Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-15103 Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja IF P&C Insurance AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja K B vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt varastati 27.11.2021 sõiduautolt Lexus registreerimismärgiga XXX, mis asus aadressil XXX . PPA selgitas välja, et süüteo pani toime kostja. Sõiduk oli kindlustatud hageja poolt ning hageja hüvitas sõiduki remondikulud 1499,82 eurot. Hageja esitas 11.05.2022 nõude kostja vastu, andes kostjale nõude tasumise tähtajaks 10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1499,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 24.05.2022-04.10.2024 summas 383,22 eurot ning edasiulatuv viivis alates 05.10.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 22.10.2024 kohtumäärusega menetlusse. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 22.10.2024 kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult 31.10.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud tagaseljaotsusega.

tsiviilasja

materjalidega

leiab,

et

hagi

tuleb

rahuldada

Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-24-15103 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 1 499,82 eurot, perioodil 24.05.2022-04.10.2024 sissenõutavaks muutunud viivise summas 383,22 eurot ning alates 05.10.2024 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 144 lg-st 1 tulenevalt on kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 350 eurot ja esindaja tasu summas 338 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2 066,77 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabi osutanud 2h tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu koosneb alusdokumentidega tutvumisest ja analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja komplekteerimisest ning dokumentide esitamisest kohtule. Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud hageja esindamiseks kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 169 eurot on ebamõistlikult kõrge. Arvestades tsiviilasja olemust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19).

2-24-15103 Kohtu hinnangul moodustab hageja põhjendatud menetluskulu kokku 550 eurot, milles riigilõiv on 350 eurot ja esindaja õigusabikulu 200 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.