lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1451/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1451/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion, Tiina Pappel 03.06.2026, Tartu 3-26-1451 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
2.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X. nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 13.03.2026 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Taotluse kohaselt pidi ta 17.-27.02.2026 taluma Tartu Vanglas vaimset valu ja kannatusi teises kambris viibiva kinnipeetava poolt tekitatud heli tõttu. Süüliselt alandati tema väärikust ja põhjustati kannatusi.
2.Tartu Vangla jättis 11.05.2026. a otsusega nr 1-9/2-26/67-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X.X. esitas 13.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja väitel viibis ta 17.-27.02.2026 Tartu Vanglas sektoris, kus teine kinnipeetav tekitas ebameeldivat ja intensiivset heli, mis põhjustas talle kannatusi. Vanglal oli võimalik paigutada kaebaja teise osakonda, kuid seda ei tehtud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.08.20263-26-2049/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.08.20263-26-2327/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-954/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1890/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-2247/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Tartu Halduskohus tagastas 25.05.2026. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel; kuulutas menetluse

kinniseks Tartu Vangla 21.05.2026 esitatud mürahäiringut tekitanud kinnipeetava käitumist ja vanglaametnike tegevust käsitletavate väljavõtete osas (resolutsiooni p 2) ning keelas kaebajal sellega tutvuda ja saada koopiaid (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Asjaolu, et 17.-27.02.2026 oli kaebaja öörahu mõnel ööl häiritud ning et ta pidi taluma teisest kinnipeetavast tulenevat ebameeldivat müra, ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kaebaja ei pidanud selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul, sest mürahäiringud toimusid üksnes neljal päeval ja ka siis ei kostnud intensiivseid helisid terve öö. Lühiajalise mürahäiringu puhul ei ole tegemist ebameeldivusega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Vanglale esitatud taotlusest ega kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebajale tekkida võinud tervisekahju. Kaebajale lühiajaliselt ja üksikutel öödel öörahu rikkumisest tekkinud vähene magamatus ei saa tekitada kaebajale tervisekahju, mis riivaks oluliselt tema õigust tervisele. 2) Materjalidest nähtub, et Tartu Vangla tegeles probleemse kinnipeetavaga ja proovis veenda isikut lõhkumist või müra tekitamist lõpetama. Enamustel juhtudel selline tegevus rahustas kinnipeetavat ja müra tekitamine lõpetati. Ühel juhul, kui kinnipeetav ei allunud korraldustele, viidi ta teise eluosakonda. Seega proovis vangla võimalikke häiringuid vähendada ega ilmne, et vangla tegutsenuks õigusvastaselt või jäänud tegevusetuks. Kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, ei ole kaebajal tekkinud tagajärgi, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale saanuks tekkida tervisekahju. Ka ei ole tegemist inimväärsust alandava käitumisega. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja esitas 26.05.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlemiseks. Määruskaebuse põhjendused: Kaebuse tagastamine on õigusvastane. Ebameeldiv ja kõva lärm oli nii öösel kui ka päeva ajal, mis põhjustas kaebajale kirjeldamatuid kannatusi ning aeg oli piisavalt pikk, et väita rikkumise intensiivsust. Vangla oli tegevusetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määrus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodule tuginedes ja määruskaebuse põhjendusi arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse.
7.Tartu Halduskohus märkis vaidlustatud määruses (põhjenduste p 6), et kahjunõude aluseks on ajavahemikul 17.-27.02.2026 Tartu Vanglas mürahäiringute põhjustamine, millega alandati kaebaja väärikust ja tekitati talle tervisekahju. Halduskohtu hinnangul kuulus kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis tingiks ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist. Eelnevat silmas pidades tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel põhjendatult.
8.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab kaebuse tagastamist kaebajale tekitatud väidetava tervisekahju tõttu. Kohtupraktikas ei ole loetud kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks näiteks olukorras, kus kaebajale anti vale ravimit (RKHKm 04.02.2026, 3-25-144; TrtRK 18.03.2026, 3-25-2382), kaebajale ei võimaldatud tema tervise kaitseks vajalikke päikeseprille (RKHK 10.11.2025, 325-675) või kaebaja paigutati pikaaegselt korduvalt vanglas ringi (RKHKm 08.04.2026, 3-251780). Käesolevas haldusasjas ei ole siiski tegemist sellist laadi juhtumiga. Halduskohtumenetluse tõhustamiseks HKMS-i, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse seletuskirjas (Riigikohtu XIII koosseis, 496 SE, lk 22-23 1) on toodud näited, milliseid kinnipidamistingimustega seotud rikkumisi võiks pidada väheintensiivseteks: õhukeseks kulunud tekk kartserikambris, sööklas pakutud vesised kartulid, ebaolulise väärtusega tarbeeseme kaotsiminek läbiotsimise käigus. Üldistava asjaoluna on märgitud, et vähese intensiivsusega riivega on tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebuses kirjeldatu riivata kaebaja õigusi rohkem võrreldes seletuskirjas toodud näidetega. Kaebaja poolt väidetust ei ilmne, et aset leidnud helihäiringud saanuks tekitada kaebajale tervisekahju. Ka ei ole kaebaja endal väidetavalt tekkinud tervisekahju mingilgi viisil tõendanud ega usutavalt põhjendanud, mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. Seetõttu loeb ringkonnakohus HKMS § 121 lg 2 p-s 21 loetletud kaebuse tagastamise eeldused ka väidetava tervisekahju tekitamisega seonduvalt täidetuks.
9.Samas isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei olnud kaebaja õiguste väheintensiivse riivega, esines halduskohtul alus kaebuse tagastamiseks. Nimelt on vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korral kinnipeetavale kehtestatud kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud sellise kahjunõude esitamisel, mille aluseks on vangla tegevus haldusmenetluses. Kaebusest ei ilmne, et kaebaja taotleb vanglas osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist, millise nõude puhul vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu (TlnRKm 03.07.2024, 3-24-1335, p 7). Nimelt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1). Niisugune tegevus ei ole vanglas haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 kirjeldatud haldustegevuseks (RKHKm 08.02.2024, 3-22-2321, p 10). Kuna kaebaja ei taotle kaebusest nähtuvalt vanglas tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, siis tuleneb VangS-st kaebajale vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja Tartu Vanglale 13.03.2026 esitatud kahju hüvitamise taotluses nõudnud tervisele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega esineb alus tervisekahju alusel esitatud kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a8032ed5-482b-4ac5-8884-7d5fe0ef8e99/ halduskohtumenetluse-tohustamiseks-halduskohtumenetluse-seadustiku-riigiloivuseaduse-ja-riigi-oigusabiseaduse-muutmise-seadus/

ning Tartu Halduskohtu 25.05.2026. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20263-26-2134/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.07.20263-25-2503/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja