Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-26-1640 detsember 2024 – november 2025. Korralduste kohaselt tuli Y -l esitada MTA-le teave ja dokumendid 08.08.2025 ja 16.01.2026. Neid korraldusi ei ole täidetud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Y: 1) jättis deklareerimata müügikäibe, mille tulemusel jäi täitmata maksukohustus 139 667,60 eurot; 2) jättis deklareerimata ostutehingud, mille tulemusel suurenes sisendkäibemaks 86 786,35 euro ja vähenes maksukohustus 86 786,35 euro võrra; 3) deklareeris alusetult sisendkäibemaksu 40 271 eurot, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu; 4) jättis deklareerimata osa töötasudest ja tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille tulemusel jäi deklareerimata ja täitmata maksukohustus 156 675,46 eurot. Y-le määratav maksukohustus on kokku 249 827,71 eurot. Täpsemad asjaolud on toodud kontrolliakti projektis. Kinnistusraamatu järgi ei ole Y omandis kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub Y-le viis kaubikut (ehitatud aastatel 2018–2019), kolm haagist ja üks kerge ratastraktor. Kuna tegemist on likviidse varaga, siis puudub kindlus, et kaubikud, haagised ja ratastraktor on alles ka pärast maksukohustuse kindlaksmääramist. Samuti ei pruugi liiklusregistri andmed kajastada vara tegelikku omanikku. Vara seisukord ja väärtus ei ole samuti teada. Y -l puuduvad Eesti väärtpaberite registri andmetel väärtpaberid ja väärtpaberikontod, mille arvelt saaks tulevikus tekkivaid nõudeid täita. 30.11.2025 seisuga oli Y pangakonto jääk 0 eurot. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Y osales maksupettuses koos X OÜ-ga. Mõlema äriühingu juhatuse liige ja osanik C ei täida makshalduri korraldusi. Y -l ja X OÜ-l on 2024. aasta majandusaasta aruanded esitamata. X OÜ-l on alates 2024. aasta oktoobrist maksuvõlg (18.05.2026 seisuga 181 199,62 eurot) ning Y on üle võtnud tema töövõtulepingud ja garantiikohustused. Arvestades C käitumismustrit, esineb põhjendatud kahtlus, et Y ei pruugi tasuda maksuotsusega määratavat maksukohustust. Y on sõlminud Aktsiaseltsiga Q 22.07.2025 töövõtulepingu nr 1608-AL0127 hoonesiseste tugevvoolusüsteemide ehitustööde tegemiseks, mille eest on kokkulepitud tasu 558 922,58 eurot (käibemaksuta). Y on esitanud Aktsiaseltsile Q arveid 22 111,32 euro ulatuses (käibemaksuta). Seega on arveid esitamata veel 536 811,26 euro ulatuses. MTA taotleb luba arestida Y tulevikus tekkivad nõuded Aktsiaseltsi Q vastu MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel koostoimes täitemenetluse seaduse (TMS) §-s 111 ja § 113 lg-s 2 sätestatuga ning lubada maksuhalduril kohustada Aktsiaseltsi Q täitma Y tulevikus tekkivad nõuded maksuhalduri tagatiste kontole ning keelata Y -l nõuet samas ulatuses käsutada. Y -l on Swedbank AS-s arvelduskonto, mille jääk oli 30.11.2025 seisuga 0, kuid see ei pruugi näidata praegust rahalist seisu. MTA andmebaasist nähtuvalt deklareeris Aktsiaselts Q perioodil detsember 2025 – aprill 2026 käibedeklaratsioonil (KMD) Y-lt saadud arvete alusel käibemaksuga soetust kokku 63 798,39 eurot. See näitab, et Y teeb jätkuvalt koostööd Aktsiaseltsiga Q ja osutab talle ehitusteenust vastavalt sõlmitud lepingule. Pangakonto arestimine maksumenetluse hilisemas staadiumis ei pruugi täita eesmärki. Sobiv täitetoiming on eelaresti seadmine nõuetele ja arvelduskontole selliselt, et esimesena seatakse arest Y arvelduskontole Swedbank AS-s. Kui see ei taga kogu maksuotsusega määratavat maksusummat, seatakse ülejäänud summa ulatuses arest tulevastele nõuetele Aktsiaseltsi Q vastu.

3-26-1640 MTA on alustanud Y maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil detsember 2024 – november 2025 ning selle tõenäoliseks tulemuseks on täiendava maksukohustuse määramine. Maksumenetlus on lõppjärgus ja koostatud on kontrolliakti projekt. MTA taotluses ja kontrolliakti projektis toodud faktilisi asjaolusid arvestades on maksukohustuse tekkimine võimalik ja tõenäoline. MTA on tuvastanud, et Y jättis oma müügikäibe ajavahemikul detsember 2024 – aprill 2025 osaliselt ja ajavahemikul mai – november 2025 täielikult deklareerimata. Samas on Y tehingupartnerid kajastanud oma KMD-del Y poolset soetust ning on esitanud maksuhaldurile ka arved ja lepingud. Maksustamisperioodil detsember 2024 – märts 2025 on Y deklareerinud sisendkäibemaksu seoses X OÜ-lt toimunud soetamisega, kuid arveid selle kohta ei ole kumbki äriühing maksuhaldurile esitanud (mõlema äriühingu juhatuse liige ja osanik on C). X OÜ on enda käibemaksukohustuse küll deklareerinud, kuid ei ole seda tasunud. Y on jätnud ajavahemikul detsember 2024 – oktoober 2025 töötajatele tehtud töötasu väljamaksed osaliselt deklareerimata ja tasumata. Samuti võttis äriühing 2025. aasta kevadel ja suvel X OÜ-lt üle mitmed lepingud. Sel ajal oli X OÜ-l juba suur maksuvõlg. Swedbank AS-i konto väljavõttest nähtuvad Y väljamaksed viiele töötajale 35 439,31 eurot (bruto) ning lisaks 16-le töötamise registris (TÖR) registreeritud X OÜ töötajale 88 913,83 eurot (bruto). Neilt väljamaksetelt tekib täiendavate tööjõumaksude kohustus kokku 67 706,18 eurot. MTA tuvastas, et Y tegi ülekandeid oma juhatuse liikmele C-le kokku 89 040 eurot ja X OÜ-le kokku 227 800 eurot. Ülekannetel puudusid nõuetele vastavad algdokumendid ja seos ettevõtlusega. MTA luges väljamaksed ettevõtlusega mitteseotuks 316 840 euro ulatuses, millega seoses tuleb tasuda tulumaksu 88 969,28 eurot. MTA on põhjendanud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Y ei ole teinud maksuhalduriga kontrolli käigus koostööd, sh ei ole esitanud nõutud dokumente. Y ja X OÜ omanik ning juhatuse liige on C . Äriühingute tegevusaadress ja tegevusala on sama (elektritööd). TÖR-i andmetel oli C töötaja mõlemas ettevõttes (X OÜ-s alates 20.02.2018; Y -s alates 02.06.2025). On põhjendatud kahtlus, et need äriühingud on C juhtimisel osalenud maksupettuses. Võib arvata, et täiendava maksukohustuse määramisel hakkab Y selle tasumisest kõrvale hoidma. Selle ärahoidmiseks on põhjendatud lubada MTA-l teha täitetoiminguid enne maksukohustuse lõplikku määramist. Y on sõlminud Aktsiaseltsiga Q 22.07.2025 töövõtulepingu hoonesiseste tugevvoolusüsteemide ehitustööde tegemiseks maksumusega 558 922,58 eurot (käibemaksuta). Y -l on tööde kohta esitamata arveid 536 811,26 euro ulatuses (käibemaksuta). Lepingu kohaselt peavad tööd olema lõplikult üle antud hiljemalt 02.10.2026. Seega ei ole Aktsiaselts Q veel Y-le lepingujärgsete tööde eest tasunud. Tööde tegemisel ja arvete väljastamisel tekivad Y -l nõuded Aktsiaseltsi Q vastu. Seega on asjakohane ja proportsionaalne lubada MTA-l seada arest Y olemasolevale või tulevikus tekkivale rahalisele õigusele Aktsiaseltsi Q vastu eeldatava maksukohustuse (249 827,71 eurot) ulatuses, keelates Y -l nõuet käsutada ja lubada MTA-l kohustada Aktsiaseltsi Q tasuma rahaline kohustus Y asemel MTA-le. MTA taotlus Y arvelduskonto arestimiseks jääb rahuldamata. Tegemist on äriühingut kõige intensiivsemalt koormava sissenõudmise meetmega, mida tuleks rakendada eelkõige olukorras, kus ei leidu muid vahendeid maksuvõla tasumise tagamiseks. Siinsel juhul on tõenäoline, et võimalikku maksukohustuse saab tagada kolmanda isiku kohustuse arestimise 3(5)

3-26-1640 kaudu. Aktsiaselts Q on tuntud ja usaldusväärne ehitusettevõtja ning ei ole põhjust arvata, et ta hoiaks kõrvale kohustusest kanda võimaliku maksukohustuse tagamiseks Y-le tasumisele kuuluv summa MTA-le.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-26-1640 konkreetset tegevust, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid tooma esile asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus nr 3-24-3110, p 10 ja 20.03.2023 määrus nr 3-22-2454, p 9; Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Siinses asjas heidetakse Y-le ette mh osalemist maksupettuses koos X OÜ-ga. C on nii Y kui ka X OÜ ainus osanik ja juhatuse liige. C juhtimisel on Y võtnud üle X OÜ töövõtulepingud ja garantiikohustused olukorras, kus X OÜ-l oli suur maksuvõlg. Pärast lepingute ülevõtmist lõpetas X OÜ maksudeklaratsioonide esitamise. Y ei ole teinud maksumenetluses maksuhalduriga koostööd. Ka X OÜ kui kolmas isik ei ole vastanud maksuhalduri korraldustele esitada teavet ja dokumente ning 18.05.2026 seisuga oli äriühingu maksuvõlg kasvanud 181 199,62 euroni. Lisaks on Y teinud C-le kontrolliperioodil 89 040 euro ulatuses väljamakseid, kuid ei ole esitanud raamatupidamise algdokumente, mille põhjal saaks neid väljamakseid seostada äriühingu ettevõtlusega. Neil asjaoludel on piisav alus arvata, et C kontrolli all olev Y võib hakata käimasoleva maksumenetluse tulemusel määratava maksukohustuse täitmisest kõrvale hoidma.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.