Otsuse avalikult teatavaks 7. juuli 2026, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-25-1367
Haldusasi
X.X-i kaebus Eesti Töötukassa 04.02.2025 otsuse nr TVH/25/005023 ja 07.04.2025 vaideotsuse nr VO/25/621 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X.X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.08.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X.X esitas 31.01.2025 Eesti Töötukassale (edaspidi ka töötukassa) töövõime hindamise taotluse (dtl 73-80). Eesti Töötukassa 04.02.2025 otsusega nr TVH/25/005023 tuvastati, et X.X-i töövõime ei ole vähenenud (dtl 29-30).
2.X.X esitas Eesti Töötukassale 27.02.2025 vaide töötukassa 04.02.2025 otsusele nr TVH/25/005023. Eesti Töötukassa 07.04.2025 vaideotsusega nr VO/25/621 jäeti X.X-i vaie rahuldamata (dtl 31-37).
3.X.X esitas 07.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.02.2025 otsuse nr TVH/25/005023 ja vaideotsuse 07.04.2025 nr VO/25/621 tühistamiseks. Tartu Halduskohus otsustas oma 08.05.2025 määrusega anda X.X-i kaebus haldusasjas nr 3-25-1367 vastavalt kohtualluvusele üle Tallinna Halduskohtule. 28.05.2025 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 14.05.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja on seisukohal, et tema töövõimet on hinnatud ebaõigesti ning jäetud arvestamata, et kaebaja terviseprobleemid, millest ükski eraldiseisvana võib-olla puuduvat töövõimet ei põhjusta, on kogumis sedavõrd tõsised, et kaebaja töövõime on sisuliselt puuduv.
4.2.Vastustaja on möönnud, et kaebajal on teadvusel püsimisega probleeme, tulenevalt diabeedist, kaebajal on liigesehaigused, liikumisraskused, karpaalkanali sündroom, hingeldamine.
4.3.Vastustaja kasutatav metoodika ei ole taganud töövõime õiglast hindamist olukorras, kus isikul on mitmeid erinevaid terviseprobleeme, mis kumuleeruvad. Vaideotsuses sisalduvast kaebaja terviseseisundi kirjeldusest on keeruline tuvastada, millist tööd kaebaja üldse suudaks teha. Kaebaja ei püsi püsti, ei suuda käia, ei saa teha täppisliigutusi kätega, ei püsi diabeedi tõttu teadvusel, st kaebaja ei saa teha füüsilist tööd. Samas kaebaja ei saa teha tööd ka arvuti taga, sest ei saa töötada klaviatuuriga, ei saa teha käelist tööd, mis nõuab osavust, tal on polüneuropaatia ja ta ei püsi teadvusel seoses diabeediga. Kaebaja on seisukohal, et selles olukorras ei saa tema töövõimet hinnata täielikuks, kuivõrd puuduvad sellised tööd, mida kaebaja oma terviseseisundiga püsivalt teha suudaks. Kaebaja on püüdnud tööd teha, aga on olnud sunnitud tervise tõttu loobuma.
4.4.TVTS eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul ei kohaldata seadust eesmärgipäraselt.
4.5.Kaebaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa ei ole tema töövõime hindamisse suhtunud piisava põhjalikkusega ning on lõppkokkuvõttes jõudnud ekslikule järeldusele. Kaebaja taotleb kohtult otsuste tühistamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
5.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 31.01.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 73-80) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed (dtl 112-403). Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Samuti
on kaebaja kirjeldanud, et tal esinevad piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimetest. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Y.Y, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (taotlus) märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 03.02.2025 eksperdiarvamuse (dtl 81-93), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 04.02.2025 otsusega nr TVH/25/005023 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Eeltoodu alusel koostati 07.04.2025 vaideotsus nr VO/25/621. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse Eesti Töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka Eesti Töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr F.F, kes nõustus TTO ekspertarsti toodud põhjendustega eksperdiarvamuses. Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr F.F kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 13.08.2025 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (lisa 7 dtl 51-64).
5.2.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (Määrus) § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 03.02.2025 eksperdiarvamuses (dtl 81-93) kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on seega 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 04.02.2025 otsusel nr TVH/25/005023 õigesti märgitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on melliitdiabeet e suhkurtõbi, toitumishaigused, närvisüsteemihaigused ja dorsopaatiad ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on liikumise ja käelise tegevuse valdkondades piirangud, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist.
Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Vastused kaebuses toodud väidetele on välja toodud töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti seisukohas (dtl 51-64). Vastustaja selgitab, et on arvestanud kaebaja töövõimele hinnangut andes kaebaja taotluses ning vaides väljatoodud piiranguid. Täpsemad selgitused kaebaja piirangute ning neile antud hinnangute osas on väljatoodud töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti seisukohas.
5.3.Kokkuvõtvalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Eesti Töötukassa 04.02.2025 otsust nr TVH/25/005023 (dtl 29-30) ja selle suhtes 07.04.2025 tehtud vaideotsuse nr VO/25/621 (dtl 31-37), asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et vaidlustatud otsused ja selle suhtes tehtud vaideotsus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seadusega või mõne muu õigusaktiga ning kuuluksid tühistamisele. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). HKMS § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 29-30) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 31-37), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal) sh kohtumenetluse ajal täiendavalt koostatud ETK ekspertarsti seisukohaga (dtl 51-64). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida lühidalt üksnes järgmist.
7.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning täpsustamise vajaduse korral kogutud muude andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi
skaalaga 0–4. Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (p 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (p 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (p 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (p 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (p 5). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4–6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).
8.Kohus leiab, et eksperdihinnangust (03.02.2025 Y.Y, dtl 81-93) ei nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega ja selles arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ning põhjendatud nendega mittenõustumist. Vaidemenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud üle kontrollinud 06.03.2025 Y.Y (dlt 94-107) ja 06.03.2025 töötukassa ekspertarst F.F (dtl 108-111). Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud töötukassa ekspertarst F.F, kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid (dtl 112-403) on õigesti kajastatud. Kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures kindlasti oluline, kuid hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad kinnitama ka ametlikud ja olemasolevad terviseandmed. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei ole töötukassal enamasti muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Vastava hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ja halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Kohus kontrollib seda, kas eksperdiarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata eksperdiarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Käesoleval juhul kohus seda tegi ja kohtule arusaadavaid ning olulisi rikkumisi ei tuvastanud. Eksperdihinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud. Olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti
hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide, et kaebaja antud hinnanguid ei ole arvesse võetud. Eksperdiarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 pdega 1‒6. Eksperdihinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole väitnud, et eksperdihinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas hinnataval esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on vaide- ja kohtumenetluses üle kontrollinud töötukassa ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperdihinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Mis puudutab kaebaja väidet teadvusel mitte püsimise osas, siis ei ole kaebaja ei haldusmenetluses ega kohtumenetlus tõendanud oma teadvusel mitte püsimist. Kaebaja väited, et arvestada tuli erinevate piirangute koosmõju ja seda, et kaebaja ei püsi teadvusel, ei ole antud juhul täpsed ja asjakohased. Töövõime hindamise regulatsioon annab selged juhised, millistest asjaoludest tuleb töövõime hindamisel lähtuda ja mida hinnata. Kaebaja poolt kohtumenetluses välja toodud asjaolud ja esitatud seisukohad ei anna alust ekspertarstide hinnanguid valeks pidada. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja töötukassa ekspertarsti hinnangut, on kohtu hinnangul selge, et kaebajal esineb kerge piirang liikumise valdkonnas ja mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2, kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastavaid andmeid ümber lükanud. Kohtule ei nähtu ka kaebaja poolt viidatud kaalumiskohustuse rikkumist. Kaalutlusõigust saab ekspertarst seejuures kasutada otsustamisel, kas piirang on täielik või osaline, kui piirangute raskusastmete summa on 4. Käesoleva juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Töövõime hindamisel lähtutakse isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema mingit kindlat tööd. Hinnang, et töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et isik peab olema võimeline tegema mistahes tööd. Sellist võimekust ei ole paljudel juhtudel ka inimestel, kellel ei esine tervisest tulenevaid piiranguid. On üldteada, et inimeste võimekus teha erinevaid töid ei sõltu ainult nende tervislikust olukorrast, vaid ka muudest asjaoludest, nt soost, vanusest, isikuomadustest ja ettevalmistuse olemasolust. Seega ei ole alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet üksnes seetõttu, et ta ei saa teha nt rasket füüsilist või täpsust nõudvat keerukat tööd või jätkata oma varasemat tööd. Viimane ei tähenda, et kaebaja ei oleks võimeline tööd tegema. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd.
9.Kokkuvõtvalt puuduvad mistahes seadusest tulenevad alused kaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.