P&E Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. aprilli 2026. a teate ja 7. mai 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamiseks lõpetada maksumenetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada P&E Invest OÜ kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.P&E Invest OÜ esitas 8. juunil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) 14. aprilli 2026. a teate ja 7. mai 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks lõpetada maksumenetlus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 14. mai 2026. a teates kaebajale pandud kohustuste täitmine kuni halduskohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.
Tartu Halduskohus jättis 9. juuni 2026. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 11. juunil 2026 kaebusega vaidlustatud dokumendid.
4.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja on esitanud kaebuse MTA 14. aprilli 2026. a e-kirja ja 7. mai 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks lõpetada maksumenetlus. MTA 14. aprilli 2026. a e-kirjaga teavitati kaebajat sellest, et MTA on alustanud P&E INVEST OÜ maksustamisperioodide oktoober 2025 – veebruar 2026 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Ühtlasi palus MTA vastata kaebaja esindajal küsimustele ja edastada nõutud dokumendid.
7.Kohus selgitab, et kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Tühistamiskaebuse põhjendatus eeldab mh menetlus- või vormivigade võimalikku mõju haldusakti sisule, kui kindlaks on tehtud vaid haldusakti formaalne õigusvastasus (HKMS § 58; RVastS § 3 lg 3 p 1).
8.Kohus leiab, et MTA 14. aprilli 2026. a e-kirjas sisalduvat teadet ja korraldust teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, tehtud vaideotsust ning ka maksumenetluse läbiviimist ei saa pidada õigusvastaseks. Asja materjalidest ei ilmne, et maksumenetlust toimetatakse muu kui üksnes maksuseaduste täitmise kontrollimise eesmärgil. Ühtlasi oli maksuhalduril 14. aprilli 2026. a teate esitamiseks ja korralduse andmiseks seadusest tulenev volitus (maksukorralduse seadus (MKS) § 552 lg 1, § 60).
9.Maksuhalduril on seadusest tulenev ülesanne kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
10.MTA on maksukontrolli alustamisel järginud MKS §-s 552 sätestatud nõudeid. Kaebajat on 14. aprilli 2026. a e-kirja teel teavitatud maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist ning samaaegselt on tehtud viide aadressile, mille kaudu saab kaebaja tutvuda oma õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole teavitus sisult ebaselge ega raskesti mõistetav. Kohus lisab, et maksukontrolli alustamise teate puhul on tegemist menetlustoiminguga, mis ei ole reeglina eraldi vaidlustatav, ning seetõttu puudub vajadus lisada sellele ka vaidlustamisviidet.
11.Kaebuses esitatud asjaolud ei viita sellele, et teabe ja dokumentide küsimise eeldused poleks täidetud. Maksuhaldur on nõudnud kaebajalt teavet, mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Maksuhaldur on vaidlustatud e-kirjas täitnud haldusakti põhjendamise üldised nõuded. E-kirjas on viide selle andmise õiguslikele alustele ning selles on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused on sätestatud MKS §-s 64 ning nendele saab kaebaja vajadusel tugineda konkreetsetele küsimustele vastates või konkreetse teabe väljastamise otsustamisel. Seejuures märgib kohus, et MKS § 59 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu võimalus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses
tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan.
12.Lähtuvalt MKS § 10 lg-st 3 tuleb maksuhalduril menetlus läbi viia võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti (MKS § 45). HMS § 5 sätestab vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Seega ei ole alust pidada õigusega vastuolus olevaks ka MTA valitud menetluse alustamise teavituse ning korralduse andmise vormi ja viisi. Isegi, kui vaidlusaluses e-kirjas on MTA eksinud mõne vorminõude vastu, pole käesoleval juhul toime pandud rikkumisi, mis oleksid mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58).
13.Seejuures leiab kohus, et 14. aprilli 2026. a e-kirja ja vaideotsusega ning maksumenetluse läbiviimisega kaasnevat kaebaja õiguste (s.o ettevõtlusvabaduse) riivet saab siinse juhtumi asjaoludel pidada väheintensiivseks. Tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Ettevõtja peab arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda. Ühtlasi arvestab kohus, et MTA ei pannud vaidlusaluse e-kirjaga kaebajale kohustust tasuda sunniraha teabe ja dokumentide esitamata jätmise korral, 14. aprilli 2026. a e-kirjaga antud tähtaeg on kaebuse esitamise hetkeks möödunud ja MTA on 12. mail 2026 teinud kaebajale uue korralduse dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks.
14.Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). II
16.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA 14. mai 2026. a teates kaebajale pandud kohustuste täitmine kuni halduskohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.
17.HKMS § 55 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja ei kõrvalda tähtaegselt taotluses esinevaid puudusi, jätab kohus taotluse (sh esialgse õiguskaitse taotluse) läbi vaatamata.
18.Tartu Halduskohtu 9. juuni 2026. a määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning kaebajat kohustati kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused, s.o selgitama, millise teate osas ta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist soovib, esitama kohtule vaidlusalused haldusaktid, selgitama esialgse õiguskaitse vajadust ning tasuma riigilõivu 20 eurot või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
19.Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 9. juuni 2026. a määruse kätte järgmisel päeval. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas seega kulgema 11. juunil 2026 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 15. juuni 2026.
20.Vaatamata sellele, et kaebaja edastas kohtule kaebuses vaidlustatud e-kirja ja vaideotsuse, ei ole kaebaja siiski tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavat riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ka ei ole kaebaja täpsustanud haldusakti, millega seoses kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist soovib, ega selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Seega ei ole kaebaja kõrvaldanud tähtaegselt kõiki esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudusi ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on vastava tagajärje eest kaebajat hoiatanud ka 9. juuni 2026. a määruses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.