X. Xe kaebus Eesti Töötukassa 07.01.2026 otsuse nr 78.1/26/0027 ja 09.02.2026 vaideotsuse nr VO/26/85 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido Rink
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Eesti Töötukassa taotlus menetluse lõpetamiseks.
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.08.2026. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X esitas 30.12.2025 Eesti Töötukassale (töötukassa) avalduse koos asjasse puutuvate lisadokumentidega ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks.
2.Eesti Töötukassa keeldus 07.01.2026 otsusega nr 7-8.1/26/0027 X. Xele ettevõtluse alustamise toetuse andmisest Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (edaspidi THP) § 29 lg 8 p 8 alusel, kuna X. X on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).
3.08.01.2026 esitas X. X töötukassale vaide, milles taotles eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse määramist. Töötukassa jättis 03.10.2025 vaideotsusega nr VO/25/2323 kaebaja vaide rahuldamata.
3-26-373
4.Tallinna Halduskohtule saabus 10.02.2026 X. Xe kaebus Eesti Töötukassa (töötukassa) 07.01.2026 otsuse nr 7-8.1/26/0027 ja 09.02.2026 vaideotsuse nr VO/26/85 tühistamiseks. Kohus jättis 17.02.2026 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja vaidlustatud töötukassa otsuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused samal päeval.
5.Tallinna Halduskohus võttis 25.02.2026 määrusega kaebuse menetlusse X. Xe kaebus Eesti Töötukassa 07.01.2026 otsuse nr 7-8.1/26/0027 ja 09.02.2026 vaideotsuse nr VO/26/85 tühistamiseks ning nõue kohustada Eesti Töötukassat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus määras vastustajaks Eesti Töötukassa.
6.Kohus palus 17.03.2026 kohtunõudes võtta kaebajal vastuses kaebusele seisukoht küsimuses, kas kus kaebaja elukoht ei ole Eestis, võiks mõjutada kaebaja õigust saada ettevõtlustoetust. Kaebaja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kaebaja elukohaks on alates 07.02.2023 Soome Vabariik ning kaebaja on ka varasematel perioodidel pikemalt elanud Soome Vabariigis.
7.Vastustaja vastas kaebusele 27.03.2026 (dtl 36-40).
8.Kohus määras 16.04.2026 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et THP§ 29 lg 8 p 8 sätestab formaalse keelu anda ettevõtluse alustamise toetust isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud FIE-na kuid leiab, et käesoleval juhul on sätte jälgimine mehaaniline ja sisulist olukorda arvestamata kohaldamine viinud ebaproportsionaalse ning tööturumeetmete eesmärgiga vastuolus oleva tulemuseni.
9.1.Kaebaja registreeris end FIE-na 15.10.2025 heauskse eesmärgiga valmistuda ettevõtlusega alustamiseks. Samuti oli kaebajal end FIE-na vormistamisega soov pääseda alustava ettevõtte teabepäevale, et saada lisateadmisi firma käivitamiseks. Teabepäevale kaebaja poleks saanud osaleda eraisikuna.
9.2.Lisaks on tegemist inimliku eksimusega seaduse tõlgendamisel, kuna taotleja on vaid kirjanik (kirjanikunimi: Y. Y) mitte aga jurist. Kaebaja puudub varasem ettevõtluskogemus ning ta tegutses heas usus. Lisaks, olles mõned aastad tagasi läbinud ettevõtluskoolituse, jäi talle koolituselt meelde, et võib küll luua firma valmis, kuid ei tohi seal tegevust alustada enne toetuse saamist.
9.3.Ajaperiood FIE-na registreerimisest kuni ettevõtluse alustamise toetuse avalduse esitamiseni oli vaid poolteist kuud. Selle aja sees koostas kaebaja materjale töötukassale toetuse esitamiseks (bilanss, äriplaan jne)
9.4.Selle aja jooksul ei toimunud ettevõtte tegelikku majandustegevust: ei teenitud tulu, ei väljastatud arveid, ei sõlmitud lepinguid, ei tehtud ettevõtluskulusid ega esitatud maksudeklaratsioone. Toimusid vaid ettevalmistavad tööd. Lisaks püüdis kaeabaja nimetatud ajavahemiku jooksul püüdis kaebaja saada sisulist nõu ettevõtlusega alustamiseks Valga Vallavalitsuse ettevõtlusega tegelevatelt spetsialistidelt..
10.Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on aidata inimesel siseneda tööturule ning luua endale ja teistele püsiv tasustatud töökoht. Kaebaja äriplaan nägi ette, et ettevõte loob esimesel tegevusaastal töökoha vähemalt ühele inimesele ning kolmandaks tegevusaastaks vähemalt viiele inimesele. Arvestades praegust kõrget tööpuuduse taset, on ka ühe uue töökoha loomine selgelt avalikes huvides. Toetuse mittemääramine välistab kaebaja jaoks sisuliselt ettevõtlusega 2(5)
3-26-373 alustamise. Kaebaja pension ei võimalda katta ettevõtte käivitamiseks vajalikke kulusid ega siseneda konkurentsitihedale kirjandusturule ilma toetuseta. Seega on vaidlustatud otsusel ebaproportsionaalne mõju kaebaja majanduslikule toimetulekule ning õigusele valida endale sobiv tegevusala. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
12.Vastustaja selgitab, et ei ole toetuse andmise otsustamisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja võiks elada Soomes. Vastustaja lähtus avalduse menetlemisel infost, et kaebaja elukoha aadress on Valga maakond, Valga vald, Valga linn, Kungla tn 23-2, Nimetatud info elukoha kohta on kaebaja avaldanud ka ettevõtluse alustamise toetuse avaldusel.
12.1.Kui kaebaja oleks avaldanud, et tema tegelik elukoht alates 07.02.2023 on Soomes, siis tulenevalt tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 3 lõike 1 punktist 1 ei oleks kaebajale toetust määratud. TöMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on TöMS-is sätestatud tööturumeetmetele õigus Eesti alalisel elanikul. Viidatud üheks tööturumeetmeks on muuhulgas ettevõtluse alustamise toetus (THP § 7 lg 7 p 1). Alalise elaniku definitsiooni sätestab välismaalaste seaduse § 5, mille kohaselt alaline elanik välismaalaste seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
12.2.Seega, isegi juhul, kui vastustaja 07.01.2026 otsuses toodud toetuse määramisest keeldumise alus on ebaõige ja otsus tuleks sel põhjusel tühistada, ei saa tühistamis- ja kohustamiskaebust rahuldada olukorras, kus tühistamine ja kohustamine enam kuidagi kaebaja õigusi ei kaitse. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamisel oleks kaebaja toetuse taotlus lahendamata ja vastustaja peaks tegema selle kohta uue otsuse. Arvestades muutunud/selgunud asjaolusid (kaebaja elab Soomes), tuleks vastustajal jätta uue otsusega kaebaja taotlus uuesti rahuldamata (või läbi vaatamata).
12.3.Eelnevast tulenevalt, palub vastustaja kohtul kaaluda menetluse lõpetamist ja kaebuse tagastamist, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
13.Vaidlustatud otsus on aga õiguspärane ka seal toodud põhjustel.
13.1.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt, kuna äriregistri andmetel on kaebaja alates 15.10.2025 registreeritud FIE-na X X. X (registrikood xxxxxxxx), siis puudub tal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust. Nimelt THP § 29 lg 8 p 8 kohaselt ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.
13.2.Kaebaja on 30.12.2025 esitatud avaldusel ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks kinnitanud, et ta ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, mis vastustaja hinnangul seab kahtluse alla kaebaja väited heas usus käitumisest ja nö valest toetuse taotlemise ajastusest vms. Pigem viitab selline käitumine, et kaebaja oli tegelikkuses teadlik toetuse määramist välistavatest tingimustest ning seetõttu jättis avaldusel kinnitamata oma FIE staatuse.
13.3.Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Eesti Töötukassa ei saa vastustada selle eest, millist infot vaide esitajale alustava ettevõtja teabepäeva raames jagati. Vastustaja ei olnud seotud alustava ettevõtja teabepäevaga. Otsuse FIE-ks registreerimise kohta on teinud kaebaja siiski ise. Küll aga märgib vastustaja, et põhjendatud on eeldada, et kui isik esitab töötukassale omal initsiatiivil avalduse ja vajalikud dokumendid toetuse taotlemiseks, siis on ta ka eelnevalt saanud informatsiooni sellise toetuse olemasolust, selle taotlemiseks vajalikest dokumentidest ning ka toetuse andmise ja kasutamise tingimustest (Tallinna Halduskohtu 27.03.2013 otsus nr 3-12-2388, p 22.). Lisaks on vastav teave, eelkõige selle kohta, kellele antakse toetust ja kellele mitte, avaldatud ka Töötukassa kodulehel. 3(5)
3-26-373
13.4.Ei saa välistada, et isik, kes on taotlenud ettevõtluse alustamise toetust, astub samaaegselt ka järgmise sammu, st registreerib ennast füüsilisest isikust ettevõtjana. Küll aga töötukassa ei nõustu kaebaja tõlgendusega sellest, et tuleb eristada THP § 29 lg 8 p-s 8 sätestatud olukorda olukorrast, kus toetust taotlenud isik on toetuse saamise lootuses registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana just ettevõtluse alustamise toetuse taotlemisega ajaliselt lähestikku ning ei nähtu, et ta oleks veel jõudnud majandustegevust alustada.
13.5.THP § 29 lg 8 p 8 on nii töötukassale kui ka toetuse taotlejale imperatiivne säte ega anna kaalutlusruumi. Seega THP § 29 lg 8 sätestatud asjaolude ilmnemisel ei oma tähtsust elulised asjaolud (sh hinnang selle kohta, kas FIE majandustegevus toimub) ja toetuse kasutamise eesmärk, kuna THP § 29 lg 8 ja sama paragrahvi p 8 on vastustaja hinnangul keeleliselt üheselt tõlgendatav norm. Seega viidatud sätte sõnastusest ei tulene vastustajale kohustust kontrollida toetuse andmise otsustamisel FIE majandustegevuse toimumist.
13.6.Iseenesest õige on kaebaja seisukoht, et ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on aidata inimesel siseneda tööturule ning luua endale ja teistele püsiv tasustatud töökoht. Vaatamata toetuse kasutamise eesmärgist luua uusi töökohti, peab ettevõtluse alustamine ja uute töökohtade loomine toimuma vastavalt THP-s sätestatule. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks THP § 29 lg 8 igasuguse mõtte. Tegemist on seadusandja sotsiaalpoliitilise valikuga. See, millist abi, mis ulatuses ja millistel tingimustel tööta isikutele pakkuda, on PS § 28 lg 2 kohaselt jäetud seadusandja otsustada. Seadusandja on välistanud toetuse andmise isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Jätan rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punktist 2 tulenevalt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellele alusel kaebuse tagastamise puhul on tegemist kohtu diskretsioonilase otsusega. Käesoleval juhul ei pea ma menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlikuks kaebuse tagastamist, et vältida võimalikku täiendavalt vaidlust kaebuse tagastamise põhjendatuse üle. Seetõttu lahendab kohus kaebuse sisuliselt, andes selle raames hinnangu vaidlustatud otsuse õiguspärasusele ning kaebaja õigusele ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
15.Vaidlustatud otsusega on vastustaja keeldunud kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 6 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (edaspidi THP) § 29 (kehtis kuni 01.04.2026) lg 1 kohaselt on ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk toetada inimest selliselt, et inimene looks majandusliku aktiivsuse kaudu endale püsiva tasustatud töökoha. Nimetatud sätte lg 8 punkt 8 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kes on või oli avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.
16.Vaidlust ei ole, et kaebaja oli taotluse esitamise ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Seega on töötukassa THP § 29 lg-st 8 punktist 8 lähtudes leidnud, et kaebaja ei kvalifitseerunud isikuks, kel oleks õigus ettevõtluse alustamise toetust saada. Kaebaja ei vaidle, et selline säte THP-s eksisteeris, leiab aga, et töötukassa oleks pidanud arvesse võtma, et kaebaja ei olnud sisuliselt ettevõtlust veel alustanud, FIE-na registreerimine oli sisuliselt inimlik eksitus ja registreerimise oli ta teinud eelkõige selleks, et pääseda alustada ettevõtja teabepäevale (kohus saab aru, et tegemist ei olnud mitte töötukassa vaid kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud teabepäevaga).
17.Leian, et vaatamata sellele, et THP § 29 lg 8 p 8 grammatilisest sõnastusest võiks järeldada, et FIE-na registreeritud isikul ei ole õigust ettevõtluse alustamisse toetusega, ei saa nõustuda töötukassa käsitlusega, et säte välistab igasuguse kaalutlusruumi toetuse andmist siiski kaaluda nt juhul, kui FIE-na registreerimine on toimunud vahetult enne toetuse taotlemist ja isik 4(5)
3-26-373 ettevõtlusega alustanud ei ole. Seega on töötukassa otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud THP § 29 lg 8 p-i 8 ja on otsuse tegemisel jätnud kaalutusõiguse teostamata.
18.Siiski ei too eelpoolnimetatud asjaolu kaasa kaebuse rahuldamist, sest käesoleva haldusasja menetluse käigus selgunud asjaolude tõttu ei saavutaks kaebaja ka tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamisel soovitud eesmärki, sest kaebajal ei oleks olnud õigust ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks üksnes seetõttu, et kaebaja elas taotluse esitamise ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal püsivalt Soomes.
19.THP on kehtestatud TöMS 6 lg 6 alusel ning selle eesmärgiks on TöMS-s sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise täpsema korra kehtestamine. TöMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on TöMS-is sätestatud tööturumeetmetele (sh ettevõtluse alustamise toetusele) õigus Eesti alalisel elanikul. Alalise elaniku definitsiooni sätestab välismaalaste seaduse § 5, mille kohaselt alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
20.Kaebaja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kaebaja elukohaks on alates 07.02.2023 Soome Vabariik ning kaebaja on ka varasematel perioodidel pikemalt elanud Soome Vabariigis. Ka oli kaebaja tegevust tutvustaval veebilehel emiliaaimra.eu märgitud, et kaebaja: „elab ja loob Soomes alates 2006. aastast“ (käesolevaks ajaks on elukohaandmed veebilehelt eemaldatud). Kaebaja ei ole oma elukohta puudutavas osas vastuväiteid esitanud, ehkki kohus andis 22.04.2026 määrusega selleks võimaluse (vt 22.04.2026 määruse resolutsiooni p 3 ja kirjeldava osa p 5).
21.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata, sest kaebajal puudus õigus tööturuteenustele ettevõtluse alustamise toetusele TöMS § 3 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja ei olnud taotluse esitamise ega vaidlustatava otsuse tegemise ajal eesti alaline elanik. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.