X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 18. novembril 2025 jalutusboksis kukkumisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 28. mail 2026 X Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja kukkus 18. novembril 2025 jalutusboksis ning lõi ära oma käe. Pärast seda oli kaebajal tugev valu käsivarres ja seljas. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
2.Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 9. ja 10. juunil 2026 kaebaja kahju hüvitamise taotluse ja vangla otsuse.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et
füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-31-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
6.Vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 3 lg 1 p 4 kohaselt on vangla ülesanne tagada vanglas kinni peetavatele isikutele tervislik eluruum. Seega peab vangla tagama kinnipeetavatele nõuetekohased ja inimväärsed kinnipidamistingimused. Eeltoodu aga ei tähenda, et vanglal oleks võimalik vältida elulisi situatsioone, mis võivad aset leida ilmastikutingimuste tõttu.
7.Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja kukkus 18. novembril 2025 jalutusboksis ja sai sellest tulenevalt tervisekahju. Nagu Viru Vangla märkis oma 10. juuni 2026. a otsuses nr 1-9/3-26/45-2, siis puuduvad ettekanded, mis oleksid fikseerinud kaebaja kukkumist, meditsiiniosakond pole fikseerinud viidatud kuupäeval kaebajal vigastusi, inspektor-kontaktisiku sõnutsi kaebaja meditsiinilist abi ei küsinud ning kaebaja ei ole 18. novembril 2025 ega ka hiljem vangla poole seoses kukkumisega pöördunud. Samuti ei nähtu dokumendihaldussüsteemist teiste kinnipeetavate pöördumisi, mis käsitleksid jalutusboksis esinenud libedust, ning praeguseks hetkeks puuduvad ka videosalvestised, et tagantjärgi tuvastada, kas kukkumine leidis aset ja mis seisukorras täpsemalt jalutusala oli. Seepärast nõustub kohus vanglaga, mille kohaselt pole usutav, et jalutusala oli lubamatult libe, ning kaebaja tervis sai kahjustada. Praegusel juhul on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja seda käesolevalt teinud aga ei ole. Ühtlasi nõustub kohus vanglaga, mille kohaselt on talvisel perioodil libeduse puhul tegemist tavapärase meie kliimas oleva riskiga. Ka väljaspool vanglat peab iga jalakäija libeduseohu korral ettevaatlikult liikuma, et mitte kukkuda ja end vigastada.
8.Kohtule on usutav, et isegi, kui kaebaja kukkus, võis see põhjustada ebameeldiva valuaistingu, kuid arvestades, et kaebaja ei pöördunud kukkumise järgselt vangla ega meditsiiniosakonna poole, siis ei ole kohtule usutav, et tegemist oli sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla mõne RVastS § 9 lg-s 1 välja toodud õigushüve riivamisega.
9.Lisaks saab kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus, s.o kaebaja nõutud hüvitis 1000 eurot ning seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
13.Kohus asendab kaebaja taotlusest tulenevalt avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.