Tsiviilasja number ET avaldus kinnisasjale juurdepääsu määramiseks Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HL määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja ET (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Puudutatud isik I HL (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Puudutatud isik II EN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), esindajad Tiina Raja ja Anna Palusalu Puudutatud isik VI Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), esindaja
Kaire Müür
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud tõendid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.03.2025 määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu, mis jääb võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
5.Mõista HLlt ET kasuks menetluskuluna välja 610 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.1.Rahuldada ET avaldus.
6.2.Määrata juurdepääs Leenardi kinnisasjale (registriosa nr 23604750, asukoht Upa küla, Saaremaa vald Saare maakond, katastritunnus 71401:001:2242) avalikult kasutatavalt 79 Upa-Leisi tugimaanteelt (katastritunnus 27003:001:0344) üle Juhani kinnisasja (registriosa nr 752934, asukoht Upa kula, Saaremaa vald, Saare maakond, katastritunnus 27003:001:0643).
6.3.Juurdepääs Leenardi kinnisasjale üle Juhani kinnisasja määrata järgmistel tingimustel:
6.3.1.Juurdepääs kulgeb mööda olemasolevat (Leenardi kinnisasi) juurdepääsuteed vastavalt määruse lisaks oleval Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri väljatrükil märgitule.
6.3.2.Juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega.
6.3.3.Juurdepääsuõigus on Leenardi kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel.
6.3.4.Juurdepääsutee korrashoiuga seotud mõistlikud kulud kannab Leenardi kinnisasja igakordne omanik.
6.4.Leenardi kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest talumiskohustuse eest Juhani kinnisasja igakordsele omanikule tasu 19 eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.
6.5.Kohustada Juhani kinnisasja igakordset omanikku taastama Leenardi kinnisasja juurdepääsutee sõidukiga liiklemiseks vajalik seisund juhul, kui tee ei ole sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis (sõidukiga läbitav) tulenevalt Juhani kinnisasja igakordse omaniku (või temaga seotud isiku(te)) tegevusest (tegevusetusest).
6.6.Kohustada Juhani kinnisasja igakordset omanikku kõrvaldama Leenardi kinnisasja juurdepääsult Leenardi kinnisasjale juurdepääsuõigust takistavad ja/või piiravad rajatised ja/või tõkked.
6.7.Kohustada HLd andma nõusolek märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 752934 (Juhani kinnisasi) III jakku juurdepääsu kohta Leenardi kinnisasjale registriosa nr-ga 23604750 selle igakordse omaniku kasuks määruse p-des 6.3–6.6 määratud tingimustel ja vastavalt määruse lisaks olevale plaanile.
6.8.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
6.9.Jätta kohaldatud esialgne õiguskaitse abinõu jõusse kuni asjas tehtud määruse jõustumiseni.
6.10.Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan.
6.11.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu, mis jääb võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.
6.12.Mõista HLlt ET kasuks menetluskuluna välja 610 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
ASJAOLUD
Avaldus
1.ET (avaldaja) esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule avalduse kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt olid avaldaja ja HL (puudutatud isik I) abielus 26.05.1995–24.02.2014. Abielu ajal oli nende ühiseks elukohaks Saaremaa vallas Tahula külas asuv Anni kinnisasi (registriosa nr 621234), mis jäi ühisvara jagamise menetluses sõlmitud kompromissi alusel puudutatud isiku I omandisse. 08.09.2021 omandas puudutatud isik I Saaremaa vallas Upa külas asuva Juhani kinnisasja (registriosa nr 752934). 28.08.2023 jäi Leenardi talu kinnisasjade jagamise tulemusena avaldaja omandisse Leenardi kinnisasi (registriosa nr 23604750), kus avaldaja elab. Leenardi kinnisasjale saab avalikult kasutatavalt 79 Upa-Leisi tugimaanteelt (edaspidi Upa-Leisi tee) üksnes mööda Juhani kinnisasjal kulgevat ca 50 m pikkust erateed. Nimetatud teed on Leenardi kinnisasja omanikud kuni käesoleva ajani kasutanud tavaõiguse alusel. Nimetatud tee rajasid avaldaja vanemad ning teed on seniajani hooldanud Leenardi talu elanikud.
1.2.14.09.2023 paigutas puudutatud isik I Juhani kinnisasjale Leenardi talu juurde kulgevale teele rauast keti koos siltidega „ERAMAA“, mistõttu ei oma avaldaja enam Leenardi kinnisasjale sõiduki ja muude sarnaste liikumisvahenditega juurdepääsu. Transpordiamet on selgitanud, et Upa-Leisi teelt mahasõidu rajamine Leenardi ja Laane kinnisasja (registriosa nr 2921134, omanik EN ehk puudutatud isik II) piirile on välistatud ning juurdepääs tuleb tagada olemasolevate ristumiskohtade kaudu. Seega on juurdepääsu määramine läbi Juhani kinnisasja kõige mõistlikum ja otstarbekam. Juhani kinnisasi on hoonestamata maatulundusmaa, mis jääb riigitee kaitsevööndisse ning piirkonna olemasolev hoonestusjoon (nt Leenardi ja Anni talude hoonestus) jääb väljapoole Juhani kinnisasja piiri. Seega on sinna ehitustegevuse kavandamine vähetõenäoline. Uue juurdepääsutee rajamine mööda MR (puudutatud isik III) omandis olevat Armannipõllu kinnisasja (registriosa nr 19070950) ja puudutatud isiku II omandis olevat Laane kinnisasja oleks avaldajale ebamõistlik ja oluliselt kulukam. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid uue tee rajamiseks. Uue juurdepääsutee rajamine mööda MKle (puudutatud isik IV) kuuluvat Anni kinnisasja oleks maakorralduslikult välistatud Upa-Leisi tee osas kehtivate piirangute tõttu.
1.3.Avaldaja palub määrata juurdepääs Leenardi kinnisasjale avalikult kasutatavalt Upa-Leesi teelt üle Juhani kinnisasja. Juurdepääs peab avaldajale olema tagatud tähtajatult ja ööpäevaringselt ning kasutamiseks nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega. Juurdepääsuõigus peab olema nii Leenardi kinnisasja igakordsel omanikul kui ka temalt selleks nõusoleku saanud isikutel. Juhani kinnisasja eratee korrashoiu tagab avaldaja. Juurdepääsutee kasutamine peab olema avaldajale tagatud minimaalse võimaliku tasumääraga, sest Juhani eratee on olnud ajalooline juurdepääsutee Leenardi kinnisasjale. Tasu määramisel tuleb arvestada, et Juhani kinnisasja erateed kasutab tugimaanteelt muu mahasõidu puudumise tõttu ka Juhani kinnisasja omanik ise. Avaldaja peab põhjendatuks määrata tasu suuruseks 16 eurot aastas.
1.4.Avaldaja täpsustas 20.06.2024 enda taotlust juurdepääsu tasu suuruse osas ja märkis, et Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnangu kohaselt on Juhani kinnisasja teelõigu juurdepääsuservituudiga koormamisest tingitud perioodilise tasu suuruseks 19 eurot/aastas ehk 0,09 eurot/m2/aastas teelõigu (servituudiala) pindala arvestuses, millele täiendavaid kulusid ei lisandu. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik I palus avalduse rahuldamata jätta. Puudutatud isik I soovib ehitada kinnisasjale suvemaja. Kuna kinnistu suuruseks on vaid 1936 m 2, siis puuduks avalduse rahuldamisel võimalus Juhani kinnisasjal autosid parkida. Ka läbib tee igal juhul puudutatud isiku I õueala. Õuemaal asuva eratee kasutamine kolmandate isikute poolt on liigselt koormav.
Leenardi kinnisasjale saab rajada ka uue mahasõidu ning selleks tuleks eelistada Laane kinnisasja, mille pindala on oluliselt suurem. Ei oma tähtsust, et Juhani teed on siiani juurdepääsuks kasutatud. Tasu peab sisaldama hüvitist maamaksu eest, tee korrashoiukulusid ning hüvitist omandiõiguse riive eest, sh väärtuse vähenemise hüvitamist. Puudutatud isik I hindab Juhani kinnisasja väärtuseks 10 000 eurot. Puudutatud isik I ei nõustu avaldaja poolt esitatud asjatundja arvamuses märgitud tasu suurusega. Arvamuses toodud servituudi pindala 216 m 2 on ebaõige ning ala pole ilmselt üle mõõdetud. Arvamuses esitatud arvutused ei vasta Riigikohtu lahendites antud juhistele ega sisalda õiget valemit. Puudutatud isik I ei pea ise tasu suurust tõendama, kuna see kohustus on avaldajal.
3.Puudutatud isikud II ja IV toetasid avaldust.
4.Puudutatud isik V märkis, et ei anna nõusolekut uue mahasõidu rajamiseks, kuna see ei vastaks tee projekteerimisnormidele. Nõusoleku saab anda üksnes Juhani kinnisasjaga külgneva mahasõidu nihutamisega põhjasuunas vaidluse osapooltele sobivasse asukohta, eelistatult Juhani ja Leenardi kinnisasjade piirile, kui see vastab reguleerivatele normidele.
5.Puudutatud isik VI leidis, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja kinnisasjale ei ole olnud muid ajaloolisi juurdepääse peale Juhani tee ning juba 1942. aastal oli see olemas. Maakorralduslikult on soovitud juurdepääs samuti mõistlikus asukohas. Alternatiivsete juurdepääsude rajamine ei oleks mõistlik.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas avalduse ning määras avaldaja kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavalt Upa-Leisi teelt üle Juhani kinnisasja vastavalt määruse lisaks olevale kaardile järgmistel tingimustel: juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega; juurdepääsuõigus on Leenardi kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel; juurdepääsutee korrashoiuga seotud mõistlikud kulud kannab Leenardi kinnisasja igakordne omanik. Leenardi kinnisasja igakordne omanik kohustub tasuma alates kohtumääruse jõustumisest talumiskohustuse eest Juhani kinnisasja igakordsele omanikule tasu 19 eurot kalendriaastas hiljemalt iga aasta 31. detsembriks. Maakohus kohustas Juhani kinnisasja igakordset omanikku taastama Leenardi kinnisasja juurdepääsutee sõidukiga liiklemiseks vajaliku seisundi juhul, kui tee ei ole sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis (sõidukiga läbitav) tulenevalt Juhani kinnisasja igakordse omaniku (või temaga seotud isiku(te)) tegevusest (tegevusetusest) ja Juhani kinnisasja igakordset omanikku kõrvaldama Leenardi kinnisasja juurdepääsult Leenardi kinnisasjale juurdepääsuõigust takistavad ja/või piiravad rajatised ja/või tõkked. Maakohus kohustas puudutatud isikut I andma nõusoleku märkuse kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 752934 III jakku juurdepääsu kohta Leenardi kinnisasjale registriosa nr-ga 23604750 selle igakordse omaniku kasuks määruses määratud tingimustel ja vastavalt määruse lisaks olevale plaanile. Esialgse õiguskaitse abinõu jäi jõusse kuni lahendi jõustumiseni. Menetluskulud jäid puudutatud isiku I kanda.
6.1.Avaldaja on esitanud nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel. Maakohus viitas viidatud sätte alusel esitatud avalduse rahuldamise eeldustele ning sellega seonduvale kohtupraktikale.
6.2.Puudutatud isiku I vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks.
6.2.1.Maakohus tuvastas paikvaatluse ja dokumentaalsete tõendite alusel, et Juhani kinnisasi piirneb vahetult Upa-Leisi teega ja kulgeb paralleelselt maanteega kitsa ribana. Nii Transpordiameti 10.11.2021 vastusest avaldajale kui ka Juhani kinnisasja kitsenduste plaanist nähtub, et Juhani kinnisasi asub olulises osas riigitee kaitsevööndis. Kuna selles piirkonnas ei ole kaitsevööndis väljakujunenud hoonestusjoont, siis tõenäoliselt ei kooskõlasta Transpordiamet Juhani kinnisasjale projekteerimistingimusi/ehituslube hoonete kavandamiseks. Tulenevalt ehitusseadustikust ja üldplaneeringus sätestatud tingimustest ei ole kinnisasjale hoonete ehitamine. Tegemist ei ole õuealaga, kus puudutatud isikul I oleks võimalik parkida sõidukeid. Kinnisasi koosneb suuremas osas puudest ja võsast, tegemist on hooldamata maa-alaga ning maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Menetluses on puudutatud isik I avaldanud esimese alternatiivina soovi Juhani kinnisasi võõrandada. Seega ei saa puudutatud isiku I omandiõigused juurdepääsu määramisel kahjustada suuremas ulatuses kui avaldaja omad. Erinevalt puudutatud isikust I kasutab avaldaja Leenardi kinnisasja enda elukohana.
6.2.2.Maakohus tuvastas, et juurdepääsutee asub Anni ja Juhani kinnisasjade piiri läheduses. Servituudiala tee laius on umbes 4 m ja pindala umbes 216 m2, mis moodustab kogu Juhani kinnisasja pindalast 11%. Seega ei paikne juurdepääsutee keset Juhani kinnisasja, selle pindala ei moodusta kogu kinnisasja pindalast märkimisväärset osa ega koorma puudutatud isiku I huve ka ülemäärasel viisil olukorras, kus puudutatud isik I sooviks näiteks temale kuuluvat maad korrastada.
6.2.3.Transpordiamet on selgitanud, miks ei ole võimalik rajada Leenardi kinnisasjale uut juurdepääsu ilma olemasolevat teed likvideerimata. Uute mahasõitude rajamiseks vajalik vahekaugus ei võimalda rajada uut mahasõitu Upa-Leisi teelt avaldaja ja puudutatud isiku II kinnisasjade piirilt ning juurdepääs tuleb tagada olemasolevate ristumiskohtade kaudu. Põhjendamatu on puudutatud isiku I seisukoht Juhani kinnisasja mahasõidu nihutamise kohta. Maakohus tuvastas, et Juhani ja Leenardi kinnisasjade kogupikkus, mis piirneb Upa-Leisi teega, on 152 m. Laane ja Leenardi kinnisasjade piirilt kuni Armannipõllu kinnistul paikneva mahasõiduni on 51 m ning Juhani ja Leenardi kinnisasjade piirilt Armannipõllu kinnisasjal paikneva mahasõiduni 92 m. Alles 05.09.2024 asus puudutatud isik I seisukohale, et ta on nõus Transpordiameti poolt väljapakutud lahendusega selliselt, et mahasõit nihutatakse Transpordiameti poolt ärakuulamisel välja pakutud viisil ning Juhani mahasõit likvideeritakse.
6.2.4.Kui juurdepääsutee kasutamiseks on olemas väljakujunenud tava, siis peab juurdepääsutee teise kohta määramiseks olema mõjuv põhjus. Samas pole see tingimus avalduse lahendamisel ainumäärav (RKTKo 12.04.2004, 3-2-1-45-04, p 16). Asja lahendamisel tuleb praegusel juhul arvestada ajalooliselt kasutuses olnud teega. Avaldaja sõnul rajasid juurdepääsutee tema vanemad. Kuni avaldaja poolt Leenardi kinnisasja omandamiseni 2023. aastal oli avaldajal ja tema pereliikmetel võimalik pääseda kinnisasjalt avalikule teele üle Juhani kinnisasja. Puudutatud isik I hakkas avaldajale takistusi tegema 2023. aasta sügisel. Puudutatud isik II avaldas 21.01.2025 ärakuulamisel, et teab seda teed 71 aastat ja seda on alati kasutatud juurdepääsuna Leenarti kinnisasjale. Puudutatud isiku IV sõnul ei ole talle teadaolevalt olnud Leenardi kinnisasjale muid ajaloolisi juurdepääse. Tee olemasolu nähtub ka 1942. aasta ajalooliselt kaardilt. Kuna avaldaja ja puudutatud isik I on endised abikaasad, oli puudutatud isik I Juhani kinnisasja omandamisel 2021. aastal teadlik sellest, et kinnisasjal paikneb pikalt kasutuses olnud juurdepääsutee. Seega pidi ta sellega arvestama.
6.2.5.Menetlusse ei ole kaasatud Ööbiku ja Tõnu kinnisasjade omanikke, kuna juurdepääsu loomine üle nende kinnisasjade ei ole võimalik. Esiteks tähendaks see juurdepääsutee rajamist, kuna olemasolev tee osaliselt puudub. Juurdepääs üle Ööbiku ja Tõnu kinnisasjade oleks oluliselt pikem, kui olemasolev juurdepääs üle Juhani kinnisasja ja tee rajamine tähendaks avaldajale ebamõistlikke kulutusi. Põhjendatud ei ole juurdepääsu määramine ka üle Laane ja Armannipõllu kinnisasjade, sest Maaja Ruumiameti kaardirakendusest nähtuvalt vastav tee puudub ning see tuleks rajada. Tee rajamisega kaasneksid kulud. Lisaks oleks see tee olemasolevast juurdepääsust oluliselt pikem ning see läbiks vähemalt kahte kinnisasja.
6.2.6.Juhani kinnisasjal asuva mahasõidu likvideerimine ja uue mahasõidu rajamine Juhani ja Leenardi kinnisasjade piirile ei ole mõistlik ega võimalik. Nõustuda ei saa puudutatud isiku I seisukohaga, et uue mahasõidu rajamise kulud ei oleks käesoleval juhul suured. Paikvaatlusel nähtus, et uue rajatava juurdepääsu alune maa on madal ning seda tuleks suures ulatuses tõsta. Teiseks kaasneks juurdepääsu nihutamisega Upa-Leisi maanteel asuva bussipeatuse asukoha muutmine, mis eeldab Transpordiameti kooskõlastusi ning täiendavaid kulusid projekteerimisele. Seega ei piirdu kulud üksnes puudutatud isiku I poolt esitatud Asfako OÜ hinnapakkumises toodud 1706,20 euroga. Hinnapakkumisest ei nähtu ka, et see seonduks konkreetselt Leenardi kinnisasjale avalikult teelt juurdepääsu rajamisega. Uue mahasõidu rajamisega kaoks ka olemasolev juurdepääs puudutatud isiku I enda kinnisasjale.
6.2.7.Juurdepääs üle Juhani kinnisasja on kõige otstarbekam ja kinnisasja omanikku kõige vähem koormavam. Puudutatud isik I ei ole menetluses esile toonud, et ta juurdepääsutee alla jäävat kinnisasja osa ise aktiivselt kasutaks ja hooldaks. Kinnisasja ei saa kasutada elukohana, kuna see paikneb enamuses osas teekaitsevööndis. Lisaks moodustab juurdepääsutee umbes 11% Juhani kinnisasja pindalast. Juhani kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine on avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut I vähem koormav, kui uue juurdepääsu rajamine. Samuti tuleb arvestada, et avaldaja õiguseellased on juurdepääsutee rajamiseks juba kulutusi teinud, avaldaja on seda kogu aeg hooldanud ja Juhani kinnisasja omanikud on juurdepääsutee olemasolu enda kinnistul talunud.
6.2.8.Eeltoodust tulenevalt tuleb juurdepääs määrata avalduses taotletud viisil.
6.3.Maakohus leidis, et juurdepääsutee tuleb määrata avaldaja poolt taotletud tingimustel. Igal majapidamisel peab olema ligipääs ka raskeveokitele (prügi vedamiseks, päästeameti sõidukitele jne) ning igakordselt selleks puudutatud isikult I nõusolekut küsida on ebamõistlik. Tegemist on teega, mis on heas seisundis ja läbitav igat liiki sõidukitega. Põhistamata ja tõendamata on puudutatud isiku I kartus, et avaldaja soovib teha puudutatud isiku I hoovist metsasõidumasinate või põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavate sõidukite läbisõiduhoovi.
6.4.1.Avaldaja leiab oma täpsustatud taotluse kohaselt, et tasu suuruseks peaks olema 19 eurot aastas ning ta tugineb selles Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnangule.
6.4.2.Maakohus tuvastas, et Juhani kinnisasja pindala on 1936 m2, juurdepääsu alla jääva maaala suurus on ca 216 m2 (11% kinnisasja pindalast). Isegi kui Maa-ja Ruumiameti ning Teeregistri andmetel võib servituudiala pindala olla väiksem, tuleb menetlusosaliste nõusolekul
lähtuda poolte esitatust ja võtta juurdepääsutasu suuruse määramisel aluseks puudutatud isikule I soodsamad andmed.
6.2.3.Kuna puudutatud isik I tugineb kinnisasja väärtuse vähenemisele, tuleb tasu määrata selliselt, et juurdepääsutasuna juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omanikule tagatavad perioodilised maksed suurendaksid kinnisasja väärtuse juurdepääsutee määramise eelsele tasemele RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.5). Selle kindlaks tegemiseks tuleb iga-aastase juurdepääsutasu suurus määrata perpetuiteedi alusel ning kasutada järgmist valemit: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Selliselt arvestatud tasu hõlmab eelduslikult ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest. Maakohus tuvastas ekspertarvamuse alusel, et Juhani kinnisasja turuväärtuseks 3100 eurot ehk 1,6 eurot/m2 ja Juhani kinnisasja kui terviku väärtus väheneb juurdepääsutee määramisel 347 euro võrra ühekordse hüvitisväärtusena. Omandiõiguse riive mõjutab juurdepääsutee talumise kohustuse puhul kinnisasja väärtust just ülaltoodud väärtuse suuruses. Kinnisasja servituudiga koormamisel servituudi ala piirides kaasnevat kahju või saamata jäävat tulu, mida maa väärtus juba ise endas ei sisaldaks, eksperthinnangust nähtuvalt täiendavalt ei esine. Eksperthinnangus on selgitatud, miks ei ole käesoleval juhul põhjendatud kasutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud diskontomäära, vaid hoopis 5%. Hindaja selgitas, et hindamise praktikas on levinud põhimõte, et maa kapitalisatsioonimäära iseloomustab riskivaba preemiana vaadeldav pankade hoiuseintress (üle 1 aasta pikkused), mis Eesti Panga andmetel oli perioodil 04.2023–03.2024 vahemikus 3,14–4,49%. Lisaks tuleb arvesse võtta ka praegust inflatsioonilist keskkonda. Mh peab arvestama, et hoonestamata ja atraktiivse ehitusõiguseta maa (nagu seda on Juhani kinnisasi), millel puudub ka oluline maatulunduslik väärtus, on oluliselt madalama tulumääraga. Seega on hindaja lähtunud Riigikohtu juhistest, mille kohaselt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärast erinevat intressimäära olukorras, kus kinnisasja kasutusvaldkonnale vastav tulunorm on madalam. Võttes arvesse, et tulevikus laekuvate rahavoogude nüüdisväärtus vastaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemisele 5% oodatava tootluse juures, sai hindaja iga-aastase juurdepääsutasu suuruseks 1,59 eurot/kuus, s.o 19 eurot/aastas ehk 0,09 eurot/m2/aastas. Nii kinnisasja väärtuse leidmisel kui ka tulunormi leidmisel saab ja tuleb arvestada asjaoludega, kas kinnisasi on varana turul üldse atraktiivne ning samuti hinnata selle tegelikku väärtust. See omakorda mõjutab lisaks kinnisasja väärtusele ka seda, milline on oodatav tulunorm. Kuigi puudutatud isik I leiab, et tasu tuleb määrata indekseeritavana, puudub alus asuda eksperdist erinevale seisukohale. Ekspert võttis hinnangu andmisel aluseks perioodi 50 aastat. Eksperthinnangust nähtuvalt kujuneb teelõigu juurdepääsuservituudiga koormamisest tingitud perioodilise tasu suuruseks 19 eurot aastas ehk 0,09 eurot/m 2 juurdepääsuala pindala arvestuses, millele täiendavaid kulusid ei lisandu. Puudub alus kahelda eksperthinnangu pädevuses ja arvestuskäik vastab Riigikogu juhistele. Riigikohtu toodud valem sisaldab esmase tehte elemendina kinnisasja väärtuse vähenemist, mille tulemus saadakse valemina koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe. Käesoleval juhul ongi koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe 347 eurot (3100-2753). Kui lähtuda Riigikohtu poolt esile toodud valemist, kujuneks juurdepääsutasu suuruseks 17,35 eurot (347x5%).
6.4.4.Samuti pole võimalik tuvastada juurdepääsutee määramisega kaasneva kahju tekkimist ega saamata jäävat tulu, kuna kinnisasi on valdavalt võsastunud ning servituudiala ei kahjusta puistut
ega taimi. Lisaks säilib puudutatud isikul I juurdepääsu määramisel ka endal ligipääs kinnisasjale. Hindaja ei tuvastanud ka muud jäävat tulu.
6.4.5.Seega tuleb määrata juurdepääsutasuks hinnangus toodud 19 eurot aastas. Puudutatud isik I ei ole väitnud, et Juhani kinnisasja oleks võimalik kasutada muul eesmärgil. Juhani kinnisasja näol on tegemist maatulundusmaaga, millele ei ole hoonete ehitamine lubatud ning see on valdavalt võsaga kaetud ja osaliselt liigniiske. Kinnisasi ei ole ostjate jaoks atraktiivne. Juurdepääsualune maa asub Juhani kinnisasja servas ja on selle suurust arvestades marginaalne. Mh ei lõpe servituudi seadmisel puudutatud isiku I omandiõigus vastavale kinnisasja osale. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsuala kasutust vaid taluma ja võimaldama. Juurdepääsutasu 19 eurot sisaldab käesoleval juhul eelduslikult ka juurdepääsuala korrashoiu kulusid, kuigi need jäävad avaldaja kanda.
6.5.AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63 1 lg 7 ja § 141 lg 3 alusel tuleb teha Juhani kinnisasja osas kinnistusraamatusse märkus juurdepääsutee asukoha ja tingimuste kohta. KRS § 34 1 lg-te 1 ja 8 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel tuleb kohustada puudutatud isikut I andma nõusoleku märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks.
6.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku I kanda. Menetlus toimus lähtuvalt avaldaja huvidest, kuid kohtuväliselt takistas asja lahendamist puudutatud isiku I tegevus. Samuti ei õnnestunud puudutatud isiku I vastuseisu tõttu kompromissi sõlmimine. Puudutatud isiku I seisukohad juurdepääsutee asukohtade osas olid menetluses ebajärjekindlad. Selline käitumine on tekitanud avaldajale täiendavaid menetluskulusid. Määruskaebus
7.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.1.Puudutatud isik I ei kasuta hetkel kinnisasja, kuna ei ole saanud realiseerida oma plaane just käesoleva vaidluse tõttu. Kinnisasi on väike ja sinna ei ole võimalik püstitada suvemaja olukorras, kus seda jääb läbima tee. Kinnisasi on seetõttu hooldamata ning puudutatud isik I ei soovi antud olukorras teha investeeringuid. Suvemaja püstitamine ei vaja Transpordiameti kooskõlastusi.
7.2.Avaldaja peab rajama uue juurdepääsu. Prioriteetsed on selle kinnisasja omaniku huvid, mida tahetakse juurdepääsuks kasutada. Asjas on tõendatud, et uue juurdepääsu rajamise kulud oleksid ca 1700 eurot; kui on vaja nihutada ühte bussipeatust, siis ca 1900 eurot; kui on vaja nihutada kahte bussipeatust, siis ca 2100 eurot. Avaldajal on see raha olemas. Tee likvideerimise kulusid ei lisandu, sest puudutatud isik I on kinnitanud, et likvideerib selle oma kuludega. Lisaks tuleb arvestada, et pooltevahelised suhted on pingelised ja poolte suhtlus tuleks miinimumini viia. Uue tee rajamiseks ei tule maapinda tõsta. Maapinna tõstmise vajaduse ja ulatuse hindamine vajab eriteadmisi ning seda ei saa kohus tuvastada paikvaatluse käigus. Maakohus pole ka põhjendanud, miks peaksid tugimaantee ja juurdepääsu alune maapind olema samal tasapinnal. Asfako OÜ on vaidlusaluse juurdepääsu ehituse kulusid hinnanud, mistõttu on hindamisel arvestatud kõikide asjaoludega, sh võimaliku maapinna tõstmisega. Põhjendamatu ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et Asfako OÜ hinnapakkumine ei kajasta vaidlusaluse uue juurdepääsu
kulusid. Puudutatud isik I esitab koos määruskaebusega Asfako OÜ selgituse selle kohta, et hinnapakkumine on tehtud just vaidlusaluse uue juurdepääsu rajamise kohta. Transpordiamet on uue juurdepääsu rajamisega nõus ega ole öelnud, et sellega kaasnevad kulud projekteerimisele. Transpordiameti on avaldanud, et bussipeatuse nihutamisega kaasnev kulu on 200 eurot. Järelikult sisaldabki see juba kõiki bussipeatuse nihutamisega kaasnevaid kulusid, sh väidetavad projekteerimiskulud. Tee võib küll moodustada koormatavast kinnisasjast ca 11%, kuid väikese kinnisasja jaoks on see mõju suurem. Kinnisasjal kaoks privaatsus, sinna ei saaks suvemaja püstitada ning see muutuks väärtusetuks. Sellega riivatakse ebamõistlikult puudutatud isiku I õiguseid olukorras, kus avaldaja saaks rajada mõistlike kuludega endale oma juurdepääsu. Avaldaja sai Leenardi kinnisasja omanikuks alles pärast seda, kui puudutatud isik I sai Juhani kinnisasja omanikuks. Puudutatud isik I ei saanud arvestada, et Leenardi kinnisasja omanikuks saab avaldaja. Küll aga pidi avaldaja Leenardi kinnistut omandades arvestama, et kinnistule puudub valmis ehitatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mis ei läbiks teisi kinnisasju. Ka pidi avaldaja arvestama sellega, et tal võib olla kohustus juurdepääs rajada. Avaldaja teadis, et tema ja puudutatud isiku I vahelised suhted on pingelised.
7.3.Puudutatud isik I ei esitanud tasu osas tõendeid, kuna see ei ole tema tõendamiskoormus. Asjatundja ei ole tasu suurust korrektselt arvestanud. Lähtutud ei ole tsiviilasjas nr 2-19-20416 tehtud Riigikohtu lahendis märgitud valemist. Näiteks ei sisalda valem teelõigu omandamisest tingitud ühekordset hüvitusväärtust ega eeldust, et kogu perioodil laekuvate rahavoogude nüüdisväärtus peaks olema teelõigu omandamisest tingitud ühekordne hüvitisväärtus ega prognoosperioodi (antud juhul hindaja poolt leitud 50 aastat). Lisaks on hindaja arvväärtuseid põhjendamatult ümardanud. Kui võtta aluseks hindaja poolt leitud kinnisasja väärtuse vähenemine, oleks vastavalt valemile tasu suurus järgmine: 349,88 eurot x diskontomäär. Hetke seisuga tähendaks see 349,88 eurot x 11,15% = 39,01 eurot aastas. Puudub alus kohaldada diskontomäärana pankade hoiuseintresse 5%. Esiteks on hindaja võtnud eelduslikuks diskontomääraks 8% ehk VÕS § 113 lg 1 teise lause tagumise osa „millele lisandub kaheksa protsenti aastas“. Riigikohus on aga silmas pidanud tervet teist lauset ehk VÕS §-s 94 toodud intressimäär, millele lisandub 8%. VÕS §-s 94 toodud intressimäär on hetkel 3,15% ehk oleks eelduslikult diskontomäär hetkel 11,15%. Kuna Riigikohtu suuniste järgi on diskontomäär muutuv ehk seda indekseeritakse, ei saanud Riigikohus silmas pidada hindaja poolt leitud püsivat 5%. Indekseerimist ei saa asendada prognoosperioodiga. Samuti ei saa arvestada ühes valemis sama vähendamise alust kahe teguri (kinnisasja väärtuse vähenemine ja diskontomäär) juures. Selline seisukoht viib matemaatiliselt vale tulemuseni. Tasu suuruse juures ei saa arvesse võtta seda, et tee korrashoiukulud jäävad avaldaja kanda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-12098 tehtud lahendi punktis 16 selgitanud, et kui kitsendamine seisneb kinnisasja väärtuse vähenemises ning kohustatud omanik ise juurdepääsuteed ei kasuta, ei saa väärtuse vähenemise eest määratavast juurdepääsutasust korrashoiukulusid maha arvata. Antud juhul puudutatud isik I teed ei kasuta ning korrashoiukulud ei saa mõjutada tasu suurust.
7.4.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest puudutatud isik I ei ole alusetult avaldusele vastu vaielnud. Käesolevas asjas oli ka teisi variante, mida juurdepääsuks kaaluda. Avaldaja saab
rajada oma juurdepääsu. Kui uut juurdepääsuteed ei tule rajada, siis on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, mitte avalduse ilmselge põhjendatusega. Avaldaja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, mistõttu ei pidanud puudutatud isik I esitama tõendeid, vaid hoopis põhjendatud vastuväited. Avaldaja soovis algselt juurdepääsu tasuta ning asus erinevas suuruses tasu pakkuma alles siis, kui puudutatud isik I sellele vastu vaidles. Lisaks ei vasta avaldaja poolt pakutud tasu Riigikohtu poolt antud juhistele. Puudutatud isiku I poolt antud nõusolek, et avaldaja saab teed kasutada, oli kompromisspakkumine. Pooled ei saanud tasu suuruse osas kokkuleppele, mis ei olnud see tingitud ainult puudutatud isikust I . Kuna muid toimingud (peale 21.01.2025 ärakuulamise) oleks kohus olenemata puudutatud isiku I algsest nõusolekust pidanud niikuinii tegema, ei saa puudutatud isiku I poolt antud algne nõusolek menetluskulude jaotust mõjutada. Edasine menetluse käik
8.Avaldaja ja puudutatud isikud II, IV, V ja VI vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Puudutatud isik I teatas 29.10.2025 ringkonnakohtule, et on Juhani kinnisasja võõrandanud ning selle uus omanik on puudutatud isik IV.
11.Ringkonnakohus küsis 30.04.2026 puudutatud isikult IV, kas ta soovib puudutatud isiku I õigusjärglasena tema asemel menetlusse astuda ning avaldajalt, kas ta taotleb puudutatud isiku I asendamist puudutatud isikuga IV. Kumbki selleks soovi ei avaldanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu, mis jääb võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Puudutatud isiku I määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
14.Kuigi puudutatud isik I on pärast määruskaebuse esitamist Juhani kinnisasja võõrandanud, jätkab puudutatud isik I määruskaebemenetluses menetlusosalisena (TsMS § 211 lg 1).
15.Maakohus on praegusel juhul asjakohaselt analüüsinud juurdepääsuvariante, hinnanud tõendeid ning kaalunud menetlusosaliste huve. Maakohus leidis õigesti, et juurdepääs avalikult teelt avaldaja kinnisasjale on põhjendatud määrata mööda olemasolevat Juhani teed, mis kulgeb üle puudutatud isiku IV (varasemalt puudutatud isiku I) kinnisasja. Maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub alus (RKTKo 26.10.2006, 3-2-1-14-06, p 28). Ringkonnakohus nõustub
TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega juurdepääsutee asukoha määramise osas ega korda neid, kuid märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
15.1.Puudutatud isiku I väited, et ta soovib kinnisasja kasutama hakata ja sinna suvemaja püstitada, olid paljasõnalised ja hüpoteetilised. Maakohus hindas juurdepääsu määramisel põhjendatult hetkeolukorda ning arvestas mh sellega, et tegemist on hooldamata maa-alaga, mis koosneb suuremas osast puudest ja võsast ning mille otstarbeks on maatulundusmaa. Kuigi puudutatud isik I väidab, et ta pole soovinud just siinse vaidluse tõttu täiendavaid investeeringuid teha, omandas ta kinnisasja juba 2021. aastal teadmisega, et seda läbib ajalooliselt kasutuses olev juurdepääsutee. Isegi kui avaldaja sai Leenardi kinnisasja omanikuks (Leenardi talu kinnisasjade jagamise tulemusel) pärast seda, kui puudutatud isik I omandas Juhani kinnisasja, kasutati Juhani kinnisasjal asuvat teed juba ajalooliselt juurdepääsuna Leenardi talu juurde saamiseks. Avaldaja sõnul rajasid nimetatud tee Leenardi talu elanikena tema vanemad, kes on teed seniajani hooldanud.
15.2.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et uue juurdepääsutee rajamine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Puudutatud isik I esitas maakohtus OÜ Asfako 31.08.2024 koostatud hinnapakkumise (dtl 249), mille kohaselt oleks uue sissesõidutee rajamise maksumus 1706,20 eurot (sh sel ajal kehtinud käibemaks 22%). Puudutatud isik I esitas koos määruskaebusega tõendina Asfako OÜ kinnituse koos kaardijoonisega selle kohta, et hinnapakkumine oli koostatud just Leenardi kinnistule uue juurdepääsutee rajamise kohta (dtl 445). Transpordiameti sõnul kaasneks uue mahasõidu rajamisega bussipeatuse nihutamise kulu, mis võib olla ca 200 eurot (21.01.2025 ärakuulamisel avaldatud seisukoht). Isegi kui uue teelõigu rajamisel saaks arvestada hinnapakkumises märgitud maksumusega (mis pigem ei ole hinnataseme tõusu arvestades tõenäoline), oleks avaldaja jaoks tegemist siiski märkimisväärse kuluga. Eeltoodud põhjustel ei oma asja lahendamisel tähtsust puudutatud isiku I poolt koos menetluskulude nimekirjaga 15.06.2026 esitatud OÜ Klotoid 10.05.2025 hinnapakkumine. Maakohus kaalus nõuetekohaselt poolte huve ning leidis, et uue tee rajamine tooks avaldajale kaasa ebamõistlikke kulusid ning oleks ebaproportsionaalne olukorras, kus korralik juurdepääsu võimaldav tee on juba olemas.
15.3.Seega leidis maakohus põhjendatult, et kehtivat olukorda arvestades ei koorma avaldaja poolt taotletud viisil juurdepääsu määramine puudutud isikut I ebamõistlikult ning juurdepääs tuleb määrata üle Juhani kinnisasja kulgevat Juhani teed.
16.Põhjendamatud on puudutatud isiku I määruskaebuse väited seoses juurdepääsutasuga.
16.1.Esiteks on põhjendamatu seisukoht, et juurdepääsutasu suuruse tõendamine on avaldaja kohustus ning tema ei pea tasuga seonduvaid vastuväiteid tõendama. Kui menetlusosaline soovib tugineda kinnisasja väärtuse vähenemisele, peab ta kohtule esitama asjaolud ja tõendid, millest nähtub kinnisasja väärtuse vähenemine ja millest saab teha järeldusi õiglase tasu suuruse kohta (vt RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Maakohus on seda puudutatud isikule I 02.04.2024 ärakuulamisel selgitanud (dtl 165, ajamärge 01:20:09).
16.2.Maakohus tugines tasu määramisel põhjendatult avaldaja poolt esitatud Domus Kinnisvara OÜ hindaja poolt 03.06.2024 koostatud arvamusele. Asjatundja on arvamuses asjakohaselt selgitanud, kuidas on tasu suurus kujunenud ning milliseid asjaolusid selle kujunemisel on arvestatud.
Ringkonnakohus leiab, et hindaja poolt leitud kriteeriumid vastavad kohtupraktikas kehtivale põhimõttele, mille kohaselt tuleb juurdepääsutasu määramisel ja diskontomäära kohaldamisel arvestada ka juurdepääsutee talumise kohustusega koormatud kinnisasja väärtust ja seniseid kasutusvõimalusi mõjutavate spetsiifiliste asjaoludega (vt ka RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029, p 25). Puudutatud isik I ei ole asjatundja arvamust omapoolsete tõenditega ümber lükanud ega tõendanud konkreetse kinniasja eripärasid arvestades kohaldatavat diskontomäära asjatundja ja arvamuses kasutatud andmete ebaõigsust.
16.3.Puudutatud isiku I väited seoses juurdepääsutasust tee korrashoiukulude mahaarvestamisega ei ole asjakohased, kuna maakohus jättis tee korrashoiukulud avaldaja kanda ning need määratud tasu suurust ei mõjuta.
16.4.Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määrust juurdepääsutasu osas tühistada.
17.Maakohus jättis põhjendamatult kõik menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
17.1.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb arvestada, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on TsMS § 172 lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. See ei välista aga menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu (RKTKm 18.12.2025, 2-21-18029, p 31). Seejuures on Riigikohus oma 13.12.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-12098 pidanud põhjendatuks jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
17.2.Praegusel juhul on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras kaalutlusõigust teostades juurdepääsu avaldaja taotletud viisil. Juurdepääsu määramise vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante sobivaima lahenduse leidmiseks. Juurdepääs tuleb määrata kõigi menetlusosaliste huvide kaalumisel selleks sobivaimast kohast. Asjaolu, et puudutatud isik I ei nõustunud avaldaja taotletud juurdepääsu määramisega üle oma kinnisasja, ei muuda tema käitumist pahauskseks. Maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei õigusta see, et puudutatud isik I ei nõustunud kompromissiga ja tema seisukohad ei olnud menetluses järjekindlad. Samuti avaldaja väited selle kohta, et puudutatud isik I oli varasemalt avaldajaga abielus ning teadis kinnisasja omandades sellel asuvast juurdepääsust.
17.3.Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda. Kohtupraktika kohaselt oleks pidanud tõendid tasu suuruse osas esitama puudutatud isik I, kes kinnisasja väärtuse vähenemisele tugines (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23) ning õiglase tasu määramine on eelkõige juurdepääsuga koormatava kinnisasja omaniku huvides. Sellest olenemata tellis avaldaja lähtuvalt puudutatud isiku I vastuväidetest juba omal algatusel asjatundja arvamuse, millega tekitas vastava kulu. Maakohus on asjatundja arvamusega tasu määramisel arvestanud ning tasu suuruse selle alusel kindlaks määranud. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud, et asjatundja arvamuse saamise kulu jääb võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.
17.4.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistamisele ning maakohtu menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu, mis jääb võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku I kanda.
18.Tuginedes p-s 17.2 toodud põhjendustele ning arvestades määruskaebuse osalist rahuldamist, jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
19.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel menetluskuluna kindlaks Domus Kinnisvara OÜ 03.06.2024 asjatundja arvamuse saamise kulu. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta nimetatud arvamuse saamiseks kulu 1220 eurot (sh käibemaks). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ning ta taotleb vastava kulu hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Asjatundja arvamuse saamise kulu on TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud menetluskulu. Tõend oli menetluses oluline, sest selle alusel määras kohus kindlaks juurdepääsutasu suuruse. Kantud kulu vastab tõendi mahule ja sisule ning on seega tervikuna põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistab ringkonnakohus nimetatud kulust puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja poole ehk 610 eurot. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult tuleb puudutatud isikul I alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Lisa:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.