Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

Kohus kohustas haldusasjas nr 3-26-271 kaebajat 02.03.2026 määrusega esitama kohtu nõutud selgitused selle kohta, kas päikesepargi maa-alal asuvad elektritootmisrajatised on üks koostoimiv päikesepark, kus asuvad elektritootmisrajatiste alajaamad ja esitama vastavad ehitusprojektid, kuhu on täpselt vaidlusalused akupankade killustikalused rajatud ja esitama nende asukohti määrava projekti või muu illustreeriva materjali ning esitama vastustajale 12.01.2026 esitatud ehitusloa taotluse ehitusprojekti. Kohus hoiatas ühtlasi kaebajat, et nõude täitmata jätmisel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata (HKMS § 144 lg 1). Kaebajale on määrus kätte toimetatud 05.03.2026 ning tal tuli kohtu nõue täita hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja ei ole seni kohtule nõutud tõendeid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

- Ettekirjutuse lisaks olevast paikvaatluse protokolli fotodelt nr 5 (tehtud 09.10.2026, dtl 11, 110) ja nr 6 (tehtud 13.10.2025, dtl 12, 111) nähtub, et avatud elektrikapp, kaevatud maa ja kuhjatud pinnas esinevad mõlemal fotol, fotol nr 6 on näha ka töid teostav isik. Seega ei olnud ehitustööd ettekirjutuse tegemise ajaks lõppenud (12.11.2025 määruse p 8.2). - Kaebaja ei väitnud ka vaides, et ehitustööd oleksid lõppenud, ja tunnistas kaebuses, et kõik ehitustööd (sh maakaablite paigaldus) lõppesid 21.10.2025 (12.11.2025 määruse p 8.2; vt ka kaebus dtl 3). - Urge päikeseelektrijaamale (EHR kood 220859927), mis asub muuhulgas ettekirjutuses nimetatud aadressidel Lageda tee, Luha tee 2 ja 4 ning Voore põik 6 (dtl 143), anti ehitusluba 13.06.2018 korraldusega nr 501 EhS § 3 lg 4 mõistes ajutisele ehitisele viieks aastaks (dtl 8283). Samal ehitusloa alal asub ka 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsuses nimetatud Luha tee

https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/14264 (sakk „Ehitis(ed)“) https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1912271/15637 (sakk „Ehitis(ed)“)

- Kohtule teadaolevalt ei ole Urge päikesepargi laiendusele kasutusluba väljastatud. Kaebajal on õigus selles, et Urge päikesepargi ehitusloas ei ole kõrvaltingimusena sätestatud selle tähtajalisust. Samas on tegemist olemasoleva ajutise ehitise (Urge päikeseelektrijaam) laiendusega. Samuti asub laiendus alal, millele anti 21.06.2017 projekteerimistingimused ajutise päikesepargi ehitusprojekti koostamiseks. Arvestades EhS § 12 lõikes 2 ja § 44 punktis 1 sätestatut ei saa kohtu hinnangul seetõttu olla tegu tähtajatu ehitusloaga. Vastustaja hinnangul on ka Urge päikesepargi laiendus funktsionaalselt seotud eelnevate alale antud ehituslubade alusel rajatud elektritootmisrajatistega (3-25-4092, dtl 140-142) ja kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud ega kohtule omapoolseid sellekohaseid nõutud selgitusi esitanud (vt 3-26-271 02.03.2026 määruse p 8). Seega leiab kohus, et ka Urge päikesepargi laienduse rajamiseks antud ehitusluba oli ajutise ehitise rajamiseks antud ehitusluba. Samas sõltumata sellest, kas tegemist on alaline või ajutise ehitisega, ei ole kaebajal õigus teha ehitustöid, sh paigaldada seadmeid, mille paigaldamist ehitusluba ega ehitusloa saanud projekt ette ei näe (vt täiendavalt väheintensiivse riive kohta toodud põhjendusi). - 09.01.2026 otsuses nimetatud Luha tee 18 asub osaliselt samuti Urge päikesepargi laienduse alal, kuid suures osas Lageda Päikeseelektrijaama (EHR kood 220859800) alal (3-25-4092, dtl 143). Lageda Päikeseelektrijaama ajutise ehitise rajamiseks anti ehitusluba 16.06.2018 korraldusega nr 480 (3-25-4092, dtl 78-79) ja vastav kasutusluba ajutise päikeseelektrijaama kasutusele võtmiseks väljastati 30.07.2019 korraldusega nr 575 (3-25-4092, dtl 80-81). Eeltoodust tulenevalt kaotas ajutine ehitusluba kehtivuse kasutusloa andmisega ja kasutusluba on tulenevalt ehitise ajutisusest (EhS § 3 lg 4) hiljemalt 2025. aasta augusti algusest kehtetu. Ka Lageda Päikeseelektrijaam on ehitisregistri kohaselt üle 100 kW võimsusega elektritootmisrajatis 3. Kaebajal ei ole õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma ehitusloata või kasutusloa andmise tõttu kehtivuse kaotanud ehitusloa alusel. - 14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 22 jj) kohaselt toimus kaebajale kuuluval kinnistul nr 3430506 ehitustegevus – päikesepaneelide juurde olid paigaldatud päikeseenergia salvestamiseks inverteerid ja akupankade jaoks ette valmistatud uued killustikalused. Otsuse lisaks olevatelt 14.01.2026 tehtud fotodelt nähtub ehitusmaterjali ja ehitustehnika olemasolu, tööline ja rajatud killustikalus. Otsuse kohaselt käivad ehitustööd alal, mille jaoks on antud päikesepargi laienduse ehitusluba (EHR kood 221283266). Kohus leidis Urge päikesepargi laienduse ehitusloa osas, et ka see anti ajutise ehitise rajamiseks ning ehitusloa alusel ei saanud rajada akusalvesteid. - 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuse (dtl 38 jj) kohaselt toimus kinnistul nr 3430506 Urge päikesepargi laienduse (ERK kood 221283266) alal ehitustegevus – akupankade jaoks valmistati ette killustikaluseid. Otsusele lisatud fototabelist nähtub, et kinnistul teostatakse ehitustehnika abil töid. Kohus jääb Urge päikesepargi laienduse ehitusloa ja akupankade jaoks killustikaluste rajamise osas varasemalt 09.01.2026 ja 14.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste juures esitatud seisukohtade juurde. Kokkuvõtvalt nähtub eelnevast, et ka 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsustes nimetatud ehitustöid teostati õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal õigus teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks (EhS § 130 lg 2, KorS § 1 lg 3 ja § 28). Kaebaja ei olnud ehitustegevust sunniraha rakendamise kuupäevadeks peatanud, mistõttu võis vastustaja rakendada sunniraha (EhS § 133, KorS § 28 lg 2 ja ATSS § 8 lg 1).

https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document?docNr=1812271/13188 (sakk „Ehitis(ed)“)

kehtetu ehitus- ja kasutusloa alal) ning et päikesepargi seadustamiseks on koostamisel detailplaneering. Kaebaja on sellises olukorras siiski jätkanud ehitamist, sh kinnitanud, et ettekirjutuses nimetatud katastriüksustel lõpetati tööd 21.10.2025 enne 20.10.2025 täitekorralduse kaebajale edastamist (3-25-4092, dtl 3). Seejuures on kaebaja ka pärast vaideotsust laiendanud ehitustegevust ehitus- ja kasutusloa alale, mis olid ehitamise ajaks samuti kehtetud (Lageda Päikeseelektrijaam) ja ehitusloa alale, mis oli antud ajutise ehitusloa alusel rajatud päikesepargi laiendamiseks (Urge päikesepargi laiendus). Kokkuvõttes pidi kaebajale olema arusaadav, et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal. Kaebajale ei tulene ühestki seadusest õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma vastavat ehitist lubava planeeringu või projekteerimistingimuste ning ehitusloa ja -projektita (EhS § 12 lg 2 ja § 38 lg 2). Lähenemisviis, mille puhul ehitab isik talle ebameeldiva ehitusõigust andva haldusaktiga vastuolus oleva ehitise valmis (või viib selle teatavasse ehitusjärku) ning seejärel asub nõudma ehitus-õiguse aluseks olevate aktide muutmist nii, et juba valmis ehitatud (või pooleliolev) ehitis oleks nendega kooskõlas, on lubamatu (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2024 määrus nr 3-232153, p 12). Kaebaja on selgitanud viidates Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-2244, et ehitustegevust on hiljem ehitusloa menetluse asemel võimalik seadustada kasutusloa menetluses (dtl 3-25-4092, 133; 3-26-271, dtl 2, 67). Kohus selgitas määruses eespool, et olemasolevale üle 100 kW võimsusega elektritootmisrajatisele akusalvestite rajamine on ümberehitamine ja ehitusloakohustuslik tegevus. Kohtule ei nähtu vastavate lubade olemasolu. Kaebaja viidatud Riigikohtu otsuse asjaolud ei ole võrreldavad kaebuse asjaoludega. Riigikohtu 08.04.2021 otsus nr 3-18-2244 puudutas olukorda, kus enne EhS jõustumist valminud ehitisele lisati võrreldes ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga terrass, mis asus osaliselt ehituskeeluvööndis, täiendav keldriruum ja hoonega müüri abil ühendatud panipaigad ning uue ehitusloa nõudmine ei olnud vajalik ega õiguspärane EhSRS § 29 lõikest 2 tulenevalt (p 19-20). Kaebaja vaidlusalused elektritootmisrajatised ei ole valminud enne EhS jõustumist, mistõttu ei saa Riigikohtu seisukohti kaebajale kohaldada. Riigikohus ei ole lahendis öelnud, et mis tahes ehitusprojektist mööda ehitamist või ehitusprojekti muudatusi saaks kasutusloa menetluses seadustada või et ehitusloa andmiseks pädeval organil tuleks ilmtingimata õigusliku aluseta rajatud ehitise seadustamist kasutusloa menetluses kaaluda. EhS § 55 punktist 5 tuleneb hoopis, et ehitusprojekti muutmisel muudatuste kasutusloa menetluses seadustamine on võimalik eelkõige juhul, kui muudatused ei ole olulised (vt ka Riigikohtu 04.12.2017 otsuse nr 3-15-873/142, p 28). Ettekirjutusega ebaseadusliku ehitustegevuse, milleks kaebajal õigust ei ole, peatamine ei saa eelneva tõttu kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust valida, kas läbida enne haldusmenetlus ja asuda siis ehitama või asuda esmalt ehitama ning siis ehitist seadustama. Ehitise seadustamine ilma kehtiva ja õiguspärase ehitusloata on erandlik ning Riigikohtu sellekohane praktika puudutab valdavalt olukordi, kus isik vaidlustas ehitusloa, kuid kohtumenetluse ajal väljastati juba kasutusluba (3-3-1-15-16, 3-3-1-69-16 ja 3-15-873). Kõikidel nendel juhtudel on ehitajad lähtunud neile väljastatud ja ehitamise ajal kehtinud ehitusloast. Kaebajal ei olnud mistahes luba ega saanud olla ka mistahes veendumust avaliku võimu kandja muust selgitusest või kinnitusest, et tal on õigus asuda ehitama ja alles seejärel taotleda õiguslikku alust. Seadus ega Riigikohtu praktika ei anna subjektiivset õigust teadlikult ilma õigusliku aluseta ehitama asumiseks, ootusega, et sellist ehitist on võimalik seadustada. Kaebaja õiguste riive ei ole suur ka tulenevalt neljast sunniraha rakendamise otsusest tulenevast sunniraha summast 4000 eurot (3-25-4092, dtl 16; 3-26-271, dtl 6, 23, 39). Väheintensiivse riive suuruse määramisel ei saa lähtuda vaid mehaanilisest võrdlusest HKMS § 133 lg-s 1 tooduga, vaid hinnata tuleb mõju konkreetse kaebaja õigustele. Kohus on asjas nr 3-25-4092 12.11.2025 määruses selgitanud, et arvestades kaebaja 2024. aasta majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtuvat kasumit 3 000 000 eurot, äriregistri andmetest nähtuvat 2025. aasta III kvartali maksustatavat käivet 1,5 miljonit eurot ja tasutud riiklikke makse 235 885 eurot, ei saa sunniraha summas 1000 eurot ja

võimalikud täitekulud mõjutada oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda ega võimalusi tavapärase äritegevusega jätkata (p 8.1). Kohus jääb selle seisukoha juurde ka kokku 4000 euro suuruse sunniraha ja võimalike täitekulude osas. Arvestades eelkõige kaebaja kasumi suurust ei riiva 4000 euro suurune sunniraha koos võimalike täitekuludega kaebaja õigusi intensiivselt.

kohta, st kas need ehitised on ehitusloakohustuslikud. Kuna kaebaja ei ole nimetatud selgitusi ega ehitusprojekte esitanud, ei ole kohtul võimalik kaebaja väiteid ka kontrollida. Ilmselgelt kaebaja käsutuses olevaid tõendeid ei pea kohus asuma koguma ka muul viisil. Asjas ei ole tekkinud kahtlust, et kaebaja ei oleks võimeline neid tõendeid esitama või need oleksid mingil põhjusel kaebajale kättesaamatud. Kohtul ei ole kohustust koguda teistelt isikutelt või muul viisil tõendeid, mis on ennekõike kaebaja käsutuses või tema poolt või tellimuse alusel koostatud. Kohtule vastamata jätmisest, sh kui kohus oli kaebajat kaebuse läbivaatamata jätmise eest hoiatanud, võib järeldada ka kaebaja huvi kaotust asja lahendamise vastu. Kohus menetleb üksnes kohtuasju, mille menetlemiseks on kohtusse pöörduja soovi avaldanud. Ilma kaebaja koostöö ja huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2 lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14). Käesoleval juhul puudub ka vastustajal mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist (HKMS § 145 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.