirja 08.03.2024. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 20 eurot. Sissenõudmiskulude nõue on kokku 50 eurot.
7.Hageja palub I. K.lt hageja kasuks välja mõista 7.1 võlgnevus kokku 3 853,65 eurot, millest 7.1.1 krediidilimiidilepingust tulenev põhinõue 3 261,66 eurot; intress 255,86 eurot; viivis kuni 26.06.2024 (k.a) 247,70 eurot; 7.1.2 lepingust tulenev põhinõue 33,42 eurot; viivis kuni 26.06.2024 (k.a) 5,01 eurot; 7.2 sissenõudmiskulud kokku 50 eurot. 7.3 lisanduv viivis alates 27.06.2024 7.3.1 krediidilimiidilepingu tasumata põhinõudelt 3 261,66 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,0863% päevas; 7.3.2 lepingu tasumata põhinõudelt 33,42 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,098% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku 455 eurot (15.04.2024 141,81 eurot + 26.06.2024.a 313.19 eurot) ja tasunud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
MENETLUSE KÄIK
8.Kuivõrd kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (XXX) saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule ja e-posti aadressil XXX kättesaamise kohta puudub kinnitus, toimetas kohus I. K.le hagimaterjalid 9.09.2024.a. Ametlike Teadaannete kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 5 loetakse materjalid kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise kuupäevast. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 9.09.2024.a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtu määratud tähtajal kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Tsiviilasja materjalide kohaselt - Modena Eesti OÜ (faktoorina), LeyaKo OÜ (müüjana) ja I. K. (ostjana) sõlmisid 25.10.2023 lepingu (kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe, edaspidi leping) nr 202310250706458 kauba eest tasumiseks, mille kohaselt ostja soetas kauba maksumusega 100.26 eurot ja Modena Eesti OÜ finantseeris ostu. Kostja kohustus tasuma Modena Estonia OÜ-le kolme osamaksega 3 x 33,42 eurot (dtl 52); - Modena Eesti OÜ ja I. K. sõlmisid 25.09.2023 krediidilimiidi lepingu nr 202309230812190 krediidilimiidiga 4 000 eurot (dtl 58-62); Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt (hagiavalduse lisa 1KIS-is).
I. K.le on krediidilimiidilepingu alusel tehtud väljamakseid kokku 3500 eurot (dtl 6672), tagasimakseid on kostja teinud kokku krediidilimiidilepingu nr 202309230812190 alusel 793,39 eurot (dtl 79-91); Lepingu nr 202310250706458 alusel on I. K. tasunud 2 osamakset kokku 66,84 eurot (dtl 93-95), Modena Eesti OÜ ütles lepingu nr 202310250706458 üles 1.03.2024 (dtl 101-102) Krediidilimiidilepingu nr 202309230812190 ütles Modena Eesti OÜ üles 31.03.2024 (dtl 99) Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Krediidilimiidileping nr 202309230812190
11.I. K. füüsilise isikuna sõlmis krediidilimiidilepingu 202309230812190 tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). 25.09.2023.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,16 % aastas. Poolte vahel sõlmitud krediidilimiidilepingu krediidikulukuse määr oli 49,7% aastas (dtl 57, 58-62) Kohus möönab, et krediidilimiidilepingu järgne krediidikulukuse määr 49,7 % on piiripealne, kuid ei ületa kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude
kulukuse määra, millest tulenevalt leping ei ole krediidikulukuse määra suuruse tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
13.VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte. Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja - hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole. Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a) kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ, 23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet. Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23). 13.1 VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) 13.2 Tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Krediidiandja peab koguma teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause) Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 13.3 Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olid tema poolt 25.09.2023 esitatud ja samal kuupäeval hageja kontrollitud andmed. Krediidivõimelisuse hindamisel on hageja hinnanud kostja sissetulekuid, finantskohustusi, elamiskulude suurust, ülalpeetavate arvu, tööhõive staatust. Samuti on hageja kasutanud krediidiriski hinnangut ning kontrollinud kostja varasemaid maksehäireid. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusel jõudis hageja seisukohale, et taotletav krediit on kostjale jõukohane. Hageja on hagiavalduse lisana välja toonud, mida arvestas kostja krediidivõimelisuse hindamisel seisuga 25.09.2023 (dtl 73-75). Kohus järeldab viidatud väljavõttest, et peamiselt lähtus hageja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest. Hageja nimetab hagiavalduses, et krediidivõimelisuse hindamisel analüüsiti ka kostja pangakonto väljavõtet, kuid konto väljavõtet lisatud ei ole, seega on hageja väide paljasõnaline. Ei ole ka tõendatud, millistesse andmebaasidesse hageja päringud tegi. Arvestades, et poolte vahel oli krediilimiidileping sõlmitud 10.05.2023 ja 25.09.2023.a. lepinguga suurendati varasemat 3000 euro limiiti 4000-le eurole, jääb selgusetuks kas üldse ja millise perioodi eest hageja andmeid kostja krediidivõimelisuse kohta hindas. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole (puuduste kõrvaldamise määruses on kohus hagejale selgitanud, mida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitada tuleb, dtl 23). Kohus on esitatud andmetele ja hageja antud selgitustele tuginedes seisukohal, et krediidiandja ei ole käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, kohtule ei ole esitatud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, seega ei ole hageja tõendanud, et on kogunud ja arvesse võtnud kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud VÕS 4034 lg 6 toodut, mistõttu loeb kohus pooltevahelise tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 järgse intressimäära. Riigikohus on märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (vt Riigikohtu 24.11.2023.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098 p 24).
14.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas ning kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud. Krediidilimiidilepingu nr 202309230812190 sai kostja kasutada tähtajatult krediidilimiiti 4000 eurot. Hagejale on tehtud laenuväljamakseid kogusummas 3500 eurot (dtl 66-72). Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 793,39 eurot (dtl 7791). Leping kostjaga öeldi üles (loeti ülesöelduks) 31.03.2024 (dtl 99) VÕS § 94 järgne intressimäär alates jaanuarist 2023 2,50%, alates juulist 2023 4% ning alates1.jaanuarist 2024 4,5%. Seega pidi kostja intressi tasuma kuni ülesütlemiseni 139,66 eurot (vt üldtingimused p
https://www.modena.ee/assets/files/terms/Krediidilimiidi_uldtingimused_09.10.2024.pdf ja lisatud intressiraport). Kostja krediidilimiit oli 4000 eurot, väljamakseid tehti kokku 3500 eurot (sh kostja sai kasutada uuesti enda tasutud tagasimakseid), tagasimakseid on kostja teinud kokku 793,39 eurot. Intressi pidi kostja tasuma lepingu kehtivuse perioodil 139,66 eurot, seega tasutud 793,39 eurot tuleb maha arvestada intressi katteks 139,66 eurot, ülejäänu tuleb lugeda põhinõude katteks ehk 793,39-139,66= 653,73 3500-653,73= 2846,27 eurot, seega kostjal on tasumata 2846,27 eurot.
15.Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)
16.Tarbijakrediidileping öeldi üles 31.03.2024 (dtl 48) Kostja oli tasumisega viivituses kolme järjestikuse maksega (tasumise kuupäevad 15.01.2024, 15.02.2024, 15.03.2024; 16.03.2024 seisuga tasumata 326,07 eurot dtl 99) Viimase makse tasus kostja osaliselt 10.01.2024 (dtl 89). 8.03.2024.a tasus kostja lepingu nr 202310250706458 katteks 33,42 eurot, kuid selle tasumise ajaks oli leping hageja poolt üles öeldud (leping öeldi üles 1.03.2024) ja hageja arvestas laekunud summa krediidilimiidi lepingust tuleneva võla katteks. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse kuu maksega (VÕS § 416 lg 1 nõue täidetud).
Vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule ei võlgne tarbija muid tasusid.
18.1 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 30 euro tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral „ muid tasusid“ tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7 ls 2). Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus: Ringkonnakohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 403 4 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 403 4 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu lahendid 17.06.2022, 2-21-125271, p 9; 29.05.2020, 2-18-12417 p 11; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 05.02.2020, 2-18-134930, p 10) Hageja nõuab sissenõudmiskulu krediidilimiidilepingu kehtivuse ajal 5 eurot.
Krediidilimiidilepingu kehtivuse ajal on hageja edastanud meeldetuletuskirju sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta, 17.01.2024, 24.01.2024, 29.01.2024, 17.02.2024, 24.02.2024, 29.02.2024, 17.03.2024. Iga meeldetuletuskiri on samal kuupäeval edastatud Kostjale nii SMSi kui e-kirja teel. pärast krediidilimiidilepingu lõppemist 25 eurot. Hageja on pärast krediidilimiidilepingu lõppemist edastanud meeldetuletuskirja 07.04.2024 (dtl 96-97, 99-100) Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel kokku 30 eurot 18.2 VÕS § 4034 lõige 7 ütleb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid. Viivist ei saa pidada tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. Kohus on seisukohal, et kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine muudab VÕS § 4034 lõike 7 järgi intressi seadusjärgseks (0%-ks), siis muutub sellega üheaegselt ka viivisemäär (samuti seadusjärgseks). Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates krediidilimiidilepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o 31.03.2024) kuni 26.06.2024 (s.o hagiavalduse esitamise päevani k.a). Viivis tasumata summalt 2846,27 eurot (vt otsuse p 14) ajavahemiku 31.03.2024-26.06.2024.a eest kujuneb 85,54 eurot (vt otsusele lisatud viiviseraport) Hageja nõuab kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel alates 27.06.2024 krediidilimiidilepingu tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,0863% päevas (31,5% aastas) (so lepingujärgses määras dtl 57). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt TsMS § 367 alusel välja viivise põhinõudelt 2846,27 eurolt alates 27.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (so seadusjärgses määras) arvestades eespool toodud põhjendusi. Leping nr 202310250706458 (kolmepoolne ostuhinna tasumise kokkulepe
19.Modena Eesti OÜ, LeyaKo OÜ ja I. K. sõlmisid 25.10.2023 lepingu (kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe) nr 202310250706458 kauba eest tasumiseks kokku 100,26 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal kauba eest tasuda hagejale kolmes osas igakuiste osamaksetega igakuise summana 33,42 eurot (dtl 51-55) I. K. tasus hagejale 2 esimest osamakset (tasumise tähtaeg 25.11.2023 ja 25.12.2023 (dtl 52) vastavalt 28.11.2023 ja 10.01.2024) kokku summas 66,84 eurot (dtl 93,95). Kuna kostja jäi viimase osamakse tasumisega viivitusse, ütles hageja lepingu üles 1.03.2024 (dtl 101-102) ja saatis teate pärast lepingu ülesütlemist 8.03.2024.a. (dtl 103). Hageja arvestas kostja 8.03.2024.a. tasutud 33,42 eurot (dtl 91) krediidilimiidi lepingu katteks. Hageja nõuab kostjalt viimase osamakse tasumist summas 33,42 eurot ja viivist nõude põhiosalt 33,42 eurot 0,098% päevas (dtl 51) alates tasumata osamakse tasumise päevale järgnevast päevast (s.o 26.01.2024) kuni 26.06.2024 (s.o hagiavalduse esitamise päevani) summas 5,01 eurot ja täiendavat viivist lepingujärgses määras (0,098% päevas) alates 27.06.2024 kuni põhinõude 33,42 euro tasumiseni.
Lepingujärgse osamakse tähtajaks tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumise VÕS § 100 mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist, VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 20 euro tasumist VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 5 eurot. Hageja on lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirju sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta, 27.01.2024, 30.01.2024, 03.02.2024, 08.02.2024. Iga meeldetuletuskiri on samal kuupäeval edastatud kostjale nii SMS-i kui e-kirja teel. sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 15 eurot. Hageja on kostjale pärast lepingu lõppemist edastanud meeldetuletuskirja 08.03.2024. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 20 eurot.
21.Kohus rahuldab hageja lepingust nr 202310250706458 tuleneva nõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 38,43 eurot (millest 33,42 eurot on põhiosa ja 5,01 eurot viivis ajavahemiku 26.01.2024-26.06.2024 eest) ja viivise alates 27.06.2024.a. kuni põhinõude (33,43 euro) tasumiseni 0,098% päevas (lepingujärgses määras).
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Modena Eesti OÜ hagi I. K. vastu osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22.1 krediidilimiidilepingu nr 202309230812190 alusel - 2961,81 eurot (millest 2846,27 eurot on põhivõlg ja 85,54 eurot perioodi 31.03.202426.06.2024 sissenõutavaks muutunud viivis, 30 eurot sissenõudmiskulud); - viivise alates 27.06.2024 kuni põhinõude (2846,24 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) 22.2 lepingu nr 202310250706458 alusel - 58,43 eurot (millest 33,42 eurot on põhivõlg, 5,01 eurot perioodi 26.01.2024-26.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 20 eurot sissenõudmiskulu); - viivise alates 27.06.2024 kuni põhinõude (33,42 euro) tasumiseni 0,098% päevas (lepingujärgses määras). Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, ca 78% ulatuses, seega 78% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 22% kostja menetluskuludest hageja kanda (võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega).
25.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja menetluskulud on hagiavalduse kohaselt tasutud riigilõiv kokku 455 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 15.04.2024 tasutud riigilõiv 141,81 eurot + hagi esitamisel täiendavalt
26.06.2024 tasutud 313,19 eurot; dtl vastavalt 6 ja 105) ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud (dtl 8), kokku 475 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt jääb 78% hageja menetluskuludest kostja kanda, seega 375 eurot 30 senti (475 x 78 / 100). Kohus mõistab I. K.lt välja hageja menetluskulude katteks 375,30 eurot. Kuivõrd kostja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.