Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Inbank AS ja kostja sõlmisid 13.10.2022 Inpay makselahenduse lepingu nr. xxxx. Vastavalt lepingule on krediidilimiidiks 3000 eurot. Krediidi kulukuse määr on 27.04% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 07.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.11.2023. 28.11.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuivõrd kostja rikkus esialgse võlausaldajaga sõlmitud teenuselepingutest tulenevaid kohustusi, st ei teinud tagasimakseid, siis AS Inbank ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles. Ülesütlemise seisuga 28.11.2023 oli kostja võlgnevus Inbank AS-i ees 3159.78 eurot, sh: tähtajaks tagastamata kasutatud krediidilimiit: 2996.05 eurot; tähtajaks tasumata intressid: 158.73 eurot; lepingu haldamisega seotud muu kulu 5 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.11.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja kasutatud krediiti tagastanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2996,05 eurot. Sissenõudmisega on seotud kulud kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2996.05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, 2 (5)

so 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.06.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 22% aastas so 0,06% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 381,95 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.06.2024 lepingujärgse viivisemääraga 22% aastas so 0,06% päevas. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 22.02.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 46.82% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Inbank Finance AS 7.11.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.11.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2022–15.02.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks 219.83 eurot, seega on tasumata põhiosa 280.17 eurot (500 – 219.83). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 19. osamaksest, so kuni ülesütlemiseni 28.11.2023 osamakseni, so 28.11.2023 summas 13.92 eurot (4.38+4.03+3.95+1.56=13.92). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 22.02.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 5,50 eurot kuus. 28.11.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal osaliselt tasumata 19 osamaksest 21. osamakseni laenuhaldustasud, so 16.50 eurot (3 x 5.50). Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 280.17 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.06.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18%. Hageja nõuab viivist summas 29.22 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 280.17 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.06.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18% aastas. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Viru Maakohtu 19.09.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega 20.09.2024 KÄPO kaudu kätte toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.10.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja 3 (5)

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust kokku 560 eurot ja õigusabikuludest kokku 696 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot). Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169.- eurot ilma käibemaksuta. Täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele kulus esindajal 4 tundi (4x169). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige 4 (5)

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (sh käibemaks), ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni mahus mõistlik ega põhjendatud. Käesolevas menetluses on koostatud standardne hagiavaldus, mille ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 x 1,5). Samuti on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 833,5 eurot (560 + 20 + 253,5). TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.