2.Välja mõista kostjalt V B’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1 202 (üks tuhat kakssada kaks) eurot ja 25 senti (sh põhinõue summas 1 045 eurot ja intress summas 157.25 eurot).
Jätta hagi rahuldamata haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121.05 eurot ja viivis alates 27.04.2024 kuni põhinõude summas 1045,87 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas osas.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt V B’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku 1 (9)
5.Välja mõista kostjalt V B’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (510.40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 308.25 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada.
2.Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 25.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses..
3.Viru Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, arvestades käesolevas kohtumääruses esitatud selgitusi seoses tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamisel, ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4.26. aprillil 2024 esitas ja 29.04.2024 täiendas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse V B vastu põhivõlgnevuse 1 045.87 eurot, intressi 83.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 121.05 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 10 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 9.01.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr. XXXX (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kasutada krediidi. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank AS üldtingimustega. Lepingus lepiti kokku intressi määr 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,51%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja 2 (9)
2-24-102669 kohustus laenu tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele. Võlausaldaja ja kostja sõlmisid 23.03.2023 lepingu muutmise, mille järgselt muudeti lepingu numbri xxxx. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu tingimustega. Lepingus lepiti kokku intressi määr 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26.29%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 9.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 31.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel võimaldati krediidilimiiti 1 045.87 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 55 kuu jooksul alates 5.05.2023-5.11.2027. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1 045.87 eurot.
5.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 18% aastas. Kostja pidi tasuma intressid ajavahemikus 5.05.2023 kuni 5.11.2027, osamaksete arv oli kokku 55. Kostjal on tasumata intressid 1. osamaksest, so 5.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 31.08.2023. Lepingu ülesütlemise seisuga muutus sissenõutavaks intress summas 83.81 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 83.81 eurot.
6.Vastavalt 23.03.2023 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2.50 eurot kuus. 28.06.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 1. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot.
7.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 4.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 27.09.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 12.10.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 045,87 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 1.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.04.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 121.05 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 121.05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 1.09.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18% aastas. 3 (9)
2-24-102669
9.VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud 4teabe lähtudes VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise 4nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4403 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud 4andmete alusel. VÕS § 403 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka 4vastavalt VÕS §-le 403 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. 4Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile. Esialgne võlausaldaja kontrollis sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 706.46 eurot. Lisaks on kostja esitanud laenutaotluse, kuhu märkis enda igakuised kohustused, mille maht on 150.00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega, mis on miinimum igakuine tagasimakse 31.56 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 524,9 eurot (706.46-150.0031.56=524.9). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega lepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.
10.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 045.87 eurot, intressi 83.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 121.05 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 10 eurot ja viivise alates 27.04.2024 kuni põhinõude summas 1 045.87 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 638 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4 (9)
2-24-102669
11.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
12.Viru Maakohus võttis 23.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 27.11.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
14.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Inbank AS ja kostja sõlmisid 09.01.2022 krediidilepingu nr XXXX summale 1 000 eurot, intressimääraga 18% aastas, krediidi kulukuse määr 26.51%, tagasimaksed iga kuu 5. kuupäevaks, kaardi avamise tasu 0 eurot, kuutasu 2.50 eurot. 23.03.2023 sõlmiti lepingu muudatus, mille tingimused jäid samaks lepingus nr XXXX, sealjuures lisaks tagasimaksete arv 55, osamakse suurus 31.56 eurot ja viimase osamakse suurus 30.99 eurot, lepingutasu 25 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 1 045 eurot. 4) Kostja ei krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid; 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates maist 2023. a, seda vähemalt kolme, 05.05.2023, 05.06.2023, 05.07.2023, osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 09.08.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 31.08.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 31.08.2023.
17.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma 5 (9)
2-24-102669 igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks 6 (9)
2-24-102669 olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohus märgib, et kostja sissetulekute kontrollimiseks tuleb vastavasisulised tõendid esitada lisana ka kohtule, sealjuures ei ole Maksu- ja Tolliameti poolt esitatav päring võimalike sissetulekute kohta piisav, et selle järgi hinnata hageja muud võimalikku finantsilist riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
22.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 09.01.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja alates 01.07.2023 kuni 31.08.2023 4% aastas.
23.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 1 045 eurot. Tagasi ei põhinõude katteks makseid tehtud. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 31.08.2023 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 045 eurot. Seadusjärgne intress (alates 10.01.2022 ehk krediidi kasutusele võtmisele järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2023 on summas 157.25 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 045 eurot ja intress summas 157.25 eurot.
7 (9)
2-24-102669
24.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 1 045 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
25.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro ja laenuhaldustasu 10 euro väljamõistmiseks.
26.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1 045 eurot ja intress summas 157.25 eurot, kokku 1 202.25 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 80% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.
28.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 26.04.2024 summas 280 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 638 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 80% 638 eurost, so 510.40 eurot. 8 (9)
2-24-102669
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.