lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-695/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-695/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-224/01

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-695

Haldusasi

N.N kaebus mõista välja hüvitis haldusasjas 3-20-1723 tehtud kohtulahenditega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest

Menetlusosalised

Kaebaja N.N Vastustaja Justiits- ja Digiministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.N määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada N.N määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2026 määruse peale osas, millega halduskohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta.
2.Võtta menetlusse N.N määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2026 määruse peale osas, millega halduskohus jättis menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata N.N määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2026 määruse peale, millega halduskohus jättis menetlusabi ning riigi õigusabi taotlused rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitused Määruse peale võib osas, millega ringkonnakohus tagastas määruskaebuse kaebuse käiguta jätmise määruse peale, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 207 lg 1 kolmas lause ja § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 kolmas lause, § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohus jättis 10.04.2023 otsusega haldusasjas nr 3-20-1723 rahuldamata N.N kaebuse Sõrve Sääre Jahiseltsi vastu ning mõistis N.N-ilt Sõrve Sääre Jahiseltsi kasuks

3-26-695 välja 12 000 eurot menetluskulu katteks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.01.2025 otsusega N.N apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistis N.N-ilt Sõrve Sääre Jahiseltsi kasuks välja 4590,30 eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks. Riigikohus jättis 18.03.2025 määrusega N.N kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

2.N.N esitas 13.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista välja haldusasjas nr 3-20-1723 tehtud kohtulahenditega tekitatud varalise kahju eest hüvitise 35 223,30 eurot ja mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel. Kaebaja leiab, et kohus mõistis asjas nr 3-20-1723 temalt alusetult välja menetluskulud.
3.N.N esitas kaebuses ka taotlused vabastada ta riigilõivu tasumisest, anda talle riigi õigusabi ning peatada esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused nr 175/2025/888 ja nr 176/2025/1234.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.03.2026 määrusega riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Lisaks jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja tasuda riigilõiv 1070 eurot. Kaebuse pealt tuleb tasuda riigilõivu 1050 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse pealt 20 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt eeldab menetlusabi andmine muu hulgas, et on piisav alus eeldada, et menetluses osalemine on edukas. Siinsel juhul see nii ei ole. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ja 31 kohaselt see, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Praeguses asjas ei ole andmeid, et haldusasja nr 3-20-1723 lahendanud kohtunike suhtes oleks jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust või EIK lahendit. Olukorras, kus RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 sätestatud nõuded täidetud ei ole, on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole aga lubatav, kuivõrd HKMS § 251 lg 1 ei näe ette võimalust peatada hüvitamiskaebuse korral täitemenetlusi. Seega ei ole menetlusabi andmine kaebajale põhjendatud.
5.N.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2026 määruse osas, millega jäeti menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata ning kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Ta palub rahuldada menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused ning võtta kaebus menetlusse. Kohtud rikkusid haldusasja nr 3-20-1723 menetluses menetluskulusid välja mõistes oluliselt menetlusnorme. Kaebaja ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline riigilõivu tasuma. See on otseselt põhjustatud samast kohtumenetlusest, mille tagajärgede vastu otsib kaebaja siinses asjas õiguskaitset. Riik ei saa sellises olukorras nõuda kaebajalt riigilõivu tasumist. EIK on leidnud kohtuasjas Airey vs. Iirimaa (p 24), et õigus kohtusse pöörduda peab olema praktiline ja tõhus, mitte teoreetiline ja illusoorne. Kohtuasjas Kreuz vs. Poola (p 60) leidis EIK, et liialt kõrge riigilõiv võib olla ebaproportsionaalne takistus kohtusse pöördumisel. Euroopa Kohus on tunnistanud riigivastutuse võimalikkust ka kohtusüsteemi toimimise eest (C-224/01: Köbler).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse lubatavus

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 119 lg 1 esimese lause ja § 207 lg 1 alusel menetlusse osas, millega kaebaja vaidlustab tema menetlusabi ning riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmist. 2(4)

3-26-695

7.Määruskaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 kolmanda lause alusel tagastada osas, millega kaebaja vaidlustab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmist. Seadus ei näe ette õigust esitada määruskaebust puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) tähtaja andmise määruse peale (HKMS § 55, § 120 lg 3 ja § 203 lg 1). Juhul kui halduskohus peaks edaspidi tagastama kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu, saab kaebaja esitada vastuväited kaebuse käiguta jätmise kohta määruskaebuses määruse peale, millega kaebus tagastatakse. Määruskaebuse lahendamine
8.Halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust osas, millega kohus jättis menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei korda kõiki halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Halduskohus leidis õigesti, et kaebusel ei ole edulootust sellisel määral, et see õigustaks kaebaja vabastamist riigilõivu ning riigi õigusabi tasu ja kulude kandmisest (HKMS § 111 lg 1, riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5). Menetlusabi on põhjendatud anda siis, kui see on kaebaja õiguste kaitseks reaalselt vajalik. Kuna siinsel juhul on jõustunud kohtulahend selle kohta, et kaebaja peab menetluskulud kandma, on selle kohustuse vaidlustamine kahjunõude esitamise teel perspektiivitu. Kaebaja on saanud selles küsimuses oma huve haldusasja nr 320-1723 menetluses juba kaitsta. RVastS § 15 lg-te 1 ja 31 kohaselt on õigus nõuda õigusemõistmise käigus väidetavalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist äärmiselt piiratud ja siinsel juhul pole need eeldused ilmselgelt täidetud.
10.Menetlusabi andmise piirangud riivavad põhiõigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuid on proportsionaalsed juhul, kui kohtule esitatud nõudel pole eduväljavaateid. Põhiõiguse piirangu legitiimseks eesmärgiks võivad muu hulgas olla menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude osalise kandmise põhimõte (vt nt Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 45; 22.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-33-11, p-d 26–26.3; 29.11.2011 otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 29.1–29.2). Menetlusabi tingimuste sidumine kaebuse eduväljavaadetega on põhjendatud ka EIK praktika kohaselt (Steel ja Morris vs. Ühendkuningriik, nr 68416/01, 15.02.2005, p 62; Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 38). Määruskaebuses viidatud EIK lahendid ei analüüsinud küsimust, kas kohtumenetluse kuludest vabastamata jätmine on õigustatud juhtumil, mil nõue on perspektiivitu. Kohtuasjast Kreuz vs. Poola nähtub siiski, et tolles asjas riigisisesele kohtule esitatud nõue oli EIK-i arvates pigem perspektiivikas (p 63 teine lõik). EIK leidis, et kohtusse pöördumisega seonduv kulu, mis oli ligilähedane keskmisele aastapalgale Poolas (p 62), on ebaproportsionaalne. Siinses asjas on riigilõiv märksa madalam, s.o olukorrad pole ka lõivu suurust puudutavas osas võrreldavad. Kaebaja peab ise otsustama, kas ta soovib eduväljavaadeteta kohtuasja ajamist oma vahenditest finantseerida nt laenu abil.
11.Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on soovi korral võimalik vähendada nõude suurust. Kuna riigilõivu tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasuda 3% nõutavast summast ja minimaalne riigilõiv kahjunõude pealt on 20 eurot, saaks kaebaja esitada nt alates 666,67 euro suuruse kahjunõude riigilõivu aspektist märksa soodsamalt. HKMS § 112 lg 4 kohaselt on kaebajal võimalik isegi menetlusabi andmata jätmise korral taotleda, et halduskohus kaaluks võimalust lubada kaebajal tasuda riigilõiv osamaksetena. Menetluse vältel ning vahendite lisandumisel saaks kaebaja kahjunõuet jällegi suurendada (HKMS § 49 lg 3 p 2). Ka need võimalused viitavad, et kohtusse pöördumise piirang on siinses asjas proportsionaalne.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata osas, millega kaebaja vaidlustab tema menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmist.
13.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). 3(4)

3-26-695 (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja