lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1244/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1244/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 11.05.2026, Tartu 3-26-1244 X.X.-i kaebus SA-lt Viljandi Haigla mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.04.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X.X.-i määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2026. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 ning saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
2.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja ja tervishoiutöötajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 25.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus väärikuse alandamise eest välja mõista hüvitisena 3000 eurot 01.04.2026 tervishoiuteenuse osutamata jätmise eest ning 5000 eurot 01.04.2026 terviseportaali ja SA Viljandi Haigla dokumendisüsteemi valede terviseandmete sisestamise eest. Kaebaja väitel käis meditsiinitöötaja B.B. 01.04.2026 kl 15.30 paiku kaebaja juures haava sidumas ning lubas õhtul tagasi tulla, et mõõta kaebaja veresuhkrut, vererõhku ja elulisi näitajaid, kuid tagasi ta ei tulnud. Kui kaebaja käis 10.04.2026 vaimse tervise õe vastuvõtul ja küsis eelneva kohta, siis ütlesid meditsiinitöötajad, et B.B. tegi nalja, et tuleb tagasi, sest oli naljapäev. Kaebaja väitel sisestas B.B. terviseportaali ja SA Viljandi Haigla dokumendisüsteemi valed andmed kaebaja tervise kohta, sest ta ei osutanud kaebajale tervishoiuteenust, mis puudutab veresuhkru, vererõhu ja eluliste näitajate mõõtmist. Kaebaja tundis end väärikust alandavalt, sest terviseandmed on tähtsad andmed.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X.X. palus 27.04.2026. a taotlustes välja küsida salvestised 01.04.2026 kl 15.20-15.45 ja 10.04.2026 kl 13.00-13.45 kohta ning vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus tagastas 30.04.2026. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Asjaolu, et tervishoiutöötaja ei tulnud ühel õhtul kaebaja juurde mõõtmisi teostama, ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Olukord, kui tervishoiutöötaja ei tule eelnevalt lubatud mõõtmisi teostama, võib kaebajas tekitada nördimust, kuid tegemist ei ole juhtumiga, mis kvalifitseeruks inimväärikust alandavaks. Ka ei saa materjalidele tuginedes väita, et kaebaja oleks jäetud ilma vajalikust arstiabist. SA Viljandi Haigla haigusloo väljavõttelt nähtub, et 01.04.2026 käis erinevatel kellaaegadel kaebaja juures 2 erinevat tervishoiutöötajat ning samal päeval on kaebajal mõõdetud veresuhkru taset. Haigusloo väljavõtte kannete põhjal ei leia kinnitust kaebaja väide valeandmete kandmise kohta haiguslukku. Pärast kl 15 kaebaja juures käinud tervishoiutöötaja B.B. ei ole haiguslukku kirjutanud, et ta oleks mõõtnud kaebaja veresuhkrut, vererõhku või muid elulisi näitajaid. Seega ei saa kaebaja õiguste riivet valeandmete haiguslukku kandmise tõttu esineda. Kui möönda, et kaebaja väärikust on asjas kuidagi riivatud, saab riive olla vaid väheintensiivne. 2) Ühel õhtul mõõtmiste mittetegemine ei saanud alandada kaebaja väärikust. Kaebaja hakkas tervishoiutöötaja mittetuleku põhjuseid uurima alles 10.04.2026. Tegemist ei saanud olla kaebaja jaoks väga olulise küsimusega. SA Viljandi Haigla 21.04.2026. a vastusest nähtub, et kaebajal puudus näidustus 01.04.2026 korduvaks veresuhkru ja -rõhu mõõtmiseks. Kui vastab tõele kaebaja väide, et meditsiiniõde lubas tulla 01.04.2026 õhtul mõõtmisi teostama, kuid jättis tulemata, siis ei ole tegemist väärikust alandava kohtlemisega, mille eest oleks põhjendatud välja mõista hüvitis. Tegemist ei saanud olla B.B. poolse naljaga, mis võinuks kaebaja väärikust alandada. Kaebuse kohaselt viitasid nalja tegemise võimalusele teised tervishoiutöötajad, mitte B.B.. Haigusloos puudub sissekanne, et B.B. oleks mõõtnud kaebaja veresuhkrut, vererõhku ja elulisi näitajaid, kuigi ta seda ei teinud. Hüvitamiskaebusel puudub eduväljavaade.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 30.04.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2026. a määrus ning saata asi tagasi samale halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Meditsiinitöötaja A.A. ei ole kaebajal veresuhkrut mõõtnud, nagu on terviseportaali sisestatud. Kohtul tuleb välja küsida tõendid, et meedik A.A. käis tema juures veresuhkrut mõõtmas. 31.01.-14.04.2026, mil kaebaja viibis üksikvangistuses, käis meedik tema juures 01.04.2026 kl 15.30 paiku. Vale terviseandmete esitamine terviseportaali ja tervishoiuteenuse mitteosutamine alandab kaebaja väärikust. Meedikud irvitasid kaebaja üle ja mõnitasid teda. Tegemist ei saa olla väheintensiivse riivega. Kaebuse perspektiivikust tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust juhindudes ja määruskaebuses väidetut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.04.2026. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist.
6.Tervishoiuteenuse osutamata jätmist, samuti terviseportaali ebaõigete andmete esitamist ei saa üldjuhul pidada väheintensiivseks riiveks. Sellisele seisukohale asumiseks peavad tervishoiuteenuse osutamise vajadusega seotud asjaolud olema kahtlusteta selged. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas SA Viljandi Haigla halduskohtule väljavõtte kaebaja haigusloost 01.04.2026 kannete kohta (dtl 14) ning 21.04.2026. a vastuse kaebaja selgitustaotlusele (dtl 13). SA Viljandi Haigla selgitas 21.04.2026. a vastuses, et 01.04.2026 osas on tervisekaardis 2 kannet. Halduskohtule esitatud 01.04.2026. a haigusloo väljavõtte kohaselt on 01.04.2026 teinud kandeid meditsiinitöötajad A.A. ja B.B. ning vererõhu mõõtmist teostas meditsiinitöötaja A.A. 01.04.2026 kl 00.30 paiku. Kaebaja väitis kaebuses, et 01.04.2026 kl 15.30 paiku tema juures käinud meditsiinitöötaja B.B. lubas õhtul tulla uuesti, et mõõta tema veresuhkrut, vererõhku ja elulisi näitajaid. Samasugused väited esitas kaebaja ka SA-le Viljandi Haigla 11.04.2026 saadetud selgitustaotluses (dtl 11). Määruskaebuses väidab kaebaja, et meditsiinitöötaja A.A. ei ole tal veresuhkrut mõõtnud ning 01.04.2026 käis meedik tema juures 1 kord 01.04.2026 kl 15.30 paiku. Meditsiinitöötaja B.B. poolt nalja tegemist on kaebaja kaebuses märgitu kohaselt talle väitnud 10.04.2026 meditsiinitöötajad, kui ta viibis vaimse tervise õe vastuvõtul. Haldusasja materjalidest ei selgu, kes olid need meditsiinitöötajad, kes kaebajale 10.04.2026 väitsid B.B. poolt nalja tegemist ja kas nad kinnitavad kaebaja kaebuses märgitud eeltoodut väidet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tervishoiuteenuse osutamine anda üldjuhul ainest nalja tegemiseks ka siis, kui on 1. aprill. Ka puudub haldusasja materjalides meditsiinitöötaja B.B. selgitus kaebaja väidetu osas.
7.Ringkonnakohtu hinnangul võib kaebaja ka olla eksinud meditsiinitöötaja nimes, kes tema väitel veresuhkrut mõõtis. Sellest tingituna võib kaebaja olla eksinud ka meditsiinitöötaja nimes, kes väidetavalt lubas tulla hiljem tagasi veresuhkrut ja vererõhku mõõtma, nagu kaebaja 11.04.2026. a selgitustaotluses märkis. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et asjas puuduvad tõendid, millest halduskohus saanuks teavet eelmärgitu osas. Tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub HKMS § 56 ja § 59 lg 3 kaudu HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohtul tuleb koguda asjakohased tõendid.
8.Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 30.04.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1. Kuna halduskohus jättis 30.04.2026. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest tagastas kaebuse, siis arvestades, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 kaebuse tagastamise kohta, tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et täiendavate tõendite kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks või menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
9.Kaebaja palub määruskaebuses asendada tema nimi tähemärgiga. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ja tervishoiutöötajate isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja