lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1726/6

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1726/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1726/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar 10. juuli 2026, Tartu 3-26-1726 P&E Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14. aprilli 2026. a teate ja 7. mai 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamiseks lõpetada maksumenetlus Tartu Halduskohtu 16. juuni 2026. a määrus P&E Invest OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus määruskaebuse esitaja P&E Invest OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16. juuni 2026. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
2.Jätta kaebaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) 14. aprilli 2026. a e-kirjaga teavitas kaebajat, et MTA on alustanud P&E INVEST OÜ maksustamisperioodide oktoober 2025 – veebruar 2026 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Ühtlasi palus MTA vastata kaebaja esindajal küsimustele ja edastada nõutud dokumendid.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 14. aprilli 2026. a teate ja 7. mai 2026. a vaideotsuse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks lõpetada maksumenetlus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada 14. mai 2026. a teates kaebajale pandud kohustuste täitmine kuni halduskohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.07.20263-26-1640/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Tartu Halduskohus tagastas 16. juuni 2026. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Määruse põhjenduste kohaselt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. MTA 14. aprilli 2026. a e-kirjas sisalduvat teadet ja korraldust teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, tehtud vaideotsust ning ka maksumenetluse läbiviimist ei saa pidada õigusvastaseks. Asja materjalidest ei ilmne, et maksumenetlust toimetatakse muu kui üksnes maksuseaduste täitmise kontrollimise eesmärgil. MTA seadusest tulenevaks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Kaebajal on maksukohustuslasena kohustus täita MKS-i ja maksuseadusi ning mh taluda maksukohustuse täitmise kontrollimist maksuhalduri poolt. MKS § 60 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kaebuses esitatud asjaolud ei viita sellele, et teabe ja dokumentide küsimise eeldused poleks täidetud. Maksuhaldur on nõudnud kaebajalt teavet, mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Maksuhaldur on vaidlustatud e-kirjas täitnud haldusakti põhjendamise üldised nõuded. E-kirjas on viide selle andmise õiguslikele alustele ning selles on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused on sätestatud MKS §-s 64 ning nendele saab kaebaja vajadusel tugineda konkreetsetele küsimustele vastates või konkreetse teabe väljastamise otsustamisel. Maksumenetluse läbiviimisega kaasnevat kaebaja õiguste (s.o ettevõtlusvabaduse) riivet saab siinse juhtumi asjaoludel pidada väheintensiivseks. Tegemist on reeglipärase kontrolliga, mida ei saa pidada kaebaja suhtes ülemääraseks. Ettevõtja peab arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda. Tartu Halduskohtu 9. juuni 2026. a määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning kaebajat kohustati kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinevad puudused, s.o selgitama, millise teate osas ta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist soovib, esitama kohtule vaidlusalused haldusaktid, selgitama esialgse õiguskaitse vajadust ning tasuma riigilõivu 20 eurot või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja ei kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluse puudusi. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kaebaja esitas 30. juunil 2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16. juuni 2026. a määrus ja lahendada esialgse õiguskaitse taotlus pärast kaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et määruses halduskohus hindas MTA tegevuse õiguspärasust sisuliselt. See ei ole kaebuse menetlusse võtmise küsimus. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kaebuse perspektiivitus oleks olnud ilmne. Kohus järeldas, et maksumenetlus viiakse läbi maksuseaduste täitmise kontrollimiseks. Kohtu hinnang ei tugine aga tõendite hindamisel ja tegelike asjaolude uurimisel. Maksumenetluses kaebajale pandud kohustus esitada teavet ja dokumente mõjutavad otseselt ettevõtte igapäevast tegevust ning kujutavad endast PS §-s 31 tagatud ettevõtlusvabaduse riivet. Sel põhjusel ei ole ettevõtlusvabaduse riive ilmselgelt väheintensiivne.

Kui kohus jätab kaebuse menetlusse võtmata põhjendusel, et ta peab haldusorgani tegevust juba esialgsel hinnangul õiguspäraseks, jääb kaebaja ilma sisulisest kohtulikust kontrollist. Kokkuvõttes väljus halduskohus menetlusse võtmise staadiumis talle antud pädevuse piiridest ning lahendas sisuliselt kogu vaidluse enne asja menetlusse võtmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 16. juuni 2026. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohus leidis, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ega ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Määruskaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud määruses juba põhjalikult vastanud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja väitel rikub kaebuse tagastamine kaebaja põhiõigusi kohtulikule kaitsele ja ettevõtlusvabadusele. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud1. Praeguses asjas on HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise tingimused täidetud. Halduskohus hindas asjakohaselt ettevõtja hoolsuskohustust majandustegevuses, kohustust oma tegevust dokumenteerida ning alluda maksukontrollile ja sellega seotud teabe ja dokumentide esitamise kohustusele. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks seejuures eksinud asjaolude tuvastamisel või õiguse kohaldamisel. Nõustuda saab sellega, et maksukontrollile allumise kohustust saab pidada kohustuseks, mis ettevõtlusega tavapäraselt kaasneb ega riive seetõttu üldjuhul ettevõtlusvabadust intensiivselt.
8.Määruskaebuses kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et kaebuse asjaoludel ei nähtu, et maksuhaldur oleks alustanud maksumenetlust muul, kui maksukohustuse kontrolli, eesmärgil ja/või kaebajalt nõutav teave ja dokumendid ei seostuks maksukontrolli eseme või kontrollitava perioodiga. Samas ei esita seosta kaebaja oma seisukohta enda majandustegevuse, maksukontrolli asjaolude ega nõutava teabe ja dokumentide koosseisu või mahuga. Seega on kaebaja väide deklaratiivne. Ringkonnakohus ei saa kaebaja väidet sisuliselt kontrollida, kuna kaebaja ei selgita, miks tuleks siiski leida, et maksumenetlus riivab kaebaja õigusi oluliselt intensiivsemalt võrreldes üldjuhul ettevõtja suhtes läbiviidava maksumenetlusega. Kaebaja olukorraga seostamata üldsõnalised väited ei ole piisavad, et kummutada halduskohtu põhjendusi, miks praeguses asjas kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Olukorras, kus kaebaja ei ole esile toonud tema kaebusega seonduvaid asjaolusid ning halduskohus on kontrollinud maksumenetluse alustamise, samuti teabe ja dokumentide esitamise nõude esitamise õigusliku

RKHK 26. mai 2022. a määrus asjas nr 3-21-1411 (p 12).

aluse olemas olu, saab järeldada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise mõlema eelduse täidetust.

9.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus lahendas sisuliselt kogu vaidluse enne asja menetlusse võtmist. Ringkonnakohus ei jaga arusaama, et halduskohtu tegevust oleks alust pidada õigusvastaseks. HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise aluse esinemise kontrollimiseks pidi halduskohus andma esialgse hinnangu nii kaebusega kaitstava riive olulisuse kui ka kaebuse eduväljavaate kohta. Seega on tegemist kohtu seadusest tuleneva ülesandega. Seaduses sätestatud alusel kaebuse tagastamisel ei ole kohtule etteheidetav selleks õigusnormis sätestatud eelduste kontrollimist.
10.Tartu Halduskohus jättis 16. juuni 2026. a määruse resolutsiooni punktiga 2 läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Halduskohus selgitas, et kaebaja ei kõrvaldanud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamist takistavaid puudusi, s.h ei tasunud nõutavat riigilõivu, kuigi kohus andis selleks võimaluse 9. juuni 2026. a määrusega. Määruskaebuses taotleb kaebaja küll esialgse õiguskaitse taotluse sisulist läbivaatamist, aga ei selgita, miks ta ei nõustu halduskohtu otsustusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Muu hulgas ei väida kaebaja, et ta oleks esialgse õiguskaitse taotluse puudused tegelikult kõrvaldanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtu 9. juuni 2026. a määruses nimetatud puuduste tõttu ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamine lubatud. Nendel asjaoludel ei ole alust rahuldada määruskaebust ka selles osas.
11.Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata Halduskohtu 16. juuni 2026. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

ning Tartu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20263-25-4261/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium