R.X-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.06.2026 käskkirja nr 13-D ja 22.06.2026 käskkirja nr 15-D tühistamiseks ning 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses teenistusest vabastamisest keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.06.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – R.X, esindaja vandeadvokaat Reesa Laur Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta R.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.06.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 peale menetlusse.
2.Jätta R.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) on andnud R.X-i suhtes järgmised käskkirjad: -
28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D (dtl 28–29) alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust seoses võimaliku teenistuskohustuse täitmata jätmisega, mis seisneb vahetu juhi korralduste täitmata jätmises, tööülesannete täitmata jätmises, töökorralduse rikkumises ja mõjuva põhuseta teenistusest puudumises. Distsiplinaarmenetlus viiakse läbi kahe kuu jooksul alates korralduse saamisest.
3-26-1926 -
09.06.2026 käskkirjaga nr 13-D (dtl 38–47) määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena noomitus teenistuskohustuse süülise rikkumise eest, sest ametnik ei täitnud talle antud teenistusalaseid juhiseid ja korraldusi seoses töötervishoiu tervisekontrolli läbimisega. 22.06.2026 käskkirjaga nr 15-D (dtl 31–36) kõrvaldati kaebaja alates 25.06.2026 distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest ning määrati, et teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse ametnikule 60% tema keskmisest palgast.
2.R.X esitas 27.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.06.2026 käskkirja nr 13D ja 22.06.2026 käskkirja nr 15-D tühistamiseks ning MTA keelamiseks vabastada kaebaja 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses teenistusest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused keelata kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamine, peatada Maksu- ja Tolliameti 22.06.2026 käskkirja nr 15-D kehtivus ja täitmine, peatada MTA 09.06.2026 käskkirja nr 13D kehtivus ning kohustada MTA korraldama Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus eelnimetatud käskkirjadega seotud andmete mitteaktiivseks muutmine või selle võimatuse korral kustutamine.
3.Tallinna Halduskohus kohaldas 30.06.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset MTA 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamise keelamise osas kuni 20.07.2026, ülejäänud osas jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste hindamisel tuleb lähtuda HKMS § 249 lg-test 1 ja 3, mille kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset juhul, kui kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga võib vastasel juhul osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi, puudutatud isikute õigusi ning hinnata kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse võimalikke tagajärgi. Kuna menetlus oli alles algusjärgus ning vastustajat ei olnud veel ära kuulatud, kohaldas kohus HKMS § 252 lg 4 alusel ajutiselt kuni 20.07.2026 esialgset õiguskaitset üksnes MTA 28.05.2026 käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamise keelamise osas. Kohus märkis, et selle tähtaja jooksul ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks seaduses ette nähtud tähtaeg veel möödunud ning vastustaja ärakuulamine ei olnud võimalik. Samas leidis kohus, et ajutine esialgne õiguskaitse ei takista distsiplinaarmenetluse muude menetlustoimingute tegemist, sealhulgas tõendite kogumist, kaebaja ärakuulamist ega lõpliku haldusakti ettevalmistamist, vaid üksnes teenistusest vabastamist enne küsimuse sisulist lahendamist. MTA 09.06.2026 käskkirja nr 13-D kehtivuse ja täitmise peatamise taotluse kohta leidis kohus, et kaebaja ei ole näidanud, et distsiplinaarkaristuse kehtima jäämine põhjustaks selliseid tagajärgi, mille vältimiseks oleks vältimatult vajalik esialgne õiguskaitse. Asjaolu, et distsiplinaarkaristusele võidakse tulevikus tugineda järgmise distsiplinaarkaristuse määramisel, ei kujuta endast iseenesest sellist pöördumatut tagajärge, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Samuti ei pidanud kohus esialgsel hinnangul tõenäoliseks, et käskkiri nr 13-D oleks ilmselgelt õigusvastane, märkides, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud läbima tervisekontrolli kehtestatud korras ning selle kohustuse eesmärk on lisaks töötaja tervise kaitsele vältida kahju tekkimist ka tööandjale.
2(6)
3-26-1926 Halduskohus käsitles ka kaebaja taotlust peatada MTA 22.06.2026 käskkirja nr 15-D kehtivus ja täitmine, millega kaebaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. Kohus leidis, et kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud, miks teenistuskohustuste täitmisele naasmine oleks kohtumenetluse ajaks vältimatult vajalik. Kohus arvestas, et teenistusest kõrvaldamise ajal makstakse kaebajale 60 % tema keskmisest töötasust, mis 2025. aasta brutotasu alusel moodustab ligikaudu 2600 eurot kuus ning ületab Eesti keskmist brutokuupalka. Kohtu hinnangul ei olnud üksnes töötasu vähenemine piisav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus leidis samuti, et käskkiri nr 15-D on põhjendatud avaliku huviga säilitada distsiplinaarmenetluse ajaks senine faktiline olukord. Kaebaja suhtes on distsiplinaarmenetlus algatatud võimalike teenistuskohustuste rikkumiste tõttu ning teenistusest kõrvaldamine võimaldab vajaduse korral korraldada kaebaja asendamise või tööülesannete ümberjaotamise infoturbejuhi teenistusülesannete täitmise tagamiseks. Kohus ei pidanud sellist avalikku huvi esialgsel hinnangul ilmselgelt meelevaldseks. Lisaks märkis halduskohus, et vajaduse korral võib asja menetlev kohtunik asjaolude muutumisel või täiendaval selgumisel kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel HKMS § 249 lg 1 alusel. Halduskohus määras vastustajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks ning selgitas, et pärast vastustaja ärakuulamist ja menetluse edasist arengut on võimalik hinnata, kas esialgset õiguskaitset tuleb jätkata, muuta või kohaldada täiendavas ulatuses.
4.R.X esitas 15.07.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 ning teha selles osas uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset kuni kohtuasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, peatades MTA 22.06.2026 käskkirja nr 15-D ning 09.06.2026 käskkirja nr 13-D kehtivuse ja täitmise. Halduskohus rikkus HKMS §-s 157 ning § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatut, kuna jättis esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt rahuldamata, hindamata piisavalt kaebuse perspektiivikust, esialgse õiguskaitse vajadust ning kaebaja õiguste riive ulatust. Kaebaja hinnangul ei ole kohus kaalunud piisavalt tema ja avaliku huvi vahekorda ega põhjendanud, miks taotletud abinõud ei ole vajalikud. Teenistusest kõrvaldamise ja distsiplinaarkaristuse kehtima jäämine põhjustavad kaebajale olulist ja raskesti heastatavat kahju. Kaebaja töötasu väheneb 40 % võrra, mis seab ohtu tema perekonna majandusliku toimetuleku, arvestades abikaasa tervislikku seisundit, perekonna igapäevaseid kohustusi ning muid vältimatuid kulusid. Lisaks kahjustavad distsiplinaarkaristus ja teenistusest kõrvaldamine tema mainet ning võivad oluliselt piirata tema edasisi karjäärivõimalusi nii avalikus teenistuses kui ka infoturbe valdkonnas laiemalt. Käskkiri nr 15-D on antud oluliste menetlusnormide rikkumisega, muu hulgas kaebajat eelnevalt ära kuulamata, ning tegemist on sisuliselt enneaegse ja ebaproportsionaalse meetmega. Samuti vaidlustab kaebaja käskkirja nr 13-D õiguspärasuse, kuna tervisekontrolli läbimine ei olnud käsitatav sellise teenistuskohustusena, mille rikkumine õigustaks distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud need asjaolud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestamata. Lisaks rõhutab kaebaja, et teenistusest vabastamise korral ei oleks hilisem kohtulik kaitse enam piisavalt tõhus, kuna teenistussuhte lõppemine kahjustaks pöördumatult tema mainet, usaldusväärsust ja kutsealaseid väljavaateid. Kaebaja tugineb muu hulgas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel hinnata ka hilisema 3(6)
3-26-1926 õiguskaitse tegelikku tõhusust, ning leiab, et tema puhul on selline kaitse vajalik kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni. Halduskohus kohaldas ajutiselt esialgset õiguskaitset üksnes kuni 20.07.2026, kuigi tema taotlus oli suunatud teenistusest vabastamise keelamisele kogu kohtumenetluse ajaks. Seetõttu leiab kaebaja, et halduskohus oleks pidanud kohaldama esialgset õiguskaitset taotletud ulatuses ning peatama ka käskkirjade nr 13-D ja nr 15-D kehtivuse ja täitmise kuni kohtuasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks.
7.HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus teha esialgse õiguskaitse määruse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtulahendiga osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada avalikku huvi, puudutatud isikute õigusi ning hinnata esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgne õiguskaitse on erandlik abinõu, mille eesmärk ei ole vaidlusaluse õigussuhte lõplik reguleerimine ega haldusorgani kaalutlusotsuse ennetamine, vaid tõhusa kohtuliku kaitse tagamine olukorras, kus hilisema kohtuotsusega ei saaks enam kaebaja õigusi tegelikult taastada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata vaidlust sisuliselt ning kohus peab eelkõige hindama, kas õiguskaitse kohaldamata jätmine võib põhjustada sellist kahju, mida ei ole võimalik hilisema kohtulahendiga heastada, ning kaaluma seda avaliku huviga (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19– 20).
8.Vaidlustatud määrusega on halduskohus kohaldanud HKMS § 252 lg 4 alusel ajutist esialgset õiguskaitset, keelates MTA-l vabastada kaebajat teenistusest kuni 20.07.2026. 16.07.2026 määrusega lahendas halduskohus kaebaja taotluse sisuliselt ja jätkas ajutiselt kohaldatud abinõu kohaldamist, keelates käskkirjaga nr 11-D algatatud distsiplinaarmenetluses kaebaja teenistusest vabastamine kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega ei ole kaebaja väited tema teenistusest vabastamise keelamise kohta käesolevas määruskaebemenetluses asjasse puutuvad.
9.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, mille kohaselt oleks esialgset õiguskaitset tulnud kohaldada ka MTA 09.06.2026 käskkirja nr 13-D ja 22.06.2026 käskkirja nr 15-D suhtes. Halduskohus on neid taotlusi hinnanud ning leidnud, et kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks nende haldusaktide täitmise peatamise vältimatu vajadus kohtumenetluse ajaks. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Käskkirjaga nr 13-D määratud distsiplinaarkaristus noomitus on juba rakendatud haldusakt, mille täitmine ei põhjusta selliseid jätkuvaid õiguslikke tagajärgi, mida ei oleks võimalik hilisema kohtulahendi alusel kõrvaldada. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisneb noomituse kehtivusest tulenev vahetu ja pöördumatu kahju, mis tingiks vajaduse selle täitmine kohtumenetluse ajaks peatada.
10.Samuti ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust kaebaja väited käskkirja nr 15-D kohta, millega kaebaja kõrvaldati distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest. Halduskohus jättis selle haldusakti täitmise peatamise taotluse põhjendatult rahuldamata. Kuigi töötasu vähenemine võib põhjustada kaebajale ebamugavusi ning majanduslikke raskusi, ei ole üksnes see asjaolu piisav alus järeldamaks, et hilisem kohtulik kaitse ei oleks enam tõhus. 4(6)
3-26-1926 Võimalik varaline kahju on üldjuhul hüvitatav. Määruskaebus ei sisalda õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust halduskohtu hinnangust kõrvale kalduda.
11.Samuti ei saa ringkonnakohus tähelepanuta jätta avalikku huvi. Kaebaja töötab MTA-s infoturbejuhina, milline ametikoht eeldab kõrgendatud usaldusväärsust ning mille teenistusülesanded on seotud infosüsteemide, salastatud teabe ja asutuse infoturbe korraldamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et menetleja hinnangul puudutavad etteheidetavad rikkumised vahetult kaebaja ametikoha põhikohustusi ning distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on tehtud ettepanek kaebaja teenistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus ei anna käesolevas menetluses hinnangut nende etteheidete põhjendatusele, kuid peab oluliseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada ka avaliku huviga tagada avaliku teenistuse usaldusväärne toimimine.
12.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et käesolev asi oleks võrreldav Riigikohtu halduskolleegiumi määruses nr 3-21-2241 käsitletud olukorraga. Viidatud lahendis rõhutas Riigikohus, et esialgse õiguskaitse vajaduse hindamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning teenistusest vabastamine ei too automaatselt kaasa esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Käesolevas asjas ei ole kaebaja näidanud, et tema kutsealased võimalused piirduksid üksnes MTA või mõne muu kitsalt määratletud ametikohaga. Vastustaja esitatud andmetest ning ka kaebaja enda esitatud dokumentidest nähtub vastupidi, et kaebajal on mitmekülgne hariduslik ja erialane taust ning töökogemus nii avalikus kui erasektoris, samuti ettevõtluskogemus. Käskkirjade nr 13-D ja nr 15-D üle toimub halduskohtumenetluses sisuline vaidlus ning nende kehtima jäämine kohtumenetluse ajaks ei saa iseenesest muuta kaebaja hilisemat kutsealast tegevust pöördumatult võimatuks. Kaebaja võimalike tulevaste karjääriväljavaadete seisukohast saaks kaebuse rahuldamise korral teoreetiliselt mõju omada üksnes distsiplinaarmenetluse toimumise fakt, mille hüpoteetilist mõju ei saaks kõrvaldada ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse seoses andmekogus andmete varjamise või kustutamisega lahendas halduskohus 16.07.2026 määrusega ja see ei ole käesoleva määruskaebemenetluse esemeks.
13.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et esialgse õiguskaitse menetluse esemeks ei ole hinnangu andmine sellele, kas distsiplinaarmenetluses kaebajale etteheidetavad rikkumised on aset leidnud või milline distsiplinaarkaristus tuleks lõppastmes määrata. Need küsimused lahendatakse põhimenetluses pärast kõigi tõendite kogumist ja hindamist. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb hinnata üksnes seda, kas haldusakti viivitamatu täitmine võib enne kohtuasja lõplikku lahendamist põhjustada kaebaja õigustele sellist kahju, mida ei ole hiljem võimalik tõhusalt kõrvaldada. Käesolevas asjas ei ole kaebaja selliste asjaolude esinemist usutavalt näidanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu talle etteheidetavate rikkumistega ning peab vaidlustatud käskkirju õigusvastaseks, ei kujuta endast iseenesest alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgne õiguskaitse ei ole ette nähtud vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse ennetavaks hindamiseks ega haldusorgani kaalutlusotsuse asendamiseks kohtu hinnanguga enne põhivaidluse sisulist lahendamist. Ringkonnakohus kontrollib käesolevas menetluses üksnes vaidlustatud määruse õiguspärasust selle tegemise ajal teada olnud asjaolude alusel ega tee halduskohtu eest kaalutlusotsust küsimuses, mida halduskohus alles sisuliselt lahendab.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna 30.06.2026 määrus muutmata.
Halduskohtu
5(6)
3-26-1926 /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.