Pankrotiõigus

üldkoosolekul võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Kohtunik osaleb koosolekul virtuaalselt Jõgeva kohtumajast.

Menetluse käik ja asjaolud Võlgniku esindaja esitas pankrotiavalduse, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 79 204,14 eurot. Võlgniku varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Võlgnikul on peal juba aastaid kestnud arest osakutele kohtutäituri poolt, seega pole võlgnik krediidivõimeline. Lisaks avaldati nõuded maksehäireregistris, mis muutis võimatuks edasise toimimise. Oma osa mängis ka kasutatava sõiduki täielik põleng juuni lõpus 2024.a. Lisakrediidivõimalused puuduvad ja võlausaldajad ei ole nõus vastu tulema. 10.09.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt oli pankrotiavalduse esitamise ajal 18.08.2024 võlgniku juhatuse liikmeks K.K.. Alates 29.08.2024 on võlgniku juhatuse liikmeks M.P. ning võlgniku asukoht registreeriti ümber Harjumaale. M.P. on juhatuse liige või osanik või tegelik kasusaaja 51 äriühingus ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mh nt asja omavolilise kasutamise eest, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitma jätmise eest, korduvalt omastamise eest, mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Võlgniku ainuosanik ja tegelik kasusaaja on tänaseni K.K.. Võlgniku põhitegevusalaks on mujal liigitamata koolitus, milline 2023.a majandusaasta aruande tegevusaruandes on koolitustegevus. Transpordiameti teabe kohaselt ei ole võlgnikul tegevusluba mootorsõidukijuhtide koolitamiseks. Muuks tegevusalaks on segapõllumajandus. M.P. Pxxxxxxxx ega K.K. ei vastanud ajutise halduri viis korda esitatud päringus olevatele küsimustele. K.K. vastused olid vaid eituse vormis: pole midagi esitada, kõik hävis tules juuni lõpus; mina täitsin oma kohust ja esitasin pankrotiavalduse koos selgitustega, edasised päringud on suunatud juhatuse liikmele ja mul puudub õigus neile vastata; ma pole juhtorgani liige ega saa Teie päringutele vastata. Ajutine haldur koostas aruande dokumentide põhjal, mida oli suutnud perioodil 10.09.04.11.2024 koguda. Vara Pankrotiavalduses märgib K.K., et võlgnikul vara puudub. Raamatupidamise aastaaruande bilansi (seisuga 31.12.2023) on käibevara ja põhivara väärtuses 123 832 eurot. Kuhu kadus 8 kuuga kogu võlgniku bilansis kajastatud vara, keeldus K.K. vaatamata korduvatele päringutele vastamast. Bilansi kohaselt on käibevaradeks raha 8339 eurot, nõuded ja ettemaksud 448 eurot, varud 12 100 eurot, bioloogilised varad 4773 eurot ning põhivaradeks kinnisvarainvesteeringud 16 070 eurot, materiaalsed põhivarad 74 102 eurot, bioloogilised varas 800 eurot. Kohustused Raamatupidamise aastaaruande bilansi (seisuga 31.12.2023) kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi 12 811 eurot (sh laenukohustused 9124 eurot, võlad ja ettemaksud 3687 eurot) ja pikaajalisi kohustusi 70 832 eurot (laenukohustused), kokku 83 643 eurot. Seisuga 31.12.2023 on omakapital nimiväärtuses 2500 eurot, eelmiste perioodide jaotamata kasum 37 586 eurot ja omakapital kokku 40 189 eurot.

Ajutine haldur märkis, et 2023. aastaaruande bilansi järgi ületavad varad võlgu, kuid K.K. väidab, et vara puudub. Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb halduril välja selgitada, kuhu kogu vara väärtuses 123 832 eurot kadus. Võlgniku tegelik majanduslik olukord selgub pärast pankroti väljakuulutamist. 2023. aastaaruande bilansi näitajate põhjal ei olegi võlgnik maksejõuetu. Samas on tegemist vaid numbritega, mis ei vasta suure tõenäosusega tõele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kogutud andmete alusel muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuid see ei ole lõplik hinnang. Kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, selgub pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku puhul tegemist väga vastuolulise ja probleemse äriühinguga, kelle tegevusest täieliku ülevaate saamine on keeruline, kuna tegelik juhatuse liige K.K. arvab ekslikult, et nö tankisti M.P. kasutamisega on kõik probleemid tema jaoks lahendatud ja lõppenud. K.K. tegevus võlgnikuga seoses on kirju ja segane, sest kõik tema viis äriühingut (milles ta on ainus juhatuse liige ja ainuosanik) oleks nagu üksainus K.K.-le kuuluv firma, milliste rahaliste vahenditega ta teeb, mida vaid soovib ja liigutab rahalisi vahendeid enda firmade pangakontodel nagu hetkel vajalikuks peab. Finantskäive nende äriühingute vahel on 2024.a olnud kümnetes tuhandetes eurodes. Põhjalikult tuleb uurida ja analüüsida, mis täpselt ja millistel põhjustel on K.K. äriühingutes toimunud. K.K. on ise tunnistanud, et võlgnik on olnud maksejõuetu juba aastaid, aga sellele vaatamata ta varem kohtusse pankrotiavaldust ei esitanud. Coop Pangas on võlgniku konto käsutus- ja kasutusõigus tänaseni ainsana K.K.-l. Pankrotiavalduses märkis K.K., et oma osa mängis kasutatava sõiduki täielik põleng juunis 2024, mis ilmselt ei vasta tõele, sest pole õnnestunud tuvastada, kus, millal ja mis sõiduk (sh sõiduki ja omaniku andmed) põles. Samuti puudub info, kuidas on põleng seotud võlgniku raamatupidamisega, dokumentatsiooniga, varaga ja üldse kõigega, mis on seotud võlgnikuga. Ajutine haldur viitas, et analoogses menetluses (kriminaalasi nr 1-24-5312) on äriühingu juhatuse liige tunnistatud süüdi KarS § 381 1 lg 2 ja § 384 lg 1 järgi. Pankroti väljakuulutamisel tuleb põhjalikult kaaluda K.K. suhtes nii kriminaalvastutusele võtmise avalduse esitamist kui ka tsiviilhagide esitamist. Kokkuvõtlikult leidis ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kuigi menetluses on mitmeid küsitavusi, ei takista need ajutise halduri hinnangul pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur esitas taotluse kohustada M.P. ja K.K.-d esitama pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku bilanss koos vara ja võlgade nimekirjaga ja kasumiaruanne ning kui raamatupidamisregistreid on peetud elektrooniliselt, siis anda registrid üle pankrotihaldurile elektroonilise andmebaasina. Samuti palus ajutine haldur kohustada M.P. ja K.K.-d kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on teadaolevalt õiged. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi eeldatavalt ja oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 83 000 euro ulatuses. Vara koosseisu osas aga esinevad kahtlused. Võlgniku endine ega ka praegune juhatuse liige ei ole ajutise halduri päringutele vastanud ega esitanud dokumente ega tõendeid, mille alusel oleks võimalik võlgniku tegelik majanduslik olukord kindlaks teha. Võlgniku 2023.a bilansi kohaselt peaks võlgnikul olema vara väärtusega vähemalt 123 000 eurot, kuid pankrotiavalduse kohaselt vara üldse puudub. Suure tõenäosusega vara ilmselt ei eksisteeri ja kui peakski eksisteerima, siis eeldatavalt mitte 123 000 euro väärtuses. Olemasoleva teabe põhjal ei ole ajutine haldur suutnud tuvastada, kas esineb vara tagasivõitmise aluseid. Seega tuleb olemasoleva teabe pinnalt asuda seisukohale, et võlgnikul puudub piisavalt vara, et oma kohustusi täita ning võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse olukord ei ole ajutine ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku tegelik majandusliku seisund selgub pankrotimenetluse käigus, sh selgub, kas esineb aluseid võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamiseks või mitte. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511, kuna võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kohus määrab pankrotihalduriks Peep Lillemäe, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30.12.2024 algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolekul on võlausaldajatel võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. PankrS § 90 ja § 19 lg 1 3 tulenevalt saab kohus kohustada PankrS § 85-89 sätestatud kohustusti täitma juriidilise isiku juhatuse liikme ja ainuosaniku, kes on juriidilise isiku endimńe juhatuse liige. Võlgniku praegune seaduslik esindaja ja ainuosanik on tulenevalt PankrS § 87 lg 3 kohustatud osalema üldkoosolekul, ilmudes selleks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja, kus osaleb koosolekul kohtunik. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnikul tuleb esitada enda võlgade ja vara nimekiri, koos bilansi ja kasumiaruandega ning elektrooniliselt peetud raamatupidamisregistri korral ka raamatupidamisregistri andmebaas. Võlgniku nimel peab kohustuse täitma tema seaduslik esindaja, kuid antud juhul tuleb selelks kohustada ka võlgniku endist seaduslikku esindajat, kes on juriiduilise isiku ainuosanik. Eelviidatud raamatupidmisandmed ja dokumendid tuleb esitada kohtule vande andmisel 30.12.2024. kell 10.30 või esitada hiljemalt 23.12.2024 kohtule elektroonselt. Võlgniku ainuosanik ja praegune juhatuse liige on kohustatud ilmuma vande andmiseks kohtusse 30.12.2024. Kohus hoiatab, et kui võlgniku endine juhatuse liige, kes on äriühingi ainuosanik ja praegune juhatuse liige ei esita eelpool viidatd võlgniku raamatupidmist ja majandustegevust puudutavid dokumente, ei ilmu kohtusse vannet andma või ei osale esimesel üldkoosolekul, võib kohus neid trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 1, 2 ja 3).

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). - Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). - Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. -

Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1440 eurot (km-ta). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 120 eurot/tunnist (km-ta). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1440 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, sest osaühing, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. Võlgniku kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.