lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-20391/15

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-20391/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
937
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20391

Tsiviilasi

R.R. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 171/2002/272

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. veebruari 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.R. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Avaldaja R.R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 12. veebruari 2026 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.R.R. määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

ASJAOLUD

1.R.R. (avaldaja) taotleb täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu. Avaldajalt on Viljandi Maakohtu 12. detsembri 1994. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-817 mõistetud välja elatis kolme lapse kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri Janek Pooli menetluses olevas täiteasjas nr 171/2002/272 oli 12. augustil 2025 nõude jääk 2688,08 eurot, millele lisandub täitekulu.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 14.07.20262-26-3277/40Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-1712/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-22-18977/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Avaldaja taotles kohtutäiturilt täitmise aegumise kohaldamist, kuid sissenõudja L.K. ei olnud sellega nõus.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 12. veebruari 2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Määruse kohaselt ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Avaldaja nimetatud sissenõudjal L.K. puudub rahvastikuregistri andmebaasist nähtuvalt avaldajaga seos ning neil ei ole ühiseid lapsi. Lisaks on kaks last avalduse kohaselt sündinud 1930ndatel, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks nende väidetav elatise nõue.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. veebruari 2026 määruse tühistamist ning avalduse menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudusid alused avalduse menetlusse võtmata jätmiseks, avaldus ei ole perspektiivitu ja maakohus rikkus menetlusõiguse norme. Avaldaja esitas tõendid, mille kohaselt toimub avaldaja suhtes täitemenetlus Viljandi Maakohtu 12. detsembri 1994. a kohtuotsuse tsiviilasjas 2-817 ja sissenõudja L.K. (XXXXXXXXXXXX) 21. veebruari 1996. a täitmisavalduse alusel. Kohtuotsusest on näha, kelle kasuks on otsus tehtud ehk kes on sissenõudjaks. Menetlusse võtmise takistuseks ei saa olla see, et otsuses on sissenõudjal veel avaldaja perekonnanimi, sest kõik muud tõendid näitavad, et täitemenetlus toimub kohtuotsuse nr 2817 alusel ja sissenõudjaks on L.K.. L.K. ei olnud täitemenetluse lõpetamisega nõus, asjassepuutumatu inimene ei oleks selliselt reageerinud. Ka asjaolu, et avalduses on kahe lapse sünnikuupäev vale, ei anna alust jätta avaldust menetlusse võtmata, sest kohtuotsuses on märgitud laste õiged sünnikuupäevad, oleks piisanud puuduste kõrvaldamise määrusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
5.Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole tema õiguste rikkumine võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul oli menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik.
6.Maakohus tegi rahvastikuregistri (RR) päringu nii avaldaja kui ka L.K. kohta vastavalt avaldaja esitatud andmetele (dtl 58–64) ning tuvastas, et need kaks inimest ei ole olnud omavahel abielus ja neil ei ole ühiseid lapsi. Täitemenetluse registrisse tehtud päringust tuvastas maakohus, et avaldaja nimetatud L.K. ei ole avaldaja suhtes täitmisel nõudeid. Avaldaja kohta tehtud RR päringust on samas näha L.K. õige isikukood (dtl 64). L.K. õige isikukood on näha ka maakohtu tehtud päringust täitemenetluse registrisse (dtl 21, 25). Ka on avaldajal RR päringust nähtuvalt viis last, neist kolm on H.P., sünd XXXX, H.M., sünd XXXX, ja V.P., sünd XXXX (dtl 64). Need andmed kattuvad kohtuotsuses märgitud laste andmetega.
7.Ringkonnakohus möönab, et avaldaja esitatud dokumentides on palju hooletus- ja lohakusvigu. Samas on kohtul hagita menetluses suurem selgitamis- ja kontrollikohustus kui hagimenetluses.

Avaldaja esitatud andmete, kohtuotsuse ja registripäringute pinnalt on võimalik tuvastada, mida avaldaja soovib ja millised on õiged isikuandmed avalduses märgitu asemel. Avalduse lahendamine oleks põhimõtteliselt võimalik ka ilma parandusteta, kuid arvestades vigade hulka on korrektse avalduse nõudmine õigustatud. Arvestades asja tähendust avaldaja jaoks ja seda, et täitmise aegumise asja lahendamine ei ole reeglina õiguslikult kuigi keeruline, oleks maakohus pidanud andma avaldajale selged juhised puuduste kõrvaldamiseks, nimetades konkreetselt, et puudutatud isiku L.K. isikukood ja laste sünniajad on valed. See oleks kokkuvõttes säästnud nii avaldaja kui ka kohtu aega. Kohtu tehtud päringud ei ole avaldajale ega tema esindajale kohtulahendite infosüsteemis nähtavad, mistõttu võib tähelepanematul esindajal, nagu praegusel juhul, olla keeruline mõistatada, milliseid vigu avalduses kohus silmas peab. Avaldaja ei ole veast puudutatud isiku isikukoodis saanud aru ka määruskaebuse esitamise ajaks.

8.Ringkonnakohus juhib avaldaja esindaja tähelepanu sellele, et kui kasutada pildilt teksti tuvastamise tarkvara, tuleb tekst üle lugeda ja vead parandada, et vältida sellist teksti nagu avalduse esimeses lõigus, kus on vaid üksikud korrektsed sõnad. Sellise dokumendi kohtule esitamine ei ole kohtu suhtes lugupidav ning osaliselt tingisid need vead ka avalduse menetlusse võtmisest keeldumise.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
10.Avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot ja avalduse esitamisel maakohtus 30 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 järgi ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamiselt juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse seadustiku §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Avaldaja pöördus enne kohtule avalduse esitamist kohtutäituri poole, kes jättis täitemenetluse lõpetamata (dtl 11). Avaldaja ei pidanud seega kohtusse esitatud avalduselt riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kuna avalduse esitamine maakohtule oli riigilõivuvaba, ei tulnud riigilõivu tasuda ka määruskaebuselt. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada nõuetekohane taotlus, milles on mh ära näidatud andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-23-10833/139Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja