Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-255 30. juuni 2026 Eesistuja Oliver Kask, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam X kaebus tuvastada Viru Maakohtu käskkirja õigusvastasus, muuta teenistusest vabastamise alust ja mõista välja hüvitis Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Vastustaja Viru Maakohus, esindaja kohtu esimees Priit Kama Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2024. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2024. a otsus muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsusele põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastmes kantud kulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Viru Maakohtu esimees nimetas X (kaebaja) 16. novembril 2015 kohtujuristi ametikohale.
2.Viru Maakohtu esimees vabastas 21. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 13-1/21 kaebaja teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel asjaolude tõttu, mis välistaksid tema teenistusse võtmise. Kaebaja eesti keele oskus ei olnud maakohtu hinnangul vaatamata 2015. a eesti keele C1-taseme tunnistusele piisav, et täita kohtujuristi teenistusülesandeid. Käskkirja põhjendused olid järgmised.
2.1.Kohtujurist peab oskama eesti keelt keeleseaduses (KeeleS) sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel (kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 ja § 47 lg 1 p 2). Ametijuhendi järgi on kohtujuristi ülesandeks mh koostada iseseisvalt juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvaid õiguslikke analüüse ning koostada kohtulahendite projekte (Viru Maakohtu esimehe 13. juuni 2019. a käskkirjaga nr 11-1/7 kinnitatud kohtujuristi ametijuhendi p 2). Nimetatud ülesande täitmiseks peab lisaks C1-tasemel eesti keele oskusele kohtujuristil olema väga hea kirjalik ja suuline väljendusoskus (ametijuhendi p 3.5).
2.2.Kohtujuristi tööülesannete täitmise käigus ilmnesid kaebaja eesti keeles eneseväljendamise oskuses puudujäägid. Kaebaja eesti keele oskus ei vasta nõutavale C1-tasemele. Eesti keele oskus ja
3-21-255 kohtujuristi sisuline töö on omavahel tihedalt seotud. Ilma ladusa keelekasutuseta ja eneseväljenduseta ei ole võimalik kohtujuristilt oodatava kvaliteediga tööd teha. Sellele puudujäägile on tööandja juhtinud kaebaja tähelepanu alates tööle asumisest. Keeleoskuse parandamise vajalikkusest on räägitud katseaja ning arengu- ja hindamisvestlustel. Kaebaja ebapiisavale keeleoskusele on juhtinud tähelepanu ka Keeleinspektsioon (alates 1. augustist 2020 Keeleamet) oma kontrollides alates 2017. aastast. Keeleinspektsioon hindas 28. novembril 2017 kaebaja tegeliku suulise eesti keele oskuse B2-tasemele. Sellest hoolimata ei ole kaebaja kõnealust puudust kõrvaldanud.
2.3.Kaebajaga koostööd teinud kohtuniku 22. mai ja 4. detsembri 2020. a hinnangute kohaselt on kaebaja eesti keele oskus jätkuvalt ebapiisav täitmaks nõuetekohaselt kohtujuristi ülesandeid. Kaebaja saab hakkama lihtsakoeliste lahendite ettevalmistamisega, mis sisuliselt eeldavad vaid isikuandmete muutmist ega nõua õiguslikku analüüsi. Problemaatilised on lahendite projektid, milles tuleb asjaolusid ja tõendeid sisuliselt hinnata ning koostada õiguslik analüüs, st koostada iseseisvalt uut eestikeelset juriidilist teksti. Kaebaja ebapiisav keeleoskus avaldus eelkõige kasutatud lausestuses, mis ei sobinud keeleliselt ebakorrektsena kohtulahenditesse. Ebapiisava keeleoskuse tõttu ei mõista kaebaja Riigikohtu seisukohti. Kaebaja ettevalmistatud lahendite projektid tuleb kohtunikul valdavalt ümber teha. Nende kaebajaga koostööd teinud kohtuniku järeldustega haakuvad nii mitmete teiste kohtunike varasemad arvamused kaebaja töö ja eesti keele oskuse kohta kui ka arengu- ja muudel vestlustel üles märgitu (viimased 29. juulil ja 10. novembril 2020). Eelnevat arvestades ei saa probleemi lahendada menetlusgrupi vahetamisega. Toimunud vestlused näitavad, et kaebaja suuline eneseväljendusoskus ning eesti keelest arusaamine (nii erialase kui ka igapäevase sõnavara osas) ei ole piisav kohtujuristi ülesannete täitmiseks ega vasta Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele. Kaebaja suuline ja kirjalik eesti keele oskus ei võimalda keerulisemate lausete, väljendite ja erialase sõnavara kasutamist ning takistab kohtujuristi töös vajaminevat juriidiliste probleemkohtade selgitamist ning argumentatsiooni esitamist.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada tema teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasus, muuta teenistusest vabastamise alust ning määrata talle hüvitis tema 12 kuu keskmise palga ulatuses. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Kohtujuristile seadusega ette nähtud C1-taseme keeleoskuse nõude täitmist saab tõendada üksnes Haridus- ja Noorteameti väljastatud eesti keele tasemetunnistusega, mis antakse pärast vastava tasemeeksami sooritamist. Keeleoskuse nõuetele vastavust ei saa tuvastada ametiasutuse ega tööandja subjektiivse hinnangu alusel. Käskkirjas esitatud järeldus sellest, et kaebaja ei valda nõutaval C1-tasemel eesti keelt, tugineb mõne Viru Maakohtu kohtuniku subjektiivsele hinnangule. Üksnes Keeleamet on pädev ametiasutus, hindamaks ametniku keeleoskust ja saatmaks nõuetele mittevastav ametnik tasemeeksamile. Seda pädevust pole tööandjal ega ametiasutusel. Pole kehtivat Keeleameti ettekirjutust, millega kaebaja oleks ebapiisava keeleoskuse tõttu saadetud eesti keele tasemeeksamile.
3.2.Viru Maakohus ei tuvastanud katseaja tulemuste põhjal, et kaebaja ei vasta kohtujuristi ametikoha nõuetele, mistõttu ei saanud teda ametist vabastada ATS § 91 lg 1 alusel. Asjakohatu on käskkirja põhjendustes viidatud Keeleinspektsiooni 28. novembri 2017. a kontrolliaktis märgitu, et kaebaja tegelik suuline keeleoskus vastab B2-tasemele. Kui kaebaja keeleoskus ei oleks vastanud C1-tasemele, oleks Keeleinspektsioon saatnud kaebaja C1-taseme eksamile. Ühtlasi tegi Keeleinspektsioon selle kontrolliakti rohkem kui kolm aastat enne kaebaja teenistusest vabastamist. Isegi kui kaebaja aeg-ajalt pöördus enda keeleoskuse tõttu grammatika ja lauseehituse kontrollimiseks teiste kohtuametnike poole, ei tähenda see ebapiisavat keeleoskust, vaid üksnes vajadust teha koostatud tekstidele keeletoimetust.
2(10)
3-21-255
3.3.Kaebajat on koheldud ebavõrdselt ning diskrimineeritud võrreldes teiste Viru Maakohtu ametnikega. Kaebaja ametist vabastamise tegelikuks põhjuseks oli isiklikust vastuolust tingitud tüli vastustaja ametnikega, mis tulenes mh asjaolust, et tema emakeeleks ei ole eesti keel. Selmet viia kaebaja tagasi senise kohtuniku menetlusgruppi – mida kaebaja kohtumistel ise välja pakkus ja mis oleks tõenäoliselt kõrvaldanud tekkinud pinged –, jäi vastustaja põhjendamatult nõudma, et kaebaja jätkaks töötamist menetlusgrupis, kuhu ta määrati väidetavalt eesti keele oskuse parandamise eesmärgil. Vastustaja soovis teha kaebaja teenistuse Narva kohtumajas sedavõrd ebameeldivaks, et kaebaja lahkuks ise teenistusest. Rahvuspõhine diskrimineerimine on lubamatu. Kaebaja soovis jätkata koostööd vene keelt emakeelena kõneleva kohtunikuga, kellega tal töös probleeme ei olnud, kuid sellest keelduti. Narva kohtumajas on kaebuse esitamise ajal kaks menetlusgruppi vene keelt kõneleva kohtujuristi ja kohtunikuga ning keegi ei ole neid menetlusgruppe muutnud.
3.4.Kaebajale teadaolevalt olid Viru Maakohtus tema teenistusest vabastamise ajal täitmata konsultandi ja analüütiku ametikoht, kelle tööülesanded kattuvad olulises ulatuses kohtujuristi ametikohaga. Nendele ametikohtadele ei ole C1-taseme keeleoskuse nõuet seaduses sätestatud. Seega juhul, kui kaebaja keeleoskus ei oleks vastanud C1-tasemele, pidanuks vastustaja kaebaja üle viima ühele neist ametikohtadest (ATS § 95 lg 2).
4.Tartu Halduskohus rahuldas 20. oktoobri 2023. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2) ning tuvastas Viru Maakohtu 21. detsembri 2020. a käskkirja õigusvastasuse, luges kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 87 alusel tema enda algatusel (p 3) ja mõistis vastustajalt tema kasuks välja hüvitise nelja kuu palga ulatuses, s.o kokku 8664 eurot (p 4). Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (p 5). Halduskohus mõistis Viru Maakohtult kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 3470 eurot (p 6) ja ülejäänud osas jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (p 7). Kohtu põhjendused olid järgmised.
4.1.Kuivõrd vastustaja viitas vaidlustatud käskkirjas just KS § 1251 lg-le 4 ja § 47 lg 1 p-le 2, tuleb käskkirja mõista selliselt, et vastustaja hinnangul ilmnesid kaebaja puhul asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1. Ka käskkirja põhjendustest selgub, et vastustaja hinnangul ei saanud kaebaja teenistust jätkata, kuna tema keeleoskus ei vasta C1-tasemele.
4.2.Vastavust kohtujuristile kehtestatud nõudele vallata eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel saab tuvastada üksnes keeleseaduses ette nähtud viisidel.
4.3.Kaebaja viitas asjakohaselt sellele, et Keeleameti pädevuses on hinnata seda, kas ametniku eesti keele oskus vastab ametikohal nõutavale (KeeleS § 30 lg 2, haridus- ja teadusministri 24. juuli 2020. a määruse nr 25 „Keeleameti põhimäärus“ § 6 lg 2 p 9). Kui keeleametnikul tekib riikliku või haldusjärelevalve käigus põhjendatud kahtlus, et kontrollitava isiku keeleoskus ei vasta õigusaktides talle kehtestatud keeleoskustaseme nõuetele, saadetakse isik (sh KeeleS § 26 lg-s 3 nimetatud isik) keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile (KeeleS § 28 lg 1). Keeleametniku volitus isiku keeleoskuse kontrollimiseks ja tasemeeksamile saatmiseks ei tähenda, et keeleametnikul oleks volitus tuvastada isiku eesti keele oskuse tase, nagu seda teeb Haridus- ja Noorteamet eesti keele tasemeeksami korraldamisel ja eesti keele tasemetunnistuse väljastamisel. Seetõttu on asjakohatu vaidlustatud käskkirjas tehtud viide sellele, et Keeleamet hindas 28. novembril 2017 kaebaja tegeliku suulise eesti keele oskuse vastavaks B2-tasemele. Seda, kas ametnik valdab keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, st kas tema keeleoskus vastab eesti keele oskuse formaliseeritud nõuetele, ei saa välja selgitada asutuse juht või teenistusest vabastamise õigusega isik, vaid seda saab teha üksnes eesti keele tasemeeksamil. Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastatakse eesti keele oskuse tunnistus, mille olemasoluga on formaalselt tõendatud isiku keeleoskuse vastavus ühele
3(10)
3-21-255 keeleseaduses ettenähtud kolmest tasemest
28.veebruarini 2007 kehtinud KeeleS § 51 lg 1).
(RKHKo
3-3-1-20-03,
p 15;
vt
ka
kuni
4.4.Kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane. Ametnik peab oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik tema teenistuskohustuste täitmiseks (KeeleS § 23 lg 1). Õige on vastustaja väide, et üksnes keeleoskuse tunnistuse olemasolu ei taga teenistusülesannetega toimetulekut ega välista teenistusest vabastamist ametikohale mittevastavuse tõttu, mis on tingitud ebapiisavast keeleoskusest. Samuti on vastustaja põhjendatult väitnud, et ametiasutusel peab olema ja on olemas võimalus hinnata ametniku oskuste, sh keeleoskuse vastavust teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vastustaja on jätnud aga tähelepanuta selle, et alates 16. juulist 2012 kehtiv avaliku teenistuse seadus annab ametiasutusele õiguse vabastada ametnik teenistusest, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused (sh keeleoskus) ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, üksnes katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (ATS § 91; vt ka avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskiri 193 SE lk 60). Kui ametniku teadmiste ja oskuste vähesust teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses saab ette näha juba ametniku teenistusse võtmisel või katseaja kestel, ei ole tegemist ka ettenägematu asjaoluga ATS § 92 mõttes. Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamisel selgelt tuginenud ATS §-le 95 ja § 14 lg-le 1, mille alusel isiku teenistusest vabastamisel peab olema seaduses sätestatud korras tuvastatud, et isik ei vasta tema suhtes kehtivatele nõuetele. Praegusel juhul tõendas kaebaja keeleoskuse taset tema teenistusest vabastamise ajal talle 24. aprillil 2015 väljastatud eesti keele tasemetunnistus. Samuti oli kaebaja omandanud eesti keeles kõrghariduse (Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad). Muude KeeleS §-dele 24 või 26 vastavate keeleoskustaset näitavate asjaolude ja tõendite olemasolu ei ole vastustaja väitnud ning vastustaja ei saanud hinnata kaebaja keeleoskuse vastavust C1-tasemele hinnangute põhjal, mille kohtunikud andsid kaebaja tööülesannete täitmise tasemele.
4.5.Kaebajat ei ole koheldud teenistusest vabastamisel ebavõrdselt teiste samas olukorras olevate ametnikega, nagu seda on silmas peetud ATS § 105 lg-s 3.
5.Viru Maakohus palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebajale välja mõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur. Kohus ei arvestanud, millisel ametikohal kaebaja töötas ja millised olid vastustaja huvid teenistussuhte lõpetamisel. Kohtusüsteemi ülesanne on tagada kvaliteetsed kohtulahendid ja kohtujurist on väga tähtis lüli nende ettevalmistamise protsessis. Neid huve eirab kohtu põhjendus, et kaebaja siiski püüdis kolleegide abil eestikeelseid lauseid moodustada. Kohtusüsteemis töötav ametnik ei peaks andma endast parimat, et eestikeelseid lauseid moodustada, vaid peaks valdama sellisel tasemel eesti keel, mis võimaldab nii aru saada kui ka ennast väljendada, tagades sellega väga heas eesti keeles olevad lahendid. Kaebaja seda ei suutnud. Kohus on arvestanud ainult Skype’i vestluse väljavõtteid ja leidnud, et kolleegide parandused on olnud väiksemat laadi. Samas ei ole kohus andnud hinnangut vastustaja välja toodud näidetele, millest nähtub, et kaebaja ei saanud jutu sisust aru.
6.Kaebaja palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus jättis kaebuse rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses, s.o mõista välja hüvitis 12 kuu palga ulatuses.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. novembri 2024. a otsusega Viru Maakohtu apellatsioonkaebuse ja jättis kaebaja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-de 2–7 osas ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste esimese kohtuastme kulud nende endi kanda. Kohtu põhjendused olid järgmised.
4(10)
3-21-255
7.1.Vastustajal oli õigus ametniku eesti keele oskust hinnata. Halduskohus tõlgendas ATS § 95 lg-t 1 valesti ja leidis alusetult, et vastustaja oleks kõnealuses olukorras pidanud kohaldama hoopis ATS §-e 91 või 92.
7.2.Halduskohus on õigesti märkinud, et eesti keele oskust hinnatakse tasemeeksamil ja selle sooritanud isikule väljastab Haridus- ja Noorteamet eesti keele tasemetunnistuse ning Keeleametil on õigus teha keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Eelnev siiski ei välista tööprotsessi käigus ja probleemide ilmnemisel ametiasutuse õigust hinnata ametniku oskuste (sh keeleoskuse) tegelikku vastavust teenistuseülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ka olukorras, kus ametnikul on formaalselt täidetud ATS § 14 lg-st 1 tulenev nõue.
7.3.Teenistusest vabastamise õigusega isikul on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku keeleoskus, hoolimata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Kui keeleoskus ei ole piisav, on tal õigus rakendada ATS v.r § 117 lg 1 p-st 4 tulenevat õiguslikku tagajärge (RKHKo 3-3-1-20-03, p 15). Riigikohus juhtis viidatud lahendis tähelepanu ka sellele, et kõnealuses asjas ei vabastatud isikut teenistusest mitte asutuse juhi tuvastatud ebapiisava keeleoskuse tõttu, vaid seetõttu, et Keeleinspektsioon tuvastas, et kaebaja keeleoskus ei vasta ametikohal nõutavale tasemele. Selles asjas saadeti asi ringkonnakohtule tagasi põhjusel, et kohtud hindaks, kas isik tegelikult tuli oma tööga toime ja vastas eesti keele oskuse aspektist ametikoha nõuetele olenemata sellest, et tal polnud kõrgtaseme keeleeksami sooritamist tõendavat tunnistust. Nimetatud Riigikohtu lahendist ei tulene keeldu sellele, et teenistusest vabastamise õigusega isik hindab ja otsustab ise, kas ametniku keeleoskus, hoolimata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on tegelikult piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Riigikohus ütles otsuse p 15 teises lõigus üksnes seda, et asutuse juht ei saa ise välja selgitada seda, kas ametniku keeleoskus vastab keeleseaduse alusel kehtestatud eesti keele oskuse formaliseeritud nõuetele, ja selleks on pädevus eksamikomisjonil.
7.4.Viru Maakohus ei asunud Keeleameti rolli, vaid teostas oma diskretsiooniõigust. Viru Maakohus hindas kaebaja tegelikku keeleoskust tööülesannete täitmisel. Sellises olukorras nõuetele vastavust kontrollides saavad Keeleameti järeldused olla üksnes üheks tõendiallikaks teiste seas.
7.5.C1-taseme tunnistus loob üksnes eeldused nimetada isik ametisse, kuid ei väljenda seda, mis tasemel isik oma ametiülesannetega tegelikult hakkama saab või peab hakkama saama. Tegelikku oskust ametiülesannete täitmiseks kontrollitaksegi töö käigus. Ka sellest tulenevalt ei ole mõeldav, et pärast kaebaja ametisse nimetamist ja katseaja läbimist ei saa vastustaja anda teistsugust hinnangut tema teadmistele ja oskustele.
7.6.Halduskohtule on esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja ei tulnud oma tööga sisuliselt toime, kuna ta ei osanud piisavalt eesti keelt (kaebaja arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtted, kaebaja kirjavahetus, menetlusgrupi koostöö protokollid, katseaja vahevestluse protokollid, vastavad hinnangud vahevestlusteks, lõpuvestluse protokoll, juhendajate arvamused ja kaebaja koostatud lahendite projektid).
7.7.Asja materjalidest nähtuvalt oli alates kaebaja katseaja algusest kuni tema teenistusest vabastamiseni kõigil arengu- ja hindamisvestlustel läbivaks teemaks kaebaja eesti keele oskus ja selle parandamise vajalikkus.
7.7.1.Katseaja 17. veebruari 2016. a vahevestlusel juhiti kaebaja tähelepanu tema eesti keele oskuse puudulikkusele ja lepiti kokku, et kaebaja alustab esimesel võimalusel intensiivset eesti keele 5(10)
3-21-255 täiendõpet. 19. aprilli 2016. a vestluse tulemusena olid hinnang ja ettepanekud samad. Katseaja lõpuvestlusel 9. augustil 2016 tõdeti, et kaebaja eesti keele oskuses ei ole märgatavat arengut toimunud. Ühe kohtuniku hinnangul ei suuda kaebaja oma tööd autonoomselt teha ning tema projektid vajavad keelelist toimetamist. 28. novembri 2016. a arenguvestluse käigus toodi välja, et ka teise kohtuniku hinnangul on suureks probleemiks kaebaja eesti keele oskus nii kõnes kui ka kirjas.
7.7.2.25. oktoobri 2017. a arenguvestlusel tõdeti, et eelmisel arenguvestlusel seatud eesmärk arendada eesti keele oskus suurepäraseks ei ole täitunud.
7.7.3.5. detsembril 2018 täheldati kaebaja eesti keele väljendusoskuse paranemist, kuid leiti, et see on juristi tööks jätkuvalt ebapiisav ja vajab edaspidi jätkuvalt olulist arendamist.
7.7.4.Pärast 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestlust ei ole kaebaja eesti keele oskus paranenud. Sama tõdeti ka 4. novembri 2019. a vestlusel. Jätkuvalt esines korduvalt olukordi, kus kaebaja ei mõistnud esitatud küsimust ning vastas küsitule mittevastavalt. Kaebaja suuline ja kirjalik eesti keele oskus keerulisemate lausekonstruktsioonide, väljendite ja erialase sõnavara kasutamisel on puudulik ning takistab juriidiliste probleemkohtade selgitamist ja argumentatsiooni esitamist. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik esitas Keeleinspektsioonile taotluse kontrollida kaebaja keeleoskuse vastavust keeleseaduses sätestatud C1-tasemele.
7.7.5.29. juulil 2020 toimunud vestlusel rääkis kaebaja lihtlausetega. Tal oli korduvalt raskusi küsimustele vastamisega. Vähemalt viieteistkümnel korral tuli talle esitatud küsimusi korrata või avada küsimuse sisu teiste sõnadega. Kaebaja nentis, et pingeolukorras on tal ennast keeruline eesti keeles väljendada. Kaebajaga koostööd tegeva kohtuniku hinnangul esinevad kaebajal keeleprobleemid ka tavaolukorras. Vastustaja tegi ümberkorraldusi menetlusgrupis, et see aitaks kaebajal enam eesti keelt arendada. Samuti oli kaebajal võimalik osaleda koolitustel. Vaatamata iseseisvalt läbitud eesti keele kursustele ning vastustaja pakutud võimalusele suhelda igapäevaselt eesti keeles, ei olnud kaebaja eesti keele oskus oluliselt paranenud. Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta tegelikult C1-tasemele, kuna kaebaja oskus kasutada suulises ja kirjalikus keelekasutuses keerulisemaid lausekonstruktsioone, väljendeid ja erialast sõnavara on puudulik.
7.7.6.25. novembril 2020 toimunud arengu- ja hindamisvestluse ajaks oli vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebaja keeleoskus ei vasta nõuetele, mis võimaldaks tal mõista ja edasi anda asjas tähtsaid asjaolusid.
7.8.Kaebaja ei olnud nõus tegema Keeleametiga sisulist koostööd selleks, et tõendada oma väidetavalt head keeleoskust C1-tasemel objektiivse tõendiga. Kuna kaebaja teenistusülesannete täitmisega olid tekkinud probleemid tulenevalt ebapiisavast keeleoskusest, oli vastustajal piisav alus arvata, et kaebaja tegelik keeleoskus ei vasta C1-tasemele. Kui selles olukorras keeldus kaebaja ka koostööst Keeleametiga ega soovinud tasemeeksamit uuesti teha, ei saa vastustajale ette heita, et ta kaebaja siiski teenistusest vabastas. Kaebaja väide, et teda on teenistusest vabastamisel keeleoskuse või rahvuse tõttu diskrimineeritud, on alusetu. Vastustaja esitas tõendid, mille kohaselt esines kogu viieaastase ajavahemiku jooksul maakohtus kaebaja kohtujuristi tööga seotud probleeme, mis tulenesid tema ebapiisavast eesti keele oskusest. Samuti oli teenistusest vabastamise õigusega isikul suur kaalutlusruum otsustamaks, kas ametniku keeleoskus, hoolimata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Seega ei olnud kaebaja teenistusest vabastamine vastuolus ATS § 95 lg-ga 1. 6(10)
3-21-255
7.9.Vastustaja kinnitas halduskohtule, et kaebaja ametist vabastamise hetkel ei olnud Viru Maakohtus täitmata ühtegi ametikohta, millele kaebaja oleks saanud üle viia. Viru Maakohtu
23.detsembri 2020. a koosseisuaruandest nähtub, et kaebaja teenistusest vabastamise hetkel olid kaebaja osutatud ametikohad (konsultant, analüütik) täidetud. Analüütiku koht oli täidetud küll pooles ulatuses, kuid see ei tähenda, et ametikoht oleks olnud vaba ATS § 95 lg 2 mõttes. Samuti on Viru Maakohtu analüütiku ametijuhendi p-s 1.6 kehtestatud nõue osata eesti keelt kõrgtasemel. Lisaks eelnevale on ametijuhenditest nähtuvalt analüütiku ametikoha teenistusülesanded (kohtuasjade menetlemise analüüs, kohtupraktika analüüs, statistiliste aruannete koostamine) siiski oma sisult ja suunitluselt oluliselt erinevad võrreldes kohtujuristi teenistusülesannetega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
8.1.Vastustaja subjektiivsed väited ja järeldused vestlustest kaebaja keeleoskuse kohta pole faktiline asjaolu. Nendele tuginedes ei saa tuvastada kaebaja keeleoskuse taset. Katseaja, hindamis- ja arenguvestlused on keeleoskuse hindamisel asjassepuutumatud.
8.2.Viru Maakohtul pole pädevust kontrollida keeleoskuse taset. Seadusandja on paika pannud, kuidas toimub eesti keele oskuse hindamine ja vajaduse korral hilisem kontroll. Üksnes Keeleamet on pädev kontrollima ametniku keeleoskust. Kui ametiasutus leiab, et ametniku keeleoskus ei vasta nõuetele, on tal õigus pöörduda Keeleameti poole (KeeleS § 39 lg 2 teine lause). Viru Maakohus seda tegi, kuid vabastas kaebaja teenistusest enne Keeleameti kontrolli tulemuse selgumist.
8.3.Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust, millega oleks teda kohustatud sooritama C1-taseme eesti keele eksamit. Keeleinspektsiooni 28. novembri 2017. a kontrolliaktis sisalduv märge, et kaebaja suuline keeleoskus vastab B2-tsemele, on asjakohatu. Keeleseadus ei erista suulist ja kirjalikku keeleoskust. Kontrolliaktis ei tehtud ettepanekut saata kaebaja uuesti tasemeeksamile. Kontrolliakt on koostatud kolm aastat enne teenistusest vabastamist. Keeleinspektsiooni 7. mai 2019. a ettekirjutus oli õigusvastane ning halduskohus tühistas selle. Keeleameti teatis järelevalve alustamise kohta ei tõenda keeleoskuse puudumist. Viru Maakohtu etteheited, et kaebaja ei olnud koostööaldis, pole põhjendatud. Kaebaja oli töövõimetuslehel ega saanud järelevalvetoimingutes osaleda.
8.4.Ringkonnakohus tõlgendas valesti ATS §-e 92 ja 95. Halduskohus märkis õigesti, et olukorras, kus käskkirja andmisel tugines vastustaja ATS §-le 95 ja § 14 lg-le 1, pidi kaebaja mittevastavus nõuetele olema tuvastatud seaduses sätestatud korras. Kui ametniku teadmiste ja oskuste vähesust teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses saab ette näha juba ametniku teenistusse võtmisel või katseaja kestel, ei ole tegemist ka ettenägematu asjaoluga.
8.5.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat ei vabastatud katseaja lõppemisel ebarahuldavate tulemuste tõttu (ATS § 91 lg 1). Järelikult pidas Viru Maakohus kaebaja keeleoskust nõuetekohaseks. Seetõttu ei ole vastustaja katseaja vestlustel antud hinnangutel sisulist tähtsust. Oluline on vaid asjaolu, et teenistussuhet ei lõpetatud pärast katseaega.
8.6.Ringkonnakohus leidis valesti, et kaebajat ei diskrimineeritud ega koheldud ebavõrdselt.
8.7.Kaebajale saanuks pakkuda analüütiku ametikohta pooles ulatuses. 7(10)
3-21-255
9.Viru Maakohus jääb oma seniste seisukohtade juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 6).
11.Viru Maakohtu esimees vabastas kaebaja teenistusest ATS § 95 lg 1 alusel, kuna tema eesti keele oskus ei olnud piisav, et täita kohtujuristi teenistusülesandeid. Käskkirjas oli ka märgitud, et kaebaja eesti keele oskus ei vasta nõutavale C1-tasemele. Kolleegium leiab, et Viru Maakohus ei saanud kaebajat ebapiisava keeleoskuse tõttu ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastada.
12.ATS § 95 lg 1 järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. ATS § 14 lg 1 sätestab, et ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Kohtute seaduses on sätestatud, et kohtujurist peab oskama sarnaselt kohtunikuga eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel (§ 1251 lg 4, § 47 lg 1 p 2; vt ka Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 9 p-d 1 ja 14). Rohkem nõudeid kohtujuristi keeleoskusele seadus otsesõnu ei sea.
13.Kohtujuristi keeleoskusele seatud nõuet võib küll täpsustada ametijuhendiga (ATS § 52 lg 1 p 2), kuid sellisele ametijuhendist tulenevale nõudele mittevastavus ei saa kaasa tuua teenistusest vabastamist ATS § 95 lg 1 alusel. Tegemist pole nõudega, mis oleks tagasiviidav seadusliku aluseni (ATS § 14 lg 1; vrd RKÜKo 5-19-29/38, p 59 jj). Samuti ei ole põhjendatud, et kohtujuristile kehtestataks teenistusse võtmise eeldusena erialaselt rangem keeleoskuse nõue kui kohtunikule.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et teenistusest vabastamise ajal oli kaebajal kehtiv kõrgtaseme, st C1-taseme keeleoskuse tunnistus. Kaebaja oli sooritanud nii eesti keele C1-taseme eksami (KeeleS § 24) kui ka omandanud Tartu Ülikoolis eesti keeles kõrghariduse (õigusteaduse magister, KeeleS § 26 lg 3). Teenistusest vabastamise käskkirjas antud hinnangul, et kaebaja tegelik keeleoskus ei vasta C1-tasemele, ei ole õiguslikku tähendust. Kohtu esimehe pädevuses ei ole tuvastada, millisele keeleseaduses sätestatud tasemele vastab kohtujuristi eesti keele oskus. Kui kohtu esimehel on kahtlus, et kohtujuristi eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele, on tal võimalik pöörduda Keeleameti poole. Kui Keeleametil tekib põhjendatud kahtlus, et kontrollitava kohtujuristi keeleoskus ei vasta C1-tasemele, saadetakse ta keeleametniku ettekirjutusega tasemeeksamile (KeeleS § 28 lg-d 1 ja 2, § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p 3). Tasemeeksamit korraldab Haridus- ja Noorteamet, kes väljastab ka eesti keele tasemetunnistuse (KeeleS § 24 lg 1 ja § 27 lg 1).
15.Alles juhul, kui kohtujurist ei soorita eesti keele tasemeeksamit C1-tasemel, annab ATS § 95 lg 1 aluse ta teenistusest vabastada. Seejuures ei ole ametisse nimetamise õigusega isikul ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastamisel kaalumis- ega hindamisruumi. ATS § 95 lg 1 on imperatiivne norm, eristudes selle poolest selgelt kuni 31. märtsini 2013 kehtinud ATS § 117 lg 1 p-st 4, mis sätestas, et ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Seega võimaldas ATS v.r § 117 lg 1 p 4 teenistusest vabastamise õigusega 8(10)
3-21-255 isikul hinnata, kas ametniku keeleoskus on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks (vt RKHKo 3-3-1-20-03, p 15). Kehtiv avaliku teenistuse seadus enam sellekohast hindamisruumi teenistusest vabastamise õigusega isikule pärast katseaja läbimist ei sätesta. Seetõttu pole viidatud otsuses võetud Riigikohtu seisukohti võimalik käesolevas asjas teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamisel kohaldada. Kuna kaebaja eesti keele oskus vastas seaduses sätestatud formaalsele kriteeriumile, ei saanud teda ATS § 95 lg 1 alusel teenistusest vabastada.
16.Seda, kas kohtujuristi keeleoskus vastab piisavalt teenistusülesannete täitmiseks (eelkõige ametijuhendis) kehtestatud nõudele, tuleb hinnata eeskätt katseajal (ATS § 91 lg 1). Kui katseajal selgub, et kohtujuristi keeleoskus pole piisav, tuleb tõsiselt kaaluda tema teenistusest vabastamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kohtujuristi hea eesti keele oskus on vältimatu, arvestades seaduses ja ametijuhendis sätestatud teenistusülesannete sisu ja laadi.
17.Katseaja läbimise järel on võimalik kohtujurist teenistusest vabastada puuduliku eesti keele oskuse tõttu sõltuvalt asjaoludest kas ATS § 70 p 3 (distsiplinaarkaristusena) või § 92 (ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu) alusel. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on täidetud ATS § 92 eeldused ning seda vaatamata asjaolule, et vastustaja ei ole sellele vaidlusaluses käskkirjas viidanud.
17.1.ATS § 92 lg 1 sätestab, et ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Lisaks peavad täidetud olema ATS § 92 lg-tes 2–4 sätestatud teenistusest vabastamise eeldused.
17.2.Selleks, et tekiks alus teenistusest vabastamist kaaluda ATS § 92 lg 1 alusel, peab ilmnema ettenägematu asjaolu. On tõsi, et praegusel juhul ilmnes kaebaja puudulik keeleoskus juba katseaja käigus, mistõttu pikendati katseaega üheksa kuuni ja selle möödumisel loeti katseaeg üksnes tingimuslikult läbituks. Andmata hinnangut katseaja pikendamise õiguspärasusele, on selge, et vajakajäämised keeleoskuses olid vastustajale teada. Ettenägematu asjaoluna ATS § 92 lg 1 mõttes, mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel, on käsitatav aga kaebaja suutmatus keeleoskust parandada selleks, et see vastaks teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõudele. Seda vaatamata vastustaja korduvatele tähelepanu juhtimistele ja püüetele toetada kaebajat keeleõppes. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja eesti keele oskus on alates teenistusse võtmisest 2015. aastal kuni teenistusest vabastamiseni 2020. aasta detsembris vajanud pidevalt edasi arendamist. Eelviimase arenguvestluse, mis toimus 2020. a juulis, kohta selgitas maakohus, et kaebaja rääkis lihtlausetega. Tal oli korduvalt raskusi küsimustele vastamisega. Vähemalt viieteistkümnel korral tuli talle esitatud küsimusi korrata või avada küsimuse sisu teiste sõnadega. Kaebaja nentis, et pingeolukorras on tal ennast keeruline eesti keeles väljendada. Kaebajaga koostööd tegeva kohtuniku hinnangul esinesid kaebajal keeleprobleemid ka tavaolukorras (vt käesoleva otsuse p 7.7).
17.3.Ka ATS § 92 lg-tes 2–4 sätestatud eeldused on täidetud. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja ametist vabastamise hetkel ei olnud Viru Maakohtus täitmata ühtegi ametikohta, millele kaebaja oleks saanud üle viia. Täitmata oli vaid pool analüütiku ametikohta. Kaebaja leiab, et ta tulnuks nimetatud ametikohale üle viia. Sellega ei saa nõustuda ainuüksi põhjusel, et ka analüütiku ametikohale oli kehtestatud kõrgtasemel eesti keele oskuse nõue. Seetõttu on ilmselge, et tal polnuks võimalik täita ka analüütiku teenistusülesandeid (lg 2). Kaebajale on antud piisavalt võimalusi ja aega näitamaks, et ta suudab enda keeleoskust parandada (lg 3). Kaebaja ebapiisav eesti keele oskus oli läbiv teema kogu tema teenistuse vältel kõikidel arenguvestlustel, sh umbes kuu aega enne teenistusest vabastamist 9(10)
3-21-255 toimunud vestlusel (lg 4). Kaebaja oli teadlik, et vastustaja hinnangul ei vasta tema eesti keele oskus nõutavale ja ta on saanud oma vastuväited esitada (vt ka käesoleva otsuse p 7.7).
17.4.Nagu öeldud, ei ole vastustaja vabastamise käskkirjas viidanud õigusliku alusena ATS § 92 lg-le 1. Lisaks annab ATS § 92 lg 1 kaalutlusõiguse – ametniku võib teenistusest vabastada ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Kolleegium on varem korduvalt märkinud, et haldusaktis eksliku õigusliku aluse kasutamine ei pea kaasa tooma haldusakti tühistamist, kui samasisulise otsuse andmiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused. Küll ei tohiks haldusakti õige õigusliku ja faktilise aluse otsimine kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse; mh oleks see vastuolus ka isiku õigusega tõhusale õiguskaitsele. (Vt RKHKo 3-18-1740/36, p 18.4 ja seal viidatud praktika.) Ka on kolleegium märkinud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduste ekslikkuse korral võib osal juhtudel jätta haldusakti siiski tühistamata. Nii toimides ei tohi kohtul olla kahtlust, et ebaõigel õiguslikul kvalifikatsioonil põhinev kaalutlusotsus võib olla ebaproportsionaalne või kaalutlusviga võib olla kaasa toonud teistsuguse tulemuse. (Vt RKHKo 3-15-2221/33, p-d 12–13 (distsiplinaarkaristuse määramine); viimati ka RKHKo 3-23-885/83, p 104 (koolide sulgemine)). Kolleegiumi seisukoht, et kaebaja vabastamise õigeks õiguslikuks aluseks oli praegusel juhul ATS § 92, on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega. Õigusliku kvalifikatsiooni muutmine ei riku kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele ega ole kaalumine vastustaja eest. Kaebaja on teadlik sellest, et vastustaja hinnangul ei vasta tema tegelik keeleoskus formaalsetele tõenditele. Vastustaja on kohtumenetluses esile toonud, milliseid toiminguid ja millal on tehtud kaebaja keeleoskuse arendamiseks. Kaebaja on saanud kõikidele nendele väidetele vastu vaielda ning esitada oma seisukoha ja tõendid. Seega ei ole ametist vabastamist puudutav faktiline alus kaebaja jaoks üllatuseks ja ta on saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kolleegiumil pole kahtlust, et vastustaja on kaalunud seda, kas kaebaja ametist vabastada, sh erinevaid alternatiive, ning seda kinnitavad ka vastustaja varasemad toimingud püüdega kaebaja keeleoskust parendada.
18.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja väide, et teda on teenistusest vabastamisel keeleoskuse või rahvuse tõttu diskrimineeritud, on alusetu. Isegi kui kaebaja keeleoskust kontrolliti sagedamini, on kohtud tuvastanud, et selle aluseks oli tema kasin eesti keele oskus, mitte tema rahvus või emakeel. Kolleegiumi hinnangul on kohtud tõenditele antud hinnangut piisavalt põhjendanud. Ametnikult seaduses sätestatud keeleoskuse nõudmine ja selle kontrollimine ei ole diskrimineerimine, kui see tugineb objektiivsele vajadusele. Ainuüksi asjaolu, et ametniku emakeel ei ole eesti keel, ei muuda seda nõuet õigusvastaseks.
19.Menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
20.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.