B.U kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2026 otsuse nr P5-V2026-053582 tühistamiseks, soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata B.U 17.06.2025 avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi.
Menetlusosalised
Kaebaja – B.U
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 05.02.2026 otsus nr P5-V2026-053582 ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama B.U 17.06.2025 avaldus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks uuesti läbi.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.08.2026.
B.U esitas 14.05.2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 alusel. B.U taotles pensioni loetelu nr 1 osa III Keemiatööstus punkti B. Teiste majandusharude ettevõtete töölised ja meistrid, kes täistööpäeva töötavad tsehhides, osakondades, jaoskondades ja seadmetel (kui töökoha õhus on 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene) tehnoloogiaprotsessis lakkide ja värvide tootmisel, alusel.
2.SKA 13.08.2021 otsusega nr E10577-1 jäeti B.U avaldus rahuldamata. Tema töö maalrina H&P Trepp OÜ-s ei kvalifitseerunud selliseks tegevuseks, mida on kajastatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega kinnitatud loetelu nr 1 kolmanda peatüki B alajaotuses. Selle peatüki puhul on Vabariigi Valitsus pidanud soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseks keemiasaaduste tootmisele suunatud tegevust. B.U töötas täiskohaga HP Trepp puiduettevõttes 1(6)
eraldi värvimisruumis madalsurve ja kõrgsurve püstolitega. Segas lakid või värvid kokku ja kandis püstoli abil detailidele.
3.B.U esitas 17.06.2025 SKA-le avalduse pensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 2 alusel. Ta taotles pensioni loetelu nr 2 osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus punkti 5 Puidutöötlus alapunkti 2 Muud kutsed puidutöötluses erialakoodi 16314 alusel puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega ning osa XX Ühiskutsed erialakoodi 13450 alusel maalrina töötamisel vähemalt 3.ohuklassi kahjulike ainetega.
4.SKA tegi 05.02.2026 otsuse nr P5-V2026-053582, millega otsustas mitte määrata B.U-le soodustingimustel vanaduspensioni. Põhjendused olid kokkuvõtvalt järgnevad: B.U soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka ei arvata H&P Trepp OÜ maalrina töötamise aega alates 01.03.2000 kuni 10.08.2025, kokku 25 aastat 5 kuud ja 9 päeva. B.U ei täitnud täistööaja ulatuses ainult maalri ülesandeid, ta tegi ka teisi viimistlustöid, mis ei kuulu maalri tööülesannete hulka. Erialakoodi 16314 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile puittoodete viimistlejal, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Haldusmenetluses kogutud materjalidest järeldub, et B.U ei kasutanud töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike aineid sisaldavaid lakke, värve ega sünteesliime. Alates 01.01.1999 ei jaotata kemikaale ohuklassidesse ja puuduvad andmed, et B.U oleks töötanud ohtlike kemikaalidega, mida liigitati enne 26.07.1999 vähemalt 3. ohuklassi alla. Täidetud on soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25- aastane üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue. Soodusstaaži tõendatud ei ole.
5.B.U (edaspidi kaebaja) esitas 05.03.2026 Tallinna Halduskohtule avaliku E-toimiku kaudu enda digitaalallkirjaga SKA 05.02.2026 otsuse nr P5-V2026-053582 ja märkis esitatava dokumendi liigiks „protest“. Kuna kaebaja muid dokumente ei esitanud, palus kohtu kantselei edastada nõuetekohase kaebuse 5 tööpäeva jooksul.Kaebaja esitas 09.03.2026 kaebuse täienduse, milles selgitas soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise ja oma töötamisega seotud asjaolusid. Kaebaja teatas kohtule 31.03.2026 esitatud avalduse täienduses, et soovib SKA 05.02.2026 tehtud otsuse nr P5-V2025-053582 tühistamist, 17.06.2025 avalduse uuesti läbi vaatamist ja soodusstaaži tuvastamist. Soodusstaažina soovib kaebaja tõendada töötamist maalrina alates 01.03.2000 kuni 01.09.2012 ehk 12,6 aastat, kuigi kaebaja töötas sellel ametil kuni 01.07.2025. Edasi töötab kaebaja firmas lihvijana. Kaebaja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
6.Tallinna Halduskohus võttis oma 09.04.2026 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 7.1 Kaebaja soovib tõendada soodusstaaži maalrina alates 01.03.2000 kuni 01.09.2012, ehk 12,6 aastat, kuigi töötas sellel ametikohal kuni 01.07.2025. Edasi töötab lihvijana. 7.2 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse nimekiri nr 2 sätestab selgelt ametinimetuse – maalrid. Kuna kaebaja töölepingus on ametinimetus maaler, on esimene seaduslik tingimus täidetud. 7.3 Kaebaja selgitas eelnevas menetluses, et töötas pihustades püstolitega värve ja lakke detailidele – uksed, aknad, liistud jne, kasutades Tikkurila 2. komponentseid värve ja lakke. Lisaks ka Sayerlacki värve, lakke ja kõrgläike värve. Need tooted ongi 3. ohuklassi sisaldavad lakid ja värvid, ehk tuleohtlikud ja mürgised. Sisaldavad ksüleeni ja butüülatsetaati, etüülbenseeni. Kuigi märgistamise reeglid on muutunud, siis ksüleen, butüülatsetaat ja etüülbenseen on täpselt samad 2(6)
ained, mis olid kasutusel enne 1999 aastat. Ainete ohtlikkus on füüsikaline omadus ja täna klassifitseeritud kui tuleohtlik vedelik h226-h225 ja mürgine sissehingamisel h332 – siis vastas see oma omadustelt ka enne 1999. aastat kehtinud 3. ohuklassi ainetele. Kõik kaebaja poolt kasutatud lahustipõhised värvid ja lakid kuuluvad 3. ohuklassi. See klassifikatsioon on püsinud muutumatuna aastakümneid ja kinnitab ainete ohtlikkust viisil, mida nimekiri nr 2 silmas peab. 7.4 Kaebaja töötas täiskohaga. Kuna lepingus pole märget, et kaebaja oleks töötanud osalise tööajaga, on see ka selge. 7.5 Ebamõistlik on tõendada 15-25 aastat tagasi toimunud töö vastavust tänapäevastele piirnormidele. Sooduspensioni määramise aluseks peab olema ametinimetus ja kasutatud ainete tegelik keemiline olemus. 7.6 Eraldi värviruumi olemasolu kinnitab, et tegemist oli eriti ohtliku töökeskkonnaga, kus kasutatakse suurtes kogustes mürgiseid ja tuleohtlikke lahuseid, mis vastavad nimekirja nr 2 nõuetele. 7.7 SKA on kuude viisi venitanud menetlusega. Viimane vastus kaebaja päringule tuli ca 2 kuud hiljem. Olukord põhjustab kaebajale stressi. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 8.1 17.06.2025 avaldas kaebaja soovi jääda soodustingimustel vanaduspensionile alates 01.07.2025 nimekirja 2 alusel viidates erialakoodidele 16314 ja 13450. 8.2 Kaebaja töötas alates 01.03.2000 maalrina OÜ-s H&P Trepp. OÜ H&P Trepp sõnul on osaühingu näol tegemist puidutööd tegeva ettevõttega, kes toodab treppe, uksi, aknaid ja mööblit. Äriregistri andmetel on ettevõtte tegevusaladeks aastatel 2000 – 2012 (muude) ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine. OÜ H&P Trepp 13.11.2025 tõendi ohaselt on kaebaja tööülesanneteks puitpindade ettevalmistamine värvimiseks (pindade immutamine, kruntimine) ja nende värvimine, lakkimine, peitsimine, õlitamine. 8.3 Vaidlustatud otsuses on selgitatud, et soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks on vaja täistööajaga võrdse aja jooksul täita määruses toodud ametikoha ülesandeid. Haldusmenetluses jõuti järeldusele, et kaebaja ei täitnud ainult maalri tööülesandeid, vaid tegi ka viimistlustöid nagu näiteks lakkimine, peitsimine, õlitamine. Lisaks ei leidnud kinnitust kaebaja töötamine vähemalt 3. ohuklassi ainetega. 8.4 Puittoodete viimistleja (erialakood 16314) puhul on tervist kahjustavaks tingimuseks töötamine kogu tööperioodil täistööpäeva ulatuses vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Haldusmenetluses kogutud materjalidest järeldati, et kaebaja ei kasutanud töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike aineid sisaldavaid lakke, värve ega sünteesliime. 8.5 Nimekirjad koostati tegevusalade ja ametikohtade põhiselt lähtuvalt tolle aja töötingimustest. Nimekirjade koostamisel võeti arvesse vastavate ametikohtade tervistkahjustavad tingimused sel ajal. Juhul kui lisatingimuseks on töötamine teatud ohuklassi ainetega, peavad ka need ained ja nendega töötamine leidma tuvastamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25- aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Nimetatud normist tuleneb 3(6)
soodustingimustel vanaduspensioni määramise õiguslik alus. Normi puhul on tegemist delegatsiooninormiga, mis delegeerib Vabariigi Valitsusele pädevuse kehtestada tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekiri, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.
11.Vastav loetelu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (määrus nr 206).
12.Kaebaja avaldas 17.06.2026 soovi jääda soodustingimustel vanaduspensionile alates 01.07.2025 nimekirja 2 alusel, viidates erialakoodidele 16314 ja 13450 (dtl 747-752). Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust, et kaebaja puhul on täidetud vähemalt 25-aastane staaži nõue.
13.Erialakoodi 16314 all on nimekirja 2 XII osa Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus punktis 5 Puidutöötlus alapunktis 2 Muud kutsed puidutöötluses nimetatud puidutoodete viimistlejat, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Erialakoodi all 13450 on nimekirja 2 XX osas Ühiskutsed nimetatud maalrit töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega.
14.Kaebaja töötas alates 01.03.2000 maalrina OÜ-s H&P Trepp (dtl 89 ja 93-103). Kaebaja tööandja on oma 10.05.2021 vastuses SKA päringule selgitanud, et kaebaja tööandja puhul on tegemist puidutööd tegeva ettevõttega, kes toodab treppe, uksi, aknaid ja mööblit. Ettevõte on selgitanud, et kaebaja tööülesandeks oli pindade immutamine, kruntimine, värvimine, lakkimine ja viimistlustöödel tekkinud defektide kõrvaldamine (dtl 89). Oma 20.07.2021 vastuses selgitas tööandja, et kaebaja kasutab tööprotsessis lakke, värve, peitse, õlisid, kõvendeid ja lahusteid. Lakke ja värve on vaja enne kasutamist kokku segada, lisada kõvendit ja lahustit. Värvid ja lakid on mõeldud kasutamiseks pinnakateteks, mida pihustatakse kõrgsurve- või madalsurvepüstoliga selleks ettenähtud viimistlusruumis detailidele (dtl 90-92).
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ainuüksi asjaolust, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil maalri ametikohal tekiks tal õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kohtu hinnangul sõltub isiku õigus soodustingimustel vanaduspensionile siiski sellest, kas isik faktiliselt töötas tervist kahjustavates tingimustes, mitte aga sellest, milline oli isiku ametikoha nimetus. Ka Riigikohus selgitas oma 21.04.2028 lahendis nr 3-3-1-10-08 (p 11), et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikule, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Nimetatust järelduvalt on oluline tervist kahjustavates tingimustes töötamise fakt, mitte aga ametikoha nimetus. Seaduse eesmärk ei ole kompenseerida isikule töötamist loetelus nimetatud kutsealadel olukorras, kus tema töötingimused ei olnud sellised, mis oleksid tema tervist kahjustanud. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas oma otsuses nr 3-22-1461 (p 11) et erialakoodide sisu ei ole õigusaktides täpselt kindlaks määratud, mistõttu ei saa lähtuda sättes toodud ametikoha tähendusest nn „sõna otseses mõttes“. Seega ei anna ainuüksi fakt, et kaebaja töötas maalrina talle veel õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
16.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et Nõukogude ajal jagati ained nelja ohutusklassi, millest esimesse klassi kuulusid kõige ohtlikumad ained. Kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 23.11.1998 määrus nr 57 „Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas“ (jõustunud 01.01.1999). Alates 26.07.1999 kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustuse selle tagamisel. Nimetatud seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajale keemiliste ohuteguritega parameetritega töökeskkonnas tingimused, mis ei põhjusta töötajale tervisekahjustusi. Pärast TTOS jõustumist lasub tööandjal kohustus tagada kõigile töötajatele tervislikud töötingimused. TTOS § 12 lg 1 kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 3 lg 3 kohaselt ei tohi töökeskkonna keemiliste ohutegurite parameetrid ületada 4(6)
piirnorme, lg 4 kohaselt kehtestab töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra Vabariigi Valitsus. Samas ei tähenda tööandja kohustus vastavaid norme järgida, iseenesest seda, ei töökeskkond oli ka faktiliselt ohutu. Haldusorganil on uurimiskohustus selgitada välja tegelikud asjaolud.
17.Eeltoodust järelduvalt ei jaotata kehtiva õiguse kohaselt kemikaale enam ohuklassidesse, vaid hinnatakse keemiliste ohutegurite vastavust piirnormidele. Seega ei saa ka kaebaja tööandja enam hinnata töökeskkonna ohtlikkust vastavalt ainete ohuklassidele, vaid peab arvestama seaduses sätestatud piirnormidega.
18.Kohtupraktikas on leitud, et loetelu nr 2 raames tuleb siiski ka pärast 1999. a-t tuvastada, kas inimene on töötanud ainetega, mida liigitati varem vähemalt 3. ohuklassi alla. SVPS ja loetelu nr 2 kehtivad praeguseni muutumatul kujul. TTOS-i eesmärgiks ei ole reguleerida soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseid. Seetõttu ei ole alust tõlgendada loetelu nr 2 TTOS kaudu (viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-2146, p 10).
19.Varasemas kohtupraktikas on SKA kohtule selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 16.02.1992. a määruse nr 206 jõustumise ajal keemiliste ainete klassifitseerimine kahjulike ainete hulka toimus GOST 12.1.005-88 „Sanitaartehnilised üldnõuded tootmistsooni õhule“ järgi. Nimetatud GOST, mille alusel alusel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud Loetelu nr 2 ei ole tühistatud ka uue TTOS-i jõustumisel 26.07.1999. aastal.
20.Kaebaja on selgitanud, et kasutas Tikkurila ja Sayerlacki kahekomposiitseid värve ja lakke. Kemikaalide ohutuskaartidel (dtl 105-750) on kirjas toodete klassifikatsioon vastavalt EÜ määrusele nr 1272-2008. Näiteks H225, H319, H317, H336, H226, H304, H412 jne. Toodete infolehtede järgi on osad tooted klassifitseeritud ohtlikeks ja osad mitte. Kohtu jaoks on mõistetav, et kaebaja ega tema tööandja ei oska täpselt öelda ega tõendada kas kaebaja töös igapäevaselt kasutatud ained kuuluvad endiselt 3. ohuklassi.
21.Kaebaja tööandja on oma 10.05.2021 vastuses SKA päringule (dtl 89) selgitanud, et kaebaja töötab 1. ja 2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide ja värvidega. Tööandja loetleb kahjulike ainete nimetused, mida kaebaja töös kasutab. 20.07.2021 vastuses SKA täiendavale päringule selgitab kaebaja tööandja (dtl 91-92), et töökeskkonna riskianalüüsis on kirjas, et riskid on ohtlike ainete kasutamisel keskmine või madal. Samas on kaebajale võimaldatud lisa puhkepäevi seoses töötamisega tervist kahjustavates tingimustes. 12.11.2025 vastuses SKA päringule (dtl 822) selgitab kaebaja tööandja, et tööprotsessil on õhus 1. ja 2 ohuklassi kahjulikke aineid. Seejuures võeti arvesse kemikaalide ohutuskaartide kategooriad. Toodete kasutamisel viimistlusruumis on need õhus. Toodete ohutuskaardid näitavad, et nende toodete kasutamisel on tegemist tervistkahjustava tööga. Veepõhiseid tooteid kasutatakse vaid ca 5% ulatuses. Vastustaja on koos oma kirjaliku vastusega esitanud kemikaalide võrdlustabeli, millelt nähtub, et III kategooria tooted on mõõdukalt ohtlikud ja II kategooria tooted on ohtlikud. Nimetatust järelduvalt on kõige ohtlikumad I kategooria tooted. Seda on kinnitanud ka kaebaja tööandja oma 09.07.2025 e- kirjas.
22.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole SKA piisaval määral täitnud uurimiskohustust ega tuvastanud, millistesse ohuklassidesse kuuluvate ainetega kaebaja oma töös igapäevaselt kokku puutus. Haldusmenetluses kehtiva uurimisprintsiibi (HMS § 6) kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud ja koguma vajadusel tõendeid omal algatusel. Praegusel juhul on SKA jätnud uurimiskohustuse täitmata. Iseenesest on õige, et enne kemikaalide turule toomist peab vastav isik need klassifitseerima ja seejärel CLP süsteemi kohaselt pakendama ja märgistama. Ohtude märgistamine võimaldab aine või segu kasutajaid ohutuskaardi abil teavitada. Kaebaja on esitanud asja materjalide juurde toodete ohutuskaardid, millega ta töötamisel kokku puutus. Paljudel nendest on märge, et tegemist on ohtliku ainega. SKA ei ole ohutuskaartidel toodud andmeid hinnanud ega määratlenud, kas ainete puhul võib olla tegemist ainetega, mis kuulusid 16.07.1992.a määruse nr 206 vastu võtmisel 5(6)
vähemalt 3. ohuklassi ainete hulka. Samuti ei ole põhjendatud SKA väide, mille kohaselt ohukaartidel olevad andmed ei kinnita töötamist vähemalt 3. ohuklassi ainete või kemikaalidega, mida liigitati enne 26.07.1999 vähemalt 3. ohuklassi alla, vaid hoiatavad toote kasutamisel tekkivatest ohtudes. Tõepoolest ei vasta ohukaartidel olevad andmed enne 26.07.1999 kehtinud ohuklasside klassifikatsioonile. Samas oli vastavate ainete ohutaseme hindamine SKA kohustus, kes on uurimispõhimõtet rikkudes jätnud vastava analüüsi tegemata. Asjaoludest ei nähtu, et haldusmenetluses oleks nimetatud asjaolusid tegelikkuses uuritud. Haldusakt on oluliste põhjendamispuudustega. Kohane ei ole seejuures tugineda tootja kodulehel olevatele andmetele, et toodete arendamisel on pööratud tähelepanu toodete ohutusele. SKA peab haldusmenetluses tuvastama määruse kohaldamiseks olulised faktilised asjaolud. Selliseks faktiliseks asjaoluks on praegusel juhul muu hulgas küsimus, kas kaebaja kasutas oma töös vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid.
23.Järgnevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebaja täitis täistööajaga võrdse aja jooksul määruses toodud ametikoha ülesandeid. Riigikohus on oma 27.02.2019 määruses haldusasjas nr 317-1108 (p 11) selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2. nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Praegusel juhul tuli seega tuvastada, kas kaebaja puutus töö käigus pidevalt kokku vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. On tõsi, et kaebaja tööandja kinnitas oma 15.08.2025 tõendis, et kaebaja tööülesandeks oli puitpindade ettevalmistamine, värvimine (pindade immutamine ja kruntimine) ja nende värvimine, lakkimine, peitsimine, õlitamine. Ka kaebaja ise selgitas, et tema tööülesandeks oli uste, akende, treppide ja mööbli viimistlemine vastavalt tellimustele. Samas on nii kaebaja kui tema tööandja kinnitanud, et puutus oma töös kokku lakkide, peitside ja muude ainetega, millest vaid 5% olid vee põhised. Seega ei ole tõendanud, et kaebaja näiteks pindade immutamisel ohtlike ainetega kokku ei puutunud.
24.Kaebaja ametijuhendis (dtl 827) on kirjas, et töötaja töötamiskoht on töökoda-värvimisruum. Ka kaebaja ise on kaebuses kinnitanud, et töötas värvimisruumis, st ohtlike ainete kasutamiseks ette nähtud ruumis. Samuti ei ole SKA haldusmenetluse käigus sisuliselt hinnanud, milliseid aineid ja millises tööetapis kaebaja kasutas. SKA ei saanudki seda teha, kuna ta jättis läbi viimata ainete ohtlikkuse analüüsi. Nimetatud asjaolust tulenevalt jääb paljasõnaliseks SKA väide, mille kohaselt ei täitnud kaebaja täistööaja ulatuses maalri ülesandeid. Nagu eelnevalt selgitatud, et ole oluline mitte ametikoha nimetus, vaid ohutegur, millega isik kokku puutus (vt otsuse p 15). Seega on SKA järeldus ka nimetatud osas põhjendamata.
25.Seega peab SKA selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja kasutas oma töös 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid tooteid, haldusmenetluse käigus kindlaks tegema, millisele ohuklassile vastavaks kaebaja töös kasutatavad ained liigituvad. Seejuures ei saa SKA lähtuda üksnes GOSTist, vaid peab esmalt tuvastama, kuidas on vastavad ained määratletud kehtiva regulatsiooni kohaselt, kõrvutades neid ühtlast GHOST-is toodud nõuetega. Peale vastava analüüsi läbi viimist saab SKA omakorda hinnata, kas kaebaja puutus nimetatud ainetega kokku täistööaja jooksul.
26.Seega tuleb SKA 05.02.2026 otsus nr P5-V2026-053582 tühistada. SKA-l tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata arvestades kohtu suuniseid. Kaebus tuleb rahuldada.
MENETLUSKULUD
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.