2-23-129012 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
361 eurot 90 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: P.P (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.P vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PusPlus Capital kasuks välja
eurot 80 senti (sh põhinõue 185 eurot 90 senti, sissenõudekulud 25 eurot ja 23. novembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106 eurot 90 senti).
3.Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas tasumata põhinõudelt (185 eurot 90 senti) alates 24. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud P.P kanda.
5.Mõista P.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 343 eurot.
Välja mõistetud menetluskulude summalt (343 eurot) tuleb P.P-l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.P-lt (kostja) 320 euro 87 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 15. novembri 2023. a määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 24. novembril 2023 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 185 eurot 90 senti, sissenõudekulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 23. novembri 2023. a seisuga 106 eurot 90 senti ning viivised alates 24. november 2023 tasumata põhivõlalt 0,065% päevas kuni põhinõude 185 eurot 90 senti täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (Elisa) 17. aprillil 2019 liitumislepingu nr 8185570, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti sõlmisid Elisa ja kostja 2. mail 2019 osamaksetega vara müügilepingu nr 8185570, liitumislepingu nr 8185570 lisa nr 8231091, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei P30 Pro 128GB maksumusega 799 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega. Seadme maksumusele ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Elisa ja kostja sõlmisid 2. mail 2019 seadmekindlustuse lepingu, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale seadmekindlustuse teenust soetatud seadmele Huawei Pro 128GB Black ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Elisa ja kostja sõlmisid 22. detsembril 2020 Mobiil-ID lepingu nr. 10307711, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale Mobiil-ID teenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele.
Elisa esitas kostjale arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei ole tasunud arveid alates 1. mai 2021. a arvest. Elisa loovutas 13. aprill 2024 nõude kostja vastu hagejale.
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27. jaanuaril 2024. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (12. veebruariks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
7.1.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, s.o kokku 580 eurot (dtl-d 71–72).
7.2.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
27.jaanuaril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega hiljem hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
7.3.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140 eurot.
7.4.TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
7.5.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus kohtumenetluses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 100 eurot (1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks 20%. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 343 eurot (140 eurot + 20 eurot + 183), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.