Inge Pullati hagi OÜ Põhjaranniku Kirjastus vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. septembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Inge Pullati määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Inge Pullat (ik XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja: OÜ Põhjaranniku Kirjastus (rg-kood 14710596), seaduslik esindaja Erik Gamzejev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. septembri 2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
Rahuldada Inge Pullati määruskaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.
ASJAOLUD
Inge Pullat (hageja) esitas 3. detsembril 2024 Harju Maakohtule hagi Lele Cafaro vastu.
2.Maakohus jättis 17. jaanuari 2025 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks.
3.Maakohus rahuldas 21. veebruari 2025 määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ning andis hagejale riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks, mis võib kanduda üle esindamiseks kohtus praeguse tsiviilasja menetluses.
4.Hagejale riigi õigusabi osutajaks nimetatud advokaat esitas kohtule 26. aprillil 2025 arvamuse hageja nõuete kohta ning hageja nimel hagiavalduse ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, märkides kostjaks ajalehe Põhjarannik ja AS-i Postimees Grupp.
5.Maakohus jättis AS-i Postimees Grupp vastu esitatud nõuetes hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muus osas keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest.
6.Hageja esitas 27. juunil 2025 hagiavalduse tervikteksti, milles märkis kostjaks OÜ Põhjaranniku Kirjastus (kostja) ning palus kohustada kostjat avaldama ebaõigeid väiteid ümberlükkav teade ajalehes Põhjarannik järgmisel kujul: „Ajalehes „Põhjarannik“ 23.04.2022 avaldatud väidetest ei vasta tõele järgmised väited: a. Väide „.....Inge Pullat on käinud Jõugal Maiet ähvardamas,“ b. Väide „...M. Säärele kuuluv roller (mis ei sõitnud) oli samuti Pullati majapidamises“. c. Väide „... Maie elu on ohus. "Võimalik, et teda hoitakse kinni vastu tema enda tahtmist ja mõjutatakse teda füüsiliselt, emotsionaalselt tegema pärandvaraga otsuseid, mis on tema tahte vastane." d. Väide „sugulased himustavad Maie vara“ e. Väide „... kahtlustab võltsimises Inge Pullatit“. f. Väide „..nad jälgisid teda..“. g. Väide „...Aivo Vološin ... on tema võimu all“. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot või alternatiivselt hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Ajaleht Põhjarannik avaldas 23. aprillil 2022 artikli pealkirjaga „Sugulaste kasuahnus päädis testamendi võltsimise ja tapmisega“. Artiklis on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, mis kahjustavad hageja au, head nime ja mainet. Artikkel on kostja kodulehel üldsusele vabalt kättesaadav ning jääb sinna kättesaadavaks teadmata ajaks. Kostja jättis ebaõige mulje, justkui hageja oleks käitunud mitme inimese suhtes väga halvasti, ning lõi sellest tulenevalt hagejast väga negatiivse ja halva mulje. Ebaõigete andmete avaldamine on toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses. Kostja tegevuse tulemusena on hageja tuttavad ja ka teised kohaliku kogukonna inimesed hakanud hagejat vältima ega soovi temaga enam suhelda. Hageja peab jagama pidevalt selgitusi, õigustama ennast ja lükkama väiteid ümber. Kostja tegevus on tekitanud hagejale moraalse kahju ja põhjustanud stressi.
7.Harju Maakohus saatis 1. septembri 2025 määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtule.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Viru Maakohus keeldus 9. septembri 2025 määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kannatanu ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel väärtushinnangu ümberlükkamist (RKTKo 10. oktoober 2007, 3-2-1-53-07, p 19). Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-t 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Kuna tegemist ei ole faktiväidete, vaid väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist taotleda ei saa, ei ole hagi võimalik rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (RKTKo 11. veebruar 2004, 3-2-1-11-04, p 17). Praeguses asjas on tegemist just sellise olukorraga. Samuti pole hagis märgitud, milles kahju seisneb ega põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb tõendada neid asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja peab nõude rahuldamise üldise eeldusena tõendama endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Seega
on hagi perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas 24. septembril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus ei analüüsinud ühtegi väidet eraldi; selleks, et lugeda kõik faktiväited väärtushinnanguteks, tuleks neid analüüsida. Määrusest ei ole aru saada, kuidas maakohus jõudis arusaamisele, et tegemist ei ole mitte faktiväidetega, vaid väärtushinnangutega. Faktiväited, mida saab kontrollida ja ümber lükata, ei ole väärtushinnangud. Maakohus ei süvenenud hagi põhjendustesse ega arvestanud nendega. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 jääb arusaamatuks.
10.Hageja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot 10. detsembril 2025.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 17. detsembril 2025 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Maakohus keeldus põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 8. märts 2017, 3-2-1-177-16, p 10). Menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 23. oktoober 2015, 3-2-1-73-15, p 18).
13.1.Maakohus viitas iseenesest õigesti VÕS § 1047 lg-le 4, mille kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane, ning leidis, et väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa nõuda. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et määrusest ei ole aru saada, kuidas maakohus jõudis arusaamisele, et avaldused, mida hageja peab faktiväideteks, on hoopis väärtushinnangud. See, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel, sealjuures võib üks ja sama avaldus sisaldada isiku kohta nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid, ka üksainus avaldatud faktiväide võib samaaegselt sisaldada väärtushinnangut ning väärtushinnang võib sisaldada kaudseid faktiväiteid (vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. Tallinn 2020, § 1046 komm. 3.3). Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab (RKTKo 31. mai 2006, 3-2-1-161-05, p 13). Tulenevalt TsMS
§ 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd on tegemist ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on (RKTKo 13. aprill 2007, 3-2-1-5-07, p 32). Väiteid analüüsida ning faktiväideteks ja väärtushinnanguteks jaotada saab asja sisulisel lahendamisel.
13.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et arusaamatuks jääb, kuidas õigustab mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keeldumist asjaolu, et maakohtu hinnangul on tegemist samasuguse olukorraga, mille kohta selgitas Riigikohus, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Praegusel juhul esitas hageja hagi mh mittevaralise kahju hüvitamiseks ning maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Sellist kohtumenetlust ja kohtulahendit ei saa pidada piisavaks kompensatsiooniks, mis õigustaks hagi menetlusse võtmata jätmist.
13.3.Riigikohus on selgitanud, et kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest, kui hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul täpsustanud hagi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks (vt RKTKm 24. november 2021, 2-20-15376, p 15). Maakohus jättis hagi viimast korda käiguta 18. juuni 2025 määrusega, pidades puudusteks ebaselgust kostja osas ja hageja nõuet kohustada kostjat siiralt vabandama, samuti palus maakohus täpsustada alternatiivseid nõudeid (dtl 151, 154–155). Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pidanud ebapiisavaks pärast hagejale riigi õigusabi korras esindaja määramist esitatud hagiavaldustes toodud asjaolusid ning andnud võimalust neid täiendada ja täpsustada. Sellises olukorras ei saanud maakohus jätta hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata, eriti piirdudes vaid üldsõnalise seisukohaga, et hagis ei ole välja toodud, milles kahju seisneb ega põhjuslikku seost teo ja kahju vahel.
13.4.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus asus sisuliselt ilma igasuguse analüüsi ja põhjendusteta üldsõnalisele seisukohale, et hageja nõuded on perspektiivitud. Maakohtu põhjendustest ei ilmne, et hagi oleks sellisel määral perspektiivitu, et see tuleks jätta menetlusse võtmata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Üldjuhul tuleb maakohtul võtta hagi põhjendatuse kohta seisukoht asja sisulisel lahendamisel ning hagi põhjendamatuse korral jätta see rahuldamata. Samuti tuleb lahendada hageja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks; sealjuures saab menetlusabi taotluse lahendamisel TsMS § 181 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel võtta arvesse mh seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
14.Menetluskulude jaotuse otsustab asja uuel läbivaatamisel maakohus (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.