Keelduda U.J-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.Lõpetada U.J S. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada N.N usaldusisiku kohustustest U.J S. menetluses.
kohustustest vabastamise
4.Jätta menetluskulud U.J S. kanda.
5.Rahuldada U.J S. usaldusisiku N.N-i tasu taotlus.
6.Määrata usaldusisik N.N-i menetluses 450 eurot.
tasu suuruseks U.J S.
kohustustest vabastamise
7.Usaldusisiku tasu summas 30,26 eurot maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel.
8.Ülejäänud osas, s.o summas 419,74 eurot anda U.J S. hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
9.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik N.N-i usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 419,74 eurot Lux Innovation OÜ (registrikood 16168374) arvelduskontole EE337700771010168371.
10.Välja mõista U.J S. menetlusabikulu 419,74 eurot riigituludesse.
11.Anda U.J S. tähtaeg menetlusabikulu riigituludesse tasumiseks 15 päeva arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.
12.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb U.J S. tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel U.J S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 26.01.2024 määrusega välja U.J S. pankroti, algatas U.J S. kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks S.Y . Tartu Maakohtu 14.01.2025 määrusega lõpetati U.J S. pankrotimenetlus raugemisega ning jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. U.J S. kohustustest vabastamise menetluses nimetati uueks usaldusisikuks N.N. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kord aastas 26. jaanuariks ning väljamaksed tuli teha võlausaldajatele iga aasta 21. jaanuariks.
2.Usaldusisik esitas kohtule esimese aruande 26.01.2026. Aruande kohaselt viibis võlgnik kuni 03.03.2025 Tartu Vanglas. Usaldusisikul puudub teave, milliseid konkreetseid samme on võlgnik hiljem ette võtnud töökoha leidmiseks või millised takistused esinesid selleks. Võlgnik ei ole teinud loovutusi usaldusisikule. Usaldusisiku poolt on vangla vahekontolt kinni peetud rahalised vahendid summas 302,61 eurot, millest 272,35 eurot on võlausaldajatele 21.01.2026 välja makstud. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töövõimetoetus, puudega isiku sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus, sularaha sissemaksed, hasartmängutulu ning laenud. Lisaks mitmed laekumised kolmandatelt isikutelt, mille laekumise eesmärk on ebaselge. Usaldusisikul puudub kontakt võlgnikuga. Usaldusisik teeb ettepaneku lõpetada kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt FIMS § 47 tulenevate kohustuste täitmata jätmise ja usaldusisikuga koostöö mittetegemise tõttu. Võlgnik on võtnud ka uusi laenukohustusi ning ei ole kujundanud menetluse jooksul ümber oma maksekäitumist ega
asunud täitma võlakohustusi käesoleva menetluse raames, mis on aga kohustustest vabastamise eelduseks. Võlgniku taoline käitumine kahjustab võlausaldajate huve ja menetluse edasine jätkumine on perspektiivitu, mistõttu teeb usaldusisik ettepaneku menetluse lõpetamiseks.
3.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 07.04.2026. Kohtul ei õnnestunud võlgnikku kätte saada, võlgnik istungile ei ilmunud ega teavitanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Istungil viibinud Sotsiaalkindlustusameti (võlausaldaja) esindaja oli nõus, et menetluse lõpetamisel läheb nõue täitemenetlusse. Kohus määras uue istungi toimumise ajaks 15. aprill 2026. Kohus on proovinud võlgnikule helistada nii telefoninumbril XXX kui ka XXX, kuid keegi ei vasta ja tagasi ka ei helista. Kohus edastas 14.04.2026 U.J S. telefoninumbrile XXX sõnumi 15.04.2026 toimuva kohtuistungi andmetega ning palus kinnitada kättesaamist. Selle sõnumi peale kirjutas U.J sõnumi vastu: „xxxxxxx“ ning veidi hiljem „Lugupidamisega: U.J“. Kohus proovis helistada U.J S. poolt esitatud numbrile, kuid vastuseks tuli „number ei ole hetkel kättesaadav“. Kohus on seisukohal, et võlgnik on kohtukutse kätte saanud sõnumiga ning millele isik ka vastas, seega on ta asja arutamisest teadlik.
4.Usaldusisik esitas 18.03.2026 ka usaldusisiku tasutaotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks aruandeperioodil kokku 6 tundi järgnevalt: suhtlused võlgnikuga telefoni ja e-posti teel, kinnipidamisasutusega suhtlused, sotsiaaltöötajaga suhtlused, sissetulekute ülevaatamised – 2 tundi; päringute tegemine võlgniku varade tuvastamiseks X-tee portaali, liiklusregistrisse, päringu edastamine Maksuametile, kõikidele krediidiasutustele, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile; kutsekonto loomine, lepingu sõlmimine krediidiasutusega – 1 tund 30 minutit; päringute vastustega ja dokumentidega tutvumine, aruande koostamine ja kohtule esitamine, väljamaksete tegemine võlausaldajatele – 2 tundi 30 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 6 tunni ulatuses määrata tasuks 450 eurot (6 tundi × 75 eurot). Usaldusisik palus hüvitada usaldusisiku tasu osaliselt usaldusisiku kontole laekunud summade arvelt ning puudujäävas osas menetlusabina.
KOHTU SEISUKOHT
5.FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
6.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
8.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).
Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
9.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule esimese aruande, mille kohaselt on võlgnik alates 03.03.2025 kinnipidamisasutusest vabanenud, kuid usaldusisikul puudub teave võlgniku edasistest tegevustest. Võlgnik on kohtule varasemalt avaldanud, et tal on 2026.aastani puuduv töövõime ning ta on operatsiooni ootel. Usaldusisik koostas kohtule aruande erinevate päringute vastuste põhjal. Ehkki võlgnik oli usaldusisikule avaldanud, et ei kasuta enam Swedbank AS kontot ning kasutab vaid Coop Pank AS arvelduskontot, siis pangakonto väljavõttest nähtuvad igakuised liikumised mõlemal kontol. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 1 toodud kohustust, kuid on rikkunud FIMS § 47 lõikes 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
10.FIMS § 47 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud töövõimetoetus, puudega isiku sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus, sularaha sissemaksed, hasartmängutulu ning uued laenud. Lisaks mitmed laekumised kolmandatelt isikutelt, mille laekumise eesmärk on ebaselge. Võlgnik ei ole menetluse kestel usaldusisikule loovutusi teinud. Võlgnik ei ole saanud arestitavat sissetulekut. Usaldusisiku poolt on vangla vahekontolt kinni peetud rahalised vahendid summas 302,61 eurot, millest 272,35 eurot on võlausaldajatele 21.01.2026 välja makstud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole olnud kohtule ega usaldusisikule kättesaadav, et täiendavaid selgitusi anda. Kohus on võlgnikule 22.01.2024 kohtuistungil selgitanud tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, sh töötamise kohustust. Võlgnik ei ole teinud usaldusisikuga koostööd ega vastanud tema päringutele, samuti ei ilmunud võlgnik 07.04.2026 ega 15.04.2026 kohtuistungitele ega teavitanud mitteilmumise põhjuseid. Võlgniku konto väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on võtnud uusi laenukohustusi –
28.12.2025 laekumine AS ESTO-lt summas 1570 eurot ning 06.01.2026 laekumine Bondora AS-lt summas 6900 eurot. Võlgnik on eelduslikult hasartmängusõltlane kuna tema konto kaudu käivad laekumised kolmandate isikute kontode vahel ning suures ulatuses erinevate hasartmängukeskkondade vahel. Võlgnik on seega saanud rahalisi vahendeid oma kontole, kuid pole asunud oma võlakohustusi täitma. Hasartmängude mängimine ei ole kohtu hinnangul mõistlik tulutoov tegevus. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist FIMS § 49 lõigetes 5 ja 7 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Usaldusisiku taotlusel tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
13.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub U.J-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka U.J S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.Kuna kohus lõpetab U.J S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N.N FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest U.J S. kohustustest vabastamise menetluses.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud U.J S. kanda. Usaldusisiku tasu määramine
17.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026. a 88,60 eurot).
18.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 6 tundi tunnitasuga 75 eurot, kokku 450 eurot.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku N.N-i tasuks määrata 450 eurot.
20.Usaldusisiku tasu summas 30,26 eurot tuleb hüvitada usaldusisiku kontole laekunud summade arvelt.
21.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 419,74 eurot, tuleb U.J S. anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
22.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
23.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus U.J S. TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) 419,74 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on U.J kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.