Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-51
Haldusasi
T.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Kaebaja – T.Q, v.adv Rene Hallemaa Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko T.Q määruskaebus Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse T.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-51 resolutsiooni punkti 6 peale.
Jätta taotlus kaebuse muutmiseks läbi vaatamata.
Rahuldada T.Q määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 32651 resolutsiooni punkt 6 osas, millega halduskohus tagastas T.Q kaebuse nõuded Politsei- ja Piirivalveameti 29. septembri 2025. a käskkirja nr 1.9-2.7/189p tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks. Saata kaebus nimetatud nõuete osas Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Muus osas jätta T.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 3-26-51 resolutsiooni punkt 6 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3-26-51
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-51 arvates ei peaks nende teed koos edasi minema ning T.Q-l on asjaolusid arvestades kaks võimalust: kas esitada ise lahkumisavaldus või algatatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Asjaolu, et T.Q mõtles mitu nädalat pärast teenistusest vabastamist oma lahkumise soovi osas ümber, ei tähenda, et ta olnuks avalduse esitamisel otsusevõimetu. T.Q on pika politseistaažiga ning oskab hinnata oma otsuste tähendus ja tagajärgi. PPA arvestab täiendavalt, et T.Q-l on ka varem esinenud intsidente, kus ta on alkoholi tarvitanuna käitunud agressiivselt ja teda on tulnud tagasi hoida, et takistada teise isiku võimalikku ründamist. T.Q ei ole oma käitumist muutnud. 27.09.2025 sündmus ei toimunud avalikus ruumis, kuid peol osales peale PPA teenistujate ka teisi isikuid. T.Q käitumine ei olnud politseiametnikule sobiv ja kahjustas PPA mainet. PPA on kaotanud T.Q vastu usalduse. Jaoskonna juhi seletuse kohaselt põhjendas T.Q 24.10.2025 vestlusel teenistusse ennistamise nõuet üksnes sooviga teenida välja politseipension ja tal ei ole tegelikku kavatsust tööle naasta, vaid oleks puhkusel, töövõimetuslehel jne. Kuna T.Q on teenistusest õiguspäraselt vabastatud, siis ei ole PPA 29.09.2025 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ega muutmiseks ja avaldaja teenistusse ennistamiseks või hüvitise maksmiseks alust. PPA-l puudub pädevus otsustada ATS § 105 lg 4 põhiseadusele vastavuse üle.
3-26-51 ennistamisnõude puhul arvestamata, et kaebus sisaldas mh taotlust tunnistada ATS § 105 lg 4 osaliselt põhiseadusvastaseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse peab kohus lahendama (Riigikohtu 08.03.2010 määrus nr 3-3-1-98-09, p 10), kuid seda ei saa teha menetlusse võtmise määruses. Kaebaja peab seetõttu oluliseks HKMS § 49 lg 1 alusel täiendada kaebuses esitatud nõudeid ning lisada kaebusele nõude tunnistada ATS § 105 lg 4 põhiseadusvastaseks. Alla 7-aastase lapse ja kuni 10-aastase puudega lapse kasvatamine on võrreldavad olukorrad ning need mõlemad vajavad täiendavat õiguslikku kaitset. ATS § 105 lg 4 aluseks olnud direktiivi 92/85/EMÜ1 art 10 lg-st 3 tuleneb kohustus käsitada rasedaid, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvaid töötajaid omaette riskigrupina ning võtta meetmed nende ohutuse ja tervise suhtes. Direktiivist ei tulene, et erilist kaitset vajavad ka alla 7-aastast last kasvatavad ametnikud ning ATS-i eelnõu seletuskirjast ei nähtu samuti, miks on erilist kaitset vaja just alla 7-aastast last kasvatavatele vanematele. Samas on jäetud tähelepanuta puudega last kasvatavate vanemate õigused ja samaväärsesse riskigruppi kuulumine. Seevastu näiteks töölepinguseaduses (TLS) on seadusandja aktsepteerinud vajadust pakkuda puudega last kasvatavale vanemale täiendavat kaitset lapse kõrgema eani (vt TLS § 21 lg 3, § 63 1, § 64). ATS § 105 lg 4 toob kaasa ebavõrdse kohtlemise ja kaitset vajavate töötajate kaitseta jäämise. Sellises olukorras oleksid erahuvid märksa rohkem kahjustatud, kui võiksid avalikud huvid saada kahjustatud ametniku teenistusse ennistamisega.
4(6)
3-26-51 lahendamisel kohaldamata jätmist (vt kaebuse p 3.2.2). Ehkki ATS § 105 välistab tõepoolest üldjuhul teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti tühistamise ja teenistusse ennistamise nõuete esitamise, tuleb arvestada, et HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta (nt Riigikohtu 13.10.2025 määrus nr 3-25-2024, p 9). Olukorras, kus kaebaja on mh taotlenud ATS §-st 105 tuleneva piirangu põhiseadusvastaseks tunnistamist ja tema sellekohaseid väiteid ei ole alust pidada ilmselgelt põhjendamatuks, ei saa kaebust tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, vaid kaebeõigust tuleb põhjalikumalt kontrollida asja sisulise lahendamise käigus (vrd Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 13). Eeltoodust lähtudes ei saanud halduskohus kaebuse p-des 1.2 ja 1.3 märgitud nõudeid HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
5(6)
3-26-51
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.