Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 30. aprill 2026, Tartu 3-25-396
Haldusasi
X.X.-i kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2025. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2025. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. juuni 2026).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusameti 22. oktoobri 2024. a otsusega keelduti X.X.-ile soodustingimustel vanaduspensioni määramisest. Otsuse kohaselt ei arvata kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioode AS-des Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia ja Saint-Gobain Eesti karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena aastatel 2001-2024. Soodustingimustel vanaduspension on mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes on töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis kahjustas tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid rasked. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta (määrus nr 206), mille koostamisel lähtuti Nõukogude Liidus kehtinud nimekirjadest. Loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 järgi on erialakoodi 12145 alusel õigus pensionile ka klaasikarastajal. Ei saa väita, et kaebaja töö karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena oli samasuguse iseloomuga kui määruse kehtestamise ajal loetelusse lülitatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi karastusliini töö juhtimist ei saa lugeda vastavaks määruse nr 206 nimetatud klaasikarastaja ametikohale.
2.X.X. esitas kaebuse, milles palus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andev tööstaaž. Kaebuse kohaselt oli karastusahju operaatori ja karastusosakonna tootmistöölise ametikohad tegelikult klaasikarastaja ametikohaks määruse nr 206 mõttes.
3.Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2025. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-i 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni muuhulgas isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimuste töödel määruse nr 206 nimekirja 2 järgi ja kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, milles vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötanud nendel töödel.
3.2.Kaebajal on 25-aastane pensionistaaži nõue täidetud. Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud aga tema soodusstaaži hulka töötamise aega AS-des Baltiklaas, Saint-Gobain Glass Estonia ja Saint Gobain Eesti järgmiselt: 1) alates 7. maist 2001 kuni 15. juulini 2015 karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena; 2) alates 13. juunist 2016 kuni 30. augustini 2024 tootmistöölisena, kokku 22 aastat, 4 kuud ja 25 päeva.
3.3.Kaebaja tööülesanded alates 2001. aastast tööle asudes olid fikseeritud karastusahju ja karastusliini juhtoperaatori tööjuhendis. Seal oli märgitud, et karastusliini juhtoperaator korraldab ühe vahetuse piires karastusliini tööd, mis hõlmab karastusele minevate klaaside servade lihvimist, puurimist, klaaside pesu, karastamist karastusahjus ja klaaside pakendamist vastavalt tellimustele. Alates 2009. aastast tootmistöölise ametikohale asudes olid tootmistöölise ametijuhendi kohaselt tootmistöölise põhioskused järgmised: oskused vastavalt töökohale tootmises/liinilõigus, mis on kirjeldatud töökoha tööjuhendites, arvuti kasutamine (tootmistarkvara); töölehtede ja jooniste lugemine. Kohus leidis, et neist ei tulene, et kaebaja töötas tegelikult klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes.
3.4.Kaebaja on esitanud enda väidete tõendamiseks dokumendi, millest nähtub, et kaebaja tööandja on vastustajale esitanud tõendi, mille järgi on kaebaja töötanud ühel ja samal ametikohal alates tööleasumisest ning mille kohaselt on kaebaja ametikoht klaasikarastaja koodiga 12145. Samuti on kaebaja tööandja vastanud Sotsiaalkindlustusametil 12. juunil 2020, et klaasikarastaja ja karastusahju operaator on sama töökoha terminoloogilised erinevused.
3.5.Kohus leidis, et need kaks dokumenti ei tõenda, et kaebaja töötas klaasikarastajana erialakoodi 12145 mõttes. Seda väidet ei kinnita ei töölepingud ega tööjuhendid.
3.6.AS Glassense selgitas 19. septembri 2024. a e-kirjas Sotsiaalkindlustusametile, et kaebaja töötas karastusahju operaatorina 1. veebruarist 2017 kuni 30. augustini 2024. Tema töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis, seejärel suunata automaatsel konveieril klaas ahju, kus toimus vastavalt klaasi tüübile ning paksusele klaasi kuumutamine ning kiire jahutamine. Pärast karastusprotsessi automaatset lõppemist tuli veenduda klaasi kvaliteedi vastavuses ette antud kvaliteedi nõuetele.
3.7.Kohus leidis, et nende selgituste kohaselt on karastusoperaator inimene, kes arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest liinidest – klaasi karastusliini tööd. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varem pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest. Klaasi tootmine on muutunud, tehnoloogia on arenenud ja karastusahju operaatori töö aastatel 2001 kuni 2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992 ja sellele eelneval perioodil, mil klaasikarastaja ametikoht loetellu lisati.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X.-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kui kaebaja töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena vastab klaasikarastaja tööle, kuid ta jäetakse pensioniõigusest ilma kõigest ametnimetuse muutuse tõttu, on see vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 28.
4.2.Kohus oleks pidanud põhjendama, millised olid kohtu arvates ametite sarnasused ja millises osas on nende vahel nii suur erinevus, et neid ei saa pidada võrdseteks.
4.3.Sisuliselt kaebaja töökoormus ametikoha nimevahetuse tulemusena suurenes, juurde tuli teisi ülesandeid, kuid säilis klaasikarastaja töökoormus, vastutus ja riskid. Seda on kinnitanud ka kaebaja endine tööandja Saint-Gobain Eesti AS. Halduskohus ei pööranud tähelepanu tööandja selgitustele täies ulatuses.
4.4.Klaasikarastaja ja karastusahju operaator tegelevad klaasi kuumutamise ja jahutamise protsessiga, et saavutada klaasi tugevus ja vastupidavus. See hõlmab klaasi ettevalmistamist, paigutamist karastusliinile ja kvaliteedi kontrolli pärast karastamist. AS-i Baltklaas karastusliini juhtoperaatori tööjuhendist saab üheselt järeldada, et karastusliini juhtoperaatori vastutus ja tööülesanded on samad, mis olid klaasikarastajal. Mõlemad ametikohad täidavad oma tööülesandeid kõrge temperatuuriga keskkonnas, kus klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti. Töökeskkonnas on tugev müra, vibratsioon ja kokkupuude kemikaalidega. Samuti on füüsiline koormus mõlemal ametikohal suur, kuna klaasi tuleb käsitsi või tõsteseadmete abil liigutada.
4.5.Halduskohus pole põhjendanud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus ta seisukohale, et uue tehnoloogia kasutusele võtmine muutis ka klaasikarastaja tööülesandeid sel määral, et seal töötamine ei too enam kaasa soodustingimustel pensionile jäämist. Kaebaja ametinimetus muutus tehnoloogia arengu tõttu, kuid töö sisu jäi samaks – klaasi karastamine. Ka klaasitööstuses on toimunud tehnoloogiline areng, kuid see ei muutnud töö sisu – klaasi karastamine toimub endiselt sarnaste töötingimuste ja ohuteguritega ning töö olemus jäi samaks.
4.6.Halduskohus ega Sotsiaalkindlustusamet ei ole püüdnud omalt poolt välja selgitada määruse nr 206 vastuvõtmise ajal kehtinud klaasikarastaja ametijuhendis märgitud tööülesandeid. Samas on kaebaja esitanud endiste tööandjate kinnitused selle kohta, et kaebaja täitis nende juures töötades klaasikarastaja ametiülesandeid, kuid tema ametinimetus oli muudetud.
5.Sotsiaalkindlustusamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Määruses nr 206 ei ole nimetatud karastusahju operaatori ja tootmistöölise ametikohti ning neil ametikohtadel töötamist ei ole võimalik arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.
5.2.Haldusmenetluses leidis kinnitust, et klaasi tootmine on muutunud, tehnoloogia on arenenud ja karastusahju operaatori töö aastatel 2001-2024 ei ole sama, mis oli aastal 1992.
5.3.Kaebaja tööandja selgitas, et karastusahju operaator kui eraldi ametinimetus tuli kasutusele siis, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate vastutust karastusliinil ning operaator sai tähenduse kui töötaja, kes vastutab kvaliteedi ja muude tehnoloogiliste nõuete täitmise eest; karastusoperaator juhib arvuti teel klaasi karastusliini tööd. Vastustaja hinnangul kinnitab ainuüksi see tõend, et varasem klaasikarastaja ja hilisem karastusahju operaatori töö ei olnud üks ja seesama. Muutus oli niivõrd oluline, et peeti vajalikuks ka ametinimetuse muutmist.
5.4.Kaebaja on selgitanud ka seda, et algusaastatel tehti seda tööd käsitsi ja mitme inimese kaasabil, töömahtude kasvuga ja suurte klaaside teisaldamiseks tulid kasutusele ka tõstevahendid (klaasiimurid).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.SVPS § 1 p 2 järgi on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud määruse nr 206 nimekirjas nr 2 nimetatud töödel. Vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega jäeti kaebaja soodusstaaži hulka arvamata kaebaja töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena (alates 7. maist 2001 kuni 15. juulini 2015) ning tootmistöölisena (alates 13. juunist 2016 kuni 30. augustini 2024). Otsuse põhjendustes toodi välja muuhulgas järgmised asjaolud: - määruse nr 206 lisa 2 järgi on õigus pensionile klaasikarastajal. Karastusahju operaatori ja tootmistöölise ametikohti ei ole soodusstaaži andvate ametikohtade hulgas nimetatud; - kaebaja töö karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena ei ole samasuguse iseloomuga nagu määruse kehtestamise ajal loetelus nimetatud klaasikarastajal; - kohtupraktika järgi peab töö vastama selleaegse ametikoha sisule ning soodustingimustel vanaduspension (st enne tavapärast pensioniiga pensionile saamise võimalus) on mõeldud kompensatsiooniks inimestele, kes on töötanud pikka aega sellises töökeskkonnas, mis kahjustas tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid rasked; - arvuti teel klaasi karastusliini töö juhtimine, kus tõsteseadme abil pannakse klaas karastusliinile ja sisestatakse vastavad parameetrid ahju juhtpuldis ning suunatakse automaatsel konveieril klaas ahju, ei ole sarnasel määral terviskahjustav, kui töötamine määruses nr 206 nimetatud klaasikarastajal. Arvuti teel klaasi karastusliini töö juhtimist ei saa lugeda vastavaks määruses nr 206 nimetatud klaasikarastaja ametikohale, mistõttu kaebaja tööd karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena ei arvata soodusstaaži hulka (dtl 89 – 90); Vaideotsuses esitas vastustaja täiendavalt järgmised põhjendused: - kaebaja tööandjad selgitasid vastustajale, et karastusahju operaatori ametinimetus tuli kasutusele, kui tekkis vajadus täpsemalt määratleda töötajate vastutust karastusliinil. Karastuse operaator vastutab kvaliteedi ja muude tehnoloogiliste nõuete täitmise eest. Tema kohustuste hulka kuulub ka töö planeerimine. Muutus ja täienes see osa, mis on seotud arvuti ja tootmisprogrammi kasutamisega. Karastusoperaator on inimene, kes arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest võrdväärsetest liinidest – klaasi karastusliini tööd. Karastusahju operaatori töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel suunata automaatsel konveieril klaas ahju, kus toimus vastavalt klaasi tüübile ning paksusele klaasi kuumutamine ning kiire jahutamine; - arvuti ja tootmisprogrammide kasutuselevõtt klaasitööstuses on muutnud ka töö iseloomu (dtl 11-12).
7.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu lõppjäreldustega, et neid asjaolusid arvestades ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Määrav asjaolu vaidluse lahendamisel on juba see, et määruse nr 206 loetelu nr 2 osa X „Klaasitööstus, keraamikatoodete tootmine“ p 1 järgi on erialakoodi 12145 alusel õigus pensionile konkreetselt klaasikarastajal. Kaebaja töökohaks ei ole aga kunagi olnud klaasikarastaja, vaid hoopis karastusahju operaator ning tootmistööline. Seda arvestades tähendaks kaebajale soodusstaaži määramine seda, et kohus või vastustaja tõlgendaks määruses nr 206 sätestatud töökohtade määratlusi laiendavalt. Niisuguse laiendamise tõlgendamise korral on aga oht, et määruses nr 206 sätestatud väga konkreetne ametikohtade loetelu muutuks sisutuks, kuna selliste ametikohtade alla hakatakse
viima ka muid, mõnevõrra sarnaseid, kuid algselt loetelus sätestatuga võrreldes ikkagi väga erinevaid tööülesandeid hõlmanud ametikohti. Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebaja tööandja on enda 6. detsembri 2019. a tõendis Sotsiaalkindlustusametile märkinud, et kaebaja ametikoht oli klaasikarastaja (koodiga 2145) (dtl 14), kuid tööandja hilisemast, 12. juuni 2020. a vastusest on väljaloetav, et kaebaja töötas siiski karastusahju operaatorina ning tööandja ei oska otsustada, kas karastusahju operaatori mõiste ühtib klaasikarastaja mõistega määruse nr 206 tähenduses (dtl 15). Seega ei saa kaebaja tööandja 6. detsembri 2019. a kirjale, kus kaebaja töökohta nimetati klaasikarastajaks, omistada ainumääravat tähendust.
8.Kaebaja arvates vastas tema töötamine karastusahju operaatorina ja tootmistöölisena klaasikarastaja tööle. Samas ei ole kaebaja seda asjaolu tõendanud. Kaebaja on enda töid kirjeldades märkinud: „Minu ülesanne oli täita karastusahju pealelaadimislaud võimalikult suure hulga karastamisele minevate klaasidega. Vahel oli vaja karastatud klaase ahju taga maha tõsta või siis aidata ahju tagumisel mehel pakkida alustele. /.../ Kogu klaasitehase tööd saab liigitada füüsiliselt raske töö kategooriasse. Karastusliini juhtoperaator korraldab ühe vahetuse piires karastusliini tööd, mis hõlmab karastusele minevate klaaside servade lihvimist, puurimist, klaaside pesu, klaaside karastamist karastusahjus ja klaaside pakendamist vastavalt tellimustele. Seega on pidevalt vaja klaase teisaldada käsitsi alustele, kärudele, enne ahju laadimislauale ja peale ahju mahalaadimislaualt kärudele ja alustele. Algusaastatel tehti seda tööd ainult käsitsi ja mitme inimese kaasabil. Töömahtude kasvuga ja suurte klaaside teisaldamiseks enne ja peale ahju tuldi ka tõstevahendid (klaasiimurid).“ (dtl 62). Ringkonnakohus ei kahtle selles, et kaebaja töö võis olla füüsiliselt raske, kuid nendib samas, et see selgitus ei tõenda, et kaebaja töö oli samasugune nagu klaasikarastajal 1992. aastal, mil määrus nr 206 kehtestati. Halduskohus on õigesti märkinud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peab isik olema teinud samasugust tööd, nagu tehti määruses nr 206 nimetatud ametikohtadel selle määruse kehtestamise ajal. Samuti ei saa ringkonnakohus mööda vaadata kaebaja hilisema tööandja (aastatel 2017-2024) kirjast, kus kirjeldati kaebaja töö sisu järgmiselt: „Töö sisuks oli panna tõsteseadme abil klaas horisontaalselt karastusliinile ja sisestada vastavad parameetrid ahju juhtpuldis. Seejärel suunata automaatsel konveieril klaas ahju, kus toimus vastavalt klaasi tüübile ning paksusele klaasi kuumutamine ning kiire jahutamine. Peale karastusprotsessi automaatset lõppemist veenduda klaasi kvaliteedi vastavust ette antud kvaliteedinõuetele“ (dtl 64). Seega ehkki kaebaja on väitnud, et algusaastatel tehti palju tööd käsitsi, nähtub vähemalt hilisema, aastatel 2017-2024 kaebaja tööandjaks olnud isiku selgitustest, et töös kasutati väga palju tehniliste seadmete abi. Ka kaebaja on ise enda ülaltoodud selgituses nentinud, et hiljem kasutati tõstevahendeid (klaasiimureid).
9.Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et mõlemad ametikohad täidavad oma tööülesandeid kõrge temperatuuriga keskkonnas, kus klaasi kuumutatakse ja jahutatakse kiiresti. Töökeskkonnas on tugev müra, vibratsioon ja kokkupuude kemikaalidega. Samuti on füüsiline koormus mõlemal ametikohal suur, kuna klaasi tuleb käsitsi või tõsteseadmete abil liigutada. Ringkonnakohtu hinnangul jääb see väide siiski paljasõnaliseks ning selle väite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et töötingimused, sh nende tervist kahjustav mõju olid 1992. aastal
töötanud klaasikarastajal ja alates 2001. aastast töötanud karastusahju operaatoril või tootmistöölisel täpselt samasugused. On võimalik, et need töötingimused olid sarnased, kuid ringkonnakohus ei näe põhjust lugeda neid identseteks, arvestades üldteadaolevalt toimunud kiireid ja olulisi muutusi tehnoloogias ja tootmises. Ringkonnakohus peab asjakohaseks ka vastustaja poolt vaideotsuses toodud viidet sellele, et alates 1999-st aastast kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ja tööandja kohustused nende nõuete tagamiseks (dtl 12). On usutav, et alates hiljemalt sellest ajast püüdsid tööandjad seadusest tulenevaid nõudeid täita ning töökeskkonda töötajate jaoks võimaluste piires ohutumaks muuta, sh vähendada töökeskkonna temperatuuri, müra, vibratsiooni ja kokkupuudet kemikaalidega. Füüsilist koormust pidi vähendama kasutusele tulnud tehnika.
10.Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et tõendatud pole see, et kaebaja töötas aastatel 2001 – 2024 samasugusel viisil klaasikarastajana, nagu töötasid klaasikarastajad määruse nr 206 kehtestamise ajal. Seetõttu ei pea paika ka kaebaja väide PS §-des 12 ja 28 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte ja tervise kaitse põhiõiguse rikkumisest.
11.Kaebaja arvates oleks kohus pidanud põhjendama, millised olid ametite sarnasused ja erinevused, mille tõttu kohus leidis, et kaebaja ametikohtade ning klaasikarastaja ametikohad ei ole siiski võrdsed. Ringkonnakohus nõustub selle etteheitega teatud määral, ehkki leiab, et see etteheide peaks olema suunatud vastustajale. Sotsiaalkindlustusameti seisukohtadest ei nähtu selgelt, mida kujutas endast klaasikarastaja töö 1992. aastal, st määruse nr 206 kehtestamise ajal. Seetõttu möönab ringkonnakohus, et Sotsiaalkindlustusameti otsuses tulnuks lähemalt selgitada ka klaasikarastaja tööd, näitamaks selle erinevusi kaebaja ametikohast. Selle etteheitega mõningane nõustumine ei tähenda siiski kaebuse rahuldamist. Nagu ringkonnakohus ülal juba märkis, ei olnud kaebaja ametikohaks mitte klaasikarastaja, nagu nõuab määrus nr 206, vaid karastusahju operaator ja tootmistööline. Nende ametinimetuste erinevus koostoimes eeltoodud tööde kirjeldustest nähtuvaga, mille järgi oli kaebaja töös suur osa arvuti kasutamisel ning tööprotsessi läbiviimisel kasutati kaasaegseid tehnilisi seadmeid (tõsteseadmed, karastusliin jne) on piisavad selleks, et nõustuda vastustaja ja halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja töö ei vastanud klaasikarastaja tööle 1992. aastal määruse nr 206 kehtestamise ajal.
12.Kaebaja väitel ei ole halduskohus arvestanud tema tööandja AS Saint-Gobain Eesti tööandja selgitusi täies ulatuses. Kaebaja viitab tööandja tõendis öeldule, et tema ametikoha nime muutumine tõi kaasa ülesannete suurenemise, kuid säilisid klaasikarastaja töökoormus, vastutus ja riskid. Kaebaja tööandja 12. juuni 2020. a tõendis on tõesti märgitud, et karastusahju operaator kui ametinimetus tuli kasutusele siis, kui tekkis vajadus määratleda täpsemalt töötajate vastutust karastusliinil. Tõepoolest on selles vastuses on märgitud ka järgmist: „Muutus vaid ametinimetus. Töökoht ja -vahendid, tingimused ja füüsiline koormus jäid muutumatuks.“ Samas on selles kirjas (dtl 15) öeldud ka seda, et: „Seega muutus ja täienes vaid see osa, mis on seotud valdavalt arvuti ja tootmisprogrammi kasutamisega. Baltiklaasi tootmises on karastusoperaator inimene, kes arvuti teel juhib ühte paljudest samas tootmishoones paiknevatest võrdväärsetest liinidest – klaasi karastusliini tööd.“
Ringkonnakohtu hinnangul on nende tsiteeritud lõikude vahel vastuolu, kuna ühelt poolt nenditakse sisuliselt seda, et muudatusena tulid kasutusel arvutiga juhitavad tootmisliinid, mida varem ei olnud. Seega on loogiline järeldada ka seda, et töökoht, - vahendid, tingimused ja füüsiline koormus ei saanud niivõrd olulise tootmise muutuse juures jääda samasuguseks. Lisaks on tööandja samas kirjas märkinud, et kaebaja töötas karastusahju operaatorina selle mõiste neile arusaadavas tähenduses. Samuti on selles öeldud, et: „Kas see amet ühtib seaduses silmas peetud ametiga, ei ole meie pädevad otsustama.“ Seega ei saa selle kirja põhjal lugeda tõendatuks, et kaebaja töö karastusahju operaatorina oli samasugune nagu oli klaasikarastajal 1992. aastal. Lisaks sellele, et kaebaja tööandja selgitus oli vastuoluline, on selles ka selgelt öeldud, et tööandja ei ole pädev otsustama seda, kas kaebaja töö vastas klaasikarastaja tööle määruse nr 206 tähenduses.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 8 järgi ei pidanud kaebaja apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu. Õigusabikulu apellatsiooniastmes (823,50 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.