Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Tiina Pappel, Maili Lokk 05.05.2026, Tartu 3-26-973 X.X. kaebus Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitise nõudes seoses vitamiinide ja muude toidulisandite kambrisse mittelubamisega Tartu Halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
3.Jätta läbi vaatamata taotlused istungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 207 lg 4 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 02.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, väites, et Sihtasutuse (SA) Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini osakonna arst määras, et kaebaja peab võtma glükosamiini, Dvitamiini ja foolhapet ning need vitamiinid ja toidulisandid on talle väga olulised. Kaebaja palus, et talle väljastataks vitamiinid ja toidulisandid kambrisse, sest ta tunneb hirmu, kui peab võtma tablette valvurite käest. Inspektor-kontaktisik ütles, et talle väljastatakse vitamiinid ja toidulisandid kambrisse juhul, kui meditsiiniosakond annab need originaalpakendis. Kaebaja esitas vastava pöördumise SA-le Ida-Viru Keskhaigla, kuid vanglaametnikud ütlesid, et meditsiiniosakonna juhataja keelas vitamiinide ja toidulisandite kambrisse andmise, sest need on ravimid. Ravimiregistri kohaselt ei ole glükosamiin, foolhape ja D-vitamiin ravimid. Ta ei ole tänase päevani vitamiine ja toidulisandeid saanud. SA Ida-Viru Keskhaigla tegevus on vastuolus EIÕK art-ga 3. Haigla on oma ebaseadusliku tegevusega tekitanud kaebajale tugevat emotsionaalset stressi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi,
hingepiina ning on kahjustanud kaebaja tervist. Valvuritelt ravimite võtmine riivab kaebaja eraelu puutumatust ja ta tunneb end alandatuna. Riigikohtu 04.02.2026. a määruses asjas nr 3-25-144 märgitakse samuti, et ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab toimuma meditsiinitöötaja poolt. Samuti on õiguskantsler toonud välja, et konfidentsiaalsuse põhimõtet tuleb vanglas järgida ka kinnipeetavatele ja vahistatutele ravimite jagamisel. Viru Vangla kodukorra p 20.3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 26 ja EIÕK art-ga 8. Eeltoodu tõttu palub kaebaja SA-lt Ida-Viru Keskhaigla välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 7000 eurot. Kaebaja esitas haiglale kahjunõude, mis jäeti 30.03.2026. a vastusega rahuldamata.
2.SA Ida-Viru Keskhaigla esitas vastusena kohtunõudele kohtule kaebaja 24.03.2026. a kahjunõude nr 3-26/2-2/4109 ja SA 30.03.2026. a vastuse nr 2.1-31/492-2. Haigla märkis, et kaebuses viidatud 30.01.2026. a pöördumist nr 3-26/2-2/1476 haigla dokumendihaldussüsteemis registreeritud ei ole.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 17.04.2026. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Kohus mõistab, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamiskaebuse ning soovib SA-lt Ida-Viru Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist põhjusel, et haigla ei ole lubanud anda kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid kambrisse (nt originaalpakendis), kus kaebaja saaks neid iseseisvalt manustada.
3.2.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas välja selgitatud asjaoludel intensiivselt riivatud. Tervisega seotud küsimusi tuleb iseenesest pidada kaebajale oluliseks ning tervishoiuteenuse saamata jätmise või ebakohase osutamisega võidakse üldjuhul riivata isiku õigusi intensiivselt. Praegusel juhul nähtub aga asja materjalidest, et SA-l Ida-Viru Keskhaigla ja ka Viru Vanglal on valmidus kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid anda (vt kaebus ja SA 30.03.2026. a vastus nr 2.1-31/492-2, dtl 11-12), kuid kaebaja ise ei soovi neid võtta valvuri juuresolekul ravimipinalist põhjusel, et valvur saab sellisel juhul teada, milliseid vitamiine ja muid toidulisandeid kaebaja tarbib. Kaebaja soovib vitamiine ja muid toidulisandeid kambrisse, et ta saaks neid seal iseseisvalt manustada. 3.3.Vaidlus puudub seega selles, et kaebajale on talle määratud vitamiinid ja muud toidulisandid vanglas tagatud, kuid kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas toimub nende manustamine. Seetõttu ei ole ta vitamiine ja muid toidulisandeid ka võtnud. Kohus leiab, et vitamiinide ja muude toidulisandite tarbimine on küllaltki tavapärane ja laialt levinud ning neid ei kasutata üksnes konkreetse diagnoosiga seonduvalt raviks või ravi toetamiseks, vaid ka haigusi ennetaval ja organismi üldiselt toetaval eesmärgil. Seega ei pruugi asjaolu, et kaebajale on vitamiinid ja toidulisandid ette nähtud, seonduda mingi konkreetse haigestumise või diagnoosiga ning sellise asjaolu avalikuks tulek ei saa isiku õigusi märkimisväärselt riivata. Ka näiteks väljaspool vanglat apteegist kohapeal toidulisandeid või vitamiine ostes võib iga kõrvalseisja teha järelduse, et ostja neid ka ise tarbib, kuid ei saa siduda ostu nende kasutamise eesmärgiga. Isegi kui valvur suudab tuvastada, et kaebaja ravimipinalis on vitamiinid ja muud toidulisandid, ei ole selle teabe põhjal võimalik teha konkreetsemaid järeldusi tema terviseseseisundi kohta.
3.4.Mis puudutab kaebaja kartust, et talle antakse ravimipinalis valed ravimid või toidulisandid, siis vangla tingimustes ei ole mõeldav, et isikule antakse kõik tema ravimid ja toidulisandid kambrisse, kus ta saab neid iseseisvalt manustada. Tegemist oleks väga suure julgeolekuohuga üldisemalt ning ka ohuga isiku enda tervisele. Sellises olukorras on vältimatu, et ravimite või toidulisandite (sh vitamiinid) manustamine toimub valvuri või
tervishoiutöötaja vahendusel. Kuigi ka ravimite või toidulisandite vahendatult manustamisel ei saa täielikult välistada et kunagi mingit inimlikku eksimust ei juhtuks, on sellise ravimite ja toidulisandite väljastamise korralduse juures ohud viidud miinimumini. Vanglas komplekteerivad ravimipinalid tervishoiutöötajad (vt Viru Vangla kodukorra p 20.3). Kohus eeldab, et kaebajal on võimalik enne ravimite manustamist ravimipinal ka üle vaadata, veendumaks, et sellel on tema nimi. Vahendatud manustamise korral hakkab erandlike eksimuste korral kahjulikke tagajärgi vältida ka asjaolu, et isik on üldiselt tuttav tema poolt tarbitavate ravimite või toidulisandite välimusega ning saab need enne manustamist üle vaadata. Juhul, kui isik manustaks ravimeid ja toidulisandeid iseseisvalt, ei oleks vanglal võimalik täita talle pandud kohustust tagada vangla ja iga seal viibiva isiku julgeolek (vt VangS § 66) ning isikute tervise kaitse ja ohutus.
3.5.Kohus leiab, et käesolevas asjas kaebuse rahuldamine ei oleks ka kuigivõrd tõenäoline. Kaebuse kohaselt on kaebajale mittevaralist kahju tekitatud sellega, et ta ei ole saanud võtta arsti määratud vitamiine ja muid toidulisandeid, sest neid ei väljastata talle kambrisse, kus ta saaks neid iseseisvalt manustada ilma valvuri või tervishoiutöötaja sekkumiseta. Viru Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ravimid, ravimtaimed, toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ning nende valmistamiseks mõeldud ained, v.a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla väljastatud ning vangla kaupluse vahendusel soetatud toidulisandid või vitamiinid. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt vastutab vangla kinnipeetavate tervise eest ning kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu ravimite, toidulisandite ja muude punktis 7.1.9 nimetatud ainete tarbimise puhul muutub meditsiiniosakonna töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna meditsiiniosakonnal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud (vt Viru Vangla kodukorra seletuskirja p 7.1.9).
3.6.Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et toidulisandid (sh vitamiinid) on kinnipeetavale lubatud, kui need on määranud tervishoiutöötaja, ning ohutuse tagamiseks tuleb neid sarnaselt ravimitele võtta ettenähtud kogustes kontrollitud keskkonnas. Kuna ületarbimise korral ei pruugi ka toidulisandid olla täiesti ohutud, on kohtu hinnangul õiguspärane, et neid jagatakse kinnipeetavatele sarnaselt ravimitega (s.o valvuri poolt ravimipinalist1). Sellele on viidatud ka SA 30.03.2026. a vastuses nr 2.1-31/492-2 (dtl 12). Kuigi kaebaja leiab, et Riigikohtu 04.02.2026. a määruses asjas nr 3-25-144 märgitakse, et ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab toimuma meditsiinitöötaja poolt, siis vastavat konstateeringut määruses siiski ei sisaldu. Kohtule ei nähtu käesoleva asja valguses, et SA Ida-Viru Keskhaigla poolt kaebajale vitamiinide ja muude toidulisandite jagamine ravimipinalist valvurite vahendusel oleks vastuolus kaebaja viidatud EIÕK art-ga 3 või 8. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 suure tõenäosusega õigusvastaseks. Seetõttu leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt oleks X.X. käesoleva hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kaebaja esitas 04.05.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p-de 1-2 peale ja märkis selles, et halduskohtu määrus tuleks tühistada ja teha uus määrus, millega võtta esitatud kaebus menetlusse.
Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 kohaselt edastab tervishoiutöötaja poolt kinnipeetavale määratud ravimid tervishoiuteenuse osutaja vanglale ravimipinalis. Ravimit annavad kinnipeetavaile ettenähtud aegadel osakonna valvurid.
4.1.Kohus on ebaõigesti jätnud kaebaja ilma kohtulikust kaitsest. Halduskohus tagastas kaebuse ebaseaduslikult ja sisuliselt kiitis heaks vangla ebaseadusliku tegevuse kaebuse menetlemisel. Tartu Halduskohus on sisuliselt asunud Viru Vangla omavoli ja seaduste rikkumist õigustama.
4.2.Kaebajal on palju tõsiseid terviseprobleeme ning vitamiinid ja toidulisandid on talle eluliselt tähtsad, sest ilma nendeta on tal tugev füüsiline valu ja haigus areneb edasi. Ida- Viru Keskhaigla vanglameditsiini osakonna juhataja põhjustab tahtlikult kahju kaebaja tervisele, sest kaebaja kirjutas tema vastu kaebused.
4.3.Kaebaja soovib asjas istungi korraldamist ning tunnistajate ülekuulamist. Asja arutamine on vajalik kohtuistungil ning on vajalik on kaebaja poolt taotletud tunnistajate küsitlemine asja õiglaseks lahendamiseks. Kaebaja soovib Viru Vangla 2 üksuse juhti T. Puuseppa, kontaktisikut A. Rauna, valvur V. Kakitist ja SA Ida-Viru-Keskhaigla vanglameditsiini teenistuse osakonna juhatajat R. Rulli ja meditsiiniõde U. Paaloneni kohtuistungil üle kuulata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
5.1.Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.04.2026. a määruse põhjendustega hüvitamiskaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5.2.Vastuseks esitatud määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. Vaidlust ei ole selles, et toidulisandid (sh vitamiinid) on kinnipeetavale lubatud, kui need määras tervishoiutöötaja. Samas on õige halduskohtu seisukoht, et ohutuse tagamiseks tuleb neid sarnaselt ravimitele võtta ettenähtud kogustes kontrollitud keskkonnas, mistõttu on õiguspärane, et neid jagatakse kinnipeetavatele sarnaselt ravimitega. 30.03.2026. a vastuses on ka SA Ida-Viru Keskhaigla selgitanud, et tervishoiutöötaja poolt määratud toidulisandid ja vitamiinid väljastatakse vastavalt kehtivale töökorraldusele ravimipinalis. Seega puudub kohustus väljastada kaebajale vitamiine ja toidulisandeid nii, et ta saaks neid ise seal kontrollimatult tarbida. Asjas pole väidetud, et meditsiinitöötaja oleks teinud ettekirjutuse, et kaebajale tuleb tema terviseseisundi tõttu võimaldada omada või hoiustada mõnda asjassepuutuvat toidulisandit või vitamiini kambris.
5.3.Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et KIS-i andmetel esitas X.X. 2025. a Tartu Halduskohtule analoogse sisuga kaebuse ka Viru Vangla vastu, et kohustada vanglat väljastama talle toidulisandid ja vitamiinid kambrisse. Nimetatud asjas (asi nr 3-25-3228) tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, leides, et Viru Vangla kodukorra punktidest 7.1.9, 20.3 ja 20.7.3 ega ka muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda arsti määratud vitamiinide ja toidulisandite väljastamist tema enda poolt soovitud viisil ja koguses. Samuti leidis halduskohus viidatud haldusasjas veel, et kaebajale on tegelikult tagatud võimalus saada toidulisandeid ja vitamiine arsti määratud korras, kuid olukord, kus vangla ei ole viimastel kuudel väljastanud kaebajale arsti määratud toidulisandeid ja vitamiine, on tingitud tema enda tegevusest, sest alates 2025. a jaanuarist keeldub ta valvurilt preparaate (sh toidulisandeid ja vitamiine) vastu võtmast. Halduskohtu 22.10.2025. a määrus asjas nr 3-25-3228 on jõustunud.
5.4.Kaebaja viide Riigikohtu 30.04.2026. a otsusele asjas nr 3-22-1009 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane, kuna seal oli tegemist võimalike ravivigadega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pole alust asuda seisukohale, et SA Ida-Viru Keskhaigla poolt kaebajale vitamiinide ja muude toidulisandite jagamine ravimipinalist valvurite vahendusel oleks vastuolus EIÕK art-ga 3 või
5.5.HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole edasi kaevatav. Arvestades halduskohtu 17.04.2026. a määruses toodud põhjendusi kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmiseks, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub tagastamisele ka X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.04.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
5.6.Kuna ringkonnakohus ei lahenda määruskaebemenetluses halduskohtule esitatud kaebusi sisuliselt ja HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebused kirjalikus menetluses ning halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse, millega ringkonnakohus nõustub, siis jätab ringkonnakohus läbi vaatamata määruskaebuses esitatud istungi korraldamise ja tunnistajate ülekuulamise taotluse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.