Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 03.06.2026, Tartu 3-26-1106 X.X.-i kaebus Viru Vangla 10.03.2026. a otsuse nr 67/3-26/183-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
2.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 18.01.2026 Viru Vangla direktorile taotluse tema riskide ümberhindamiseks ja avavanglasse ümberpaigutamiseks.
2.Viru Vangla tagastas 10.03.2026. a vaideotsusega nr 1-8/3-26/37-2 X.X.-i 26.02.2026. a vaide (kuna tema 18.01.2026. a taotlust ei ole lahendatud) läbivaatamatult.
3.Viru Vangla jättis 10.03.2026. a otsusega nr 6-7/3-26/183-2 taotluse riskide ümber hindamiseks ja II üksuses paiknemise ümbervaatamiseks rahuldamata ning avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks rahuldamata.
4.Viru Vangla jättis 13.04.2026. a vaideotsusega nr 1-8/3-26/49-2 rahuldamata X.X.-i 11.03.2026. a vaide vangla 10.03.2026. a otsuse nr 6-7/3-26/183-2 peale.
5.X.X. esitas 14.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.03.2026. a otsuse nr 6-7/3-26/183-2 tühistamiseks; Viru Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja vangla
avavangla osakonda või alternatiivselt lahendada kaebaja taotlus uuesti; vangla kohustamiseks järgida pöördumiste lahendamisel seadustes sätestatud tähtaegu, vaadata iga 3 kuu möödumisel ümber kaebaja II üksuses viibimise põhjendatus ja esitada see koos põhjendustega kaebajale ning paigutada kaebaja avavangla osakonda, kui riskihinnangu tulemusel leitakse, et kaebaja ei vaja tugevdatud järelevalvet. Kaebaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 15.05.2026. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja määras kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).
7.Tartu Ringkonnakohus tagastas 19.05.2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 19.05.2026.
8.Kaebaja märkis 21.05.2026. a teates, et abikaasa tasub riigilõivu 22.05.2026.
9.Kaebaja esitas 25.05.2026 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 28.05.2026, kuna abikaasast ja kaebajast mittesõltuvatel põhjustel ei ole riigilõivu tasumine kohe võimalik.
10.Tartu Halduskohus jättis 25.05.2026. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 25.05.2026 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks kuni 28.05.2026. Kaebaja märkis, et kohus tuvastas tema maksejõuetuse ning sellest tulenevalt ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda, kuid kuna asi on kaebaja jaoks oluline, siis ta palus abikaasalt riigilõivu tasumiseks abi. Abikaasal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, kuna remonditööde tellija ei kandnud abikaasale 22.05.2026 kokkulepitud tasu ja lubas seda teha enne 28.05.2026.
12.Tartu Halduskohus jättis 26.05.2026. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Halduskohtu 15.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 19.05.2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte. Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 20.05.2026 ja möödus 25.05.2026. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud. Kaebaja palus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist, kuid kohus jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei ole riigilõivu tasumise kohustuse tähtaeg muutunud. Tähtaja kulgemist ei mõjuta kaebaja esitatud taotlused tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja esitas 28.05.2026 määruskaebuse ja samal päeval määruskaebuse täienduse Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määruse peale, millega kohus tagastas kaebuse. Kaebaja palub tühistada määrus ja teha uus määrus, millega pikendada kaebaja riigilõivu tasumise tähtaega ja saata asi menetlusse võtmiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus ja/või
alternatiivselt tühistada määrus ja saata asi halduskohtule tagasi riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse uueks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjendused: Riigilõivu tasumine on puudus, mis on kõrvaldatav. Kuna kaebaja on kinnipeetav ja tema võimalused riigilõivu tasumise korraldamiseks (helistamine jne) on võrreldes vabaduses viibivate isikutega piiratumad, siis ei ole põhjendatud kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja määramine ja kaebaja taotluse rahuldamata jätmine olukorras, kus seadus näeb ette 15-päevase tähtaja. Kohus jättis arvestamata, et kaebaja lähedastel puudus kohustus kaebaja eest riigilõivu tasuda ning kaebaja abikaasa tegi kõik endast sõltuva, et riigilõivu tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja silmas pidades, et Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 2 osas, tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist.
15.Tartu Halduskohus tagastas 26.05.2026. a määruse (dtl 222-225) resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja jättis riigilõivu halduskohtu määratud tähtajaks tasumata. See on puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Halduskohtu 26.05.2026. a määrusele eelnevalt jättis halduskohus 15.05.2026. a määrusega (dtl 196-204) kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta, kohustades kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest alates 5 päeva jooksul (resolutsiooni p 3). Seega teavitas halduskohus kaebajat esinevast puudusest ja andis talle võimaluse kõrvaldada esinev puudus, s.o tasuda kaebuselt riigilõiv summas 20 eurot. Halduskohtu 15.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 on jõustunud ning kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg lõppes 25.05.2026. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja tasunud nõutud riigilõivu. Seda ka mitte 28.05.2026, nagu kaebaja märkis 25.05.2026 esitatud esimeses taotluses (dtl 216).
16.Kaebaja väitel näeb seadus ette 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja arusaam on mõneti ekslik. HKMS § 120 lg 3 lause 1 kohaselt kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Arvestades, et eelmainitud sättes on kirjas „kuni 15-päevase tähtaja“, siis see tähendab, et maksimaalne päevade arv, mille kohus võib puuduste kõrvaldamiseks anda, on 15 päeva. Kaebaja jätab tähelepanuta sättes sisalduva sõna „kuni“, mis tähendab, et kohus saab määrata ka lühema tähtaja. Eeltoodut arvestades ei ole halduskohus eksinud eelnimetatud sätte kohaldamisel, kui andis kaebajale riigilõivu tasumiseks lühema tähtaja kui 15 päeva.
17.Haldusasja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja halduskohtu 15.05.2026. a määruse kätte 15.05.2026. Seega on kaebaja alates 15.05.2026 teadlik, et kohus ei vabastanud teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning et tal on kohustus tasuda riigilõiv 5 päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest. Kaebaja küll vaidlustas halduskohtu 15.05.2026. a määruse, kuid ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse 19.05.2026. a määrusega (dtl 243). Ringkonnakohtu määruse sai kaebaja kätte 19.05.2026. Seejärel esitas kaebaja halduskohtule 21.05.2026 teate (dtl 215), milles ta teatas, et tema abikaasa tasub riigilõivu 22.05.2026. Eeltoodu näitab, et kuigi kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, on ta suutnud 3 päeva jooksul võtta abikaasaga ühendust, leppimaks kokku riigilõivu tasumises.
Arvestades, et kaebaja sai juba 15.05.2026 teada, et halduskohus nõuab temalt riigilõivu tasumist ning riigilõivu tasumise tähtpäevaks kujunes 25.05.2026, siis on olnud kaebajal sisuliselt kokku 11 päeva riigilõivu tasumiseks vajalike toimingute tegemiseks. Nagu halduskohus vaidlustatud määruses märkis (põhjenduste p 17), siis arvestades, et kaebaja on rõhutanud, et kaebus on tema jaoks oluline, tuli tal koheselt astuda samme, et leida lahendus riigilõivu tasumiseks, kui tema määruskaebus ei peaks osutuma edukaks. Seega jäi kaebajale mõistlik aeg vajalike kokkulepete tegemiseks. Riigilõivu tasumine ja selleks vajalike vahendite kogumine või ka lähedastelt abi palumine on kaebaja vastutusalas, mille täitmata jätmise risk lasub kaebajal.
18.Halduskohus märkis 15.05.2026. a määruses (põhjenduste p 33), et kui kaebaja jätab riigilõivu tähtajaks tasumata, siis tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud puudust, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, sest kohus ei saa menetleda kaebust, mille esitamisel nõutud riigilõiv on tasumata.
19.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2026. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata.
20.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.