3-26-956 Art & Club COCO OÜ kaebus Eesti Töötukassa vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Art & Club COCO OÜ Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine, kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Lugeda Art & Club COCO OÜ kaebus Eesti Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 tühistamiseks mitte tähtaegseks.
Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistada Eesti Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 vaidlustamise tähtaeg tühistamiskaebuses.
Lõpetada menetlus tühistamisnõudes Eesti Töötukassa 12.02.2026 otsusele nr 7-10/26/12.
Tagastada kaebus tuvastamisnõudes Eesti Töötukassa viivituse ja haldusmenetluse läbiviimise õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja taotluse lahendamisega.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-5 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.24.09.2025 saatis Art & Club COCO OÜ Eesti Töötukassale (Töötukassa) e-kirja ühes taotlusega kvalifitseeruda Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 6).
29.09.2025 kirjaga palus Töötukassa Art & Club COCO OÜ-l kõrvaldada taotluse puudused juhtides muuhulgas tähelepanu, et kirjas puuduvad manused (dtl 8-10).
3.13.01.2026 e-kirjaga (dtl 49) esitas Art & Club COCO OÜ Töötukassale nõuetekohase allkirjastatud avalduse koolituskaardi partneriks kvalifitseerumiseks (dtl 51). Töötukassa sai alustada kaebaja vastavuse kontrollimist Töötukassa seatud kvalifitseerimistingimustele (dtl 152).
4.13.01.2026 e-kirjaga esitas Art & Club COCO OÜ Töötukassale selgitustaotluse ja teabenõude seoses varasemalt esitatud avaldustega (dtl 142 jj).
5.02.02.2026 kirjaga vastas Töötukassa Art & Club COCO OÜ selgitustaotlusele (dtl 57 jj). Töötukassa selgitas, et esitatud avaldus, on võetud menetlusse ja töötukassa kontrollib avaldusega esitatud andmeid ja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Töötukassa palus taotlejat täiendavat teavet seoses vastuoluga andmetes hiljemalt 05.02.2026.
6.02.02.2026 vastas Art & Club COCO OÜ Töötukassa kirjale kvalifitseerimise avalduse osas samal päeval s.o 02.02.2026 (dtl 115) ja palus samas Töötukassalt vastust varasemalt töötukassale esitatud selgitustaotlusele ja kordas varasemalt selgitustaotlusega esitatud asjaolusid.
7.13.01.2026 ja 02.02.2026 esitatud selgitustaotlustele vastas töötukassa 06.02.2026 (dtl 134).
ühe kirjaga
8.12.02.2026 tegi Töötukassa Art & Club COCO OÜ suhtes otsuse nr 7-10/26/12 „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks kvalifitseerimata jätmine“ (dtl 155 jj).
9.01.04.2026 registreeriti Tallinna Halduskohtus Art & Club COCO OÜ (14922111) kaebus Eesti Töötukassa (Töötukassa) õigusvastasele tegevusetusele (kohustamisnõue haldusakti andmiseks).
10.Kaebuse lubatavuse kontrollimiseks palus kohus Töötukassal vastata kohtu küsimustele ja esitada nõutav teave, mida Töötukassa tegi 29.04.2026 (dtl 160-162). Töötukassa esitas asja juurde menetluse kronoloogia (dtl 160-161) ja 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks kvalifitseerimata jätmine“ (dtl 155 jj).
11.29.04.2026 määrusega jättis kohus Art & Club COCO OÜ kaebuse käiguta. Kaebajal tuli esitada seisukoht, seoses menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib vaidlustada Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12, tuleb kaebajal seda selgesõnaliselt taotleda; esitada tõendid Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 kätte saamise kohta; esitada põhjendused kaebuse tähtaegsuse osas või alternatiivselt taotleda kaebetähtaja ennistamist (dtl 164).
12.30.04.2026 pikendas kohus kaebaja taotluse alusel kohtumäärusele vastamise tähtaega. Kuna kaebaja määruse kättesaamist ei kinnitanud toimetas kohus määruse kaebajale kätte TsMS § 3111 lõike 51 alusel (dtl 187).
13.19.05.2026 esitas kaebaja vastuseks kohtumäärusele järgmised taotlused: 1) mitte lõpetada menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel; 2) lugeda käesolev dokument kaebuse nõuete täpsustamiseks HKMS § 49 lg 1 alusel; 3) võtta menetlusse nõue tühistada Eesti Töötukassa 12.02.2026 otsus nr 7-10/26/12 „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks kvalifitseerimata jätmine“; 4) jätkata menetlust ka vastustaja varasema tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna haldusakti hilisem ilmnemine ei kõrvalda varasema rikkumise õiguslikku tähendust; 5) lugeda kaebetähtaeg algavaks hetkest, mil kaebaja sai otsusega faktiliselt tutvuda kohtumenetluse kaudu; 6) alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on möödunud, ennistada kaebetähtaeg HKMS § 71 alusel; 7)
anda kaebajale pärast täpsustatud nõuete menetlusse võtmist võimalus esitada täiendavad tõendid ja sisuline seisukoht keeldumisotsuse õigusvastasuse kohta (dtl 192 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse nõuded
14.Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1). Seega on lubatav kaebuse muutmine kaebaja taotletud osas. Kokkuvõttes palub kaebaja menetlusse võtta järgmised nõuded: 1) nõue Eesti Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks kvalifitseerimata jätmine“ tühistamiseks (HKMS § 37 lg 1 p 1). 2) tuvastamisnõue Eesti Töötukassa viivituse ja haldusmenetluse läbiviimise õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja taotluse lahendamisega (HKMS § 37 lg 1 p 6). Tühistamisnõue
15.Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1).
16.HKMS § 152 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lõige 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lõike 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebuse tähtaegsus
17.Töötukassa on esitanud tõendid, et edastas 12.02.2026 otsus nr 7-10/26/12 „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneriks kvalifitseerimata jätmine“ kaebajale 13.02.2026 e-kirjaga (dtl 159) kaebaja 13.01.2026 avalduses (dtl 158) märgitud ja äriregistrisse kantud kaebaja e-posti aadressil [email protected]. Lisaks märgib Töötukassa, et kaebaja eposti aadressil [email protected] on toimunud kogu kaebaja ja töötukassa vaheline kirjavahetus. Sama e-posti aadressi on kaebaja märkinud ka kaebuses oma e-posti aadressiks, seega ei ole usutav, et kaebaja ei ole saanud otsust kätte (dtl 158-159).
18.HMS § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kätte toimetatuks kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Järjepideva kohtupraktika kohaselt viidatud normi alusel dokumendi kätte toimetatuks lugemine ei eelda menetlusosalise kinnituse saatmist kättesaamise kohta (vt nt TlnRnKm 321-2648, 15.12.2021, p 16). HMS § 27 lõike 2 punkti 3 näol on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga ning elektronposti aadressi omajal on hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte (TlnRnKm 25.09.2025, 3-25-104/30, p 19). Seega ei ole kätte toimetuks lugemise seisukohast määrav kaebaja väide, et ta ei saanud otsust e-kirja teel kätte (dtl 193-194).
19.Töötukassa on tõendanud 13.02.2026 e-kirjaga otsuse edastamise 13.02.2026 (dtl 159). Seega tuli kaebajal kohtusse pöörduda hiljemalt 16.03.2026. Kaebaja pöördus käesolevas
asjas halduskohtusse 01.04.2026. Kaebus 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 otsuse tühistamiseks on seega esitatud tähtaega ületades.
Kaebetähtaja ennistamise taotlus
20.Alternatiivselt kaebuse tähtaegseks lugemisele, tõtleb kaebaja tähtaja ennistamist 12.02.2026 otsuse vaidlustamiseks. Kaebajal puudus võimalus kaebust õigeaegselt esitada mõjuval põhjusel: otsust ei olnud faktiliselt kätte saadud ning selle olemasolust sai kaebaja teada alles kohtumenetluse materjalide kaudu (dtl 194).
21.Kohus selgitab, et tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata (nt RKHKm 18.01.2024, 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (nt RKHKm 11.05.2016, 3-3-1-18- 16, p 13; 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt RKHKm 21.06.2013, 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul võtta arvesse ka seda, et kui kaebuse esitamise tähtaeg jäi kaebajale ebaselgeks, tulnuks tal viivituseta otsida õigusteadmistega isiku abi, et tähtaeg välja selgitada. Kaebetähtaega ennistamist ei saa õigustada ainuüksi asjaolu, et vaidlus on kaebaja jaoks oluline ja see võiks omada ka laiemat tähendust (TlnRnKm 11.04.2025, 3-25-356/8, p 11).
22.Äriühingul on suurem hoolsuskohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Isiku enda ülesanne on tagada, et kontaktaadressina esitatud aadress toimib, seda vastavalt seadistada ning elektronposti kontrollida. Sama kohustus kehtib äriühingule ka elektronposti vastuvõtmisel (TlnRnKm 3-21-2648, 15.12.2021, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et ta ei ole otsust kätte saanud. Üksnes see väide ei ole tähtaja ennistamiseks piisav. Ühtlasi ei pea kohus kaebaja väiteid otsuse tegelikust kättesaamisest eluliselt usutavaks (isegi võttes arvesse kohustamiskaebuse esitamist), kuna kaebaja suhtles viidatud e-posti kaudu vastustajaga pidevalt. Kaebaja selgituste usaldusväärsust kahandab muuhulgas asjaolu, et ka käesoleva kohtuasjas ei kinnitanud kaebaja kohtu 30.04.2026 määruse kätte saamist, ning kinnitas dokumendi kättesaamist 07.05.2026 KÄPO-s alles peale kohtu poolt 05.05.2026 kirja saatmist (TsMS § 3111 lg 51 kohaldamine) (dtl 187). Kaebajal on käesolevast kaebusest ja kohtute infosüsteemist nähtuvatest haldusasjadest piisavad teadmised ja kogemused selleks, et tal oleks olnud võimalus esitada tähtaegselt kaebus kohtusse.
23.Johtuvalt ei ennista kohus Töötukassa 12.02.2026 otsuse nr 7-10/26/12 vaidlustamise tähtaega. Seega lõpetab kohus menetluse otsuse tühistamisnõudes HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 ning § 124 lõike 2 alusel. Tuvastamisnõue Töötukassa tegevusetusele ja viivitusele
24.Kaebaja tugineb sellele, et kui haldusorgan on rikkunud mõistlikku menetlustähtaega, jätnud isiku õiguslikku ebakindlusse, ei ole selgelt teatanud otsuse tegemisest ega taganud sellele faktilist juurdepääsu ning on sellega sundinud isikut pöörduma kohtusse tegevusetuse kaebusega, siis tuleb sellist rikkumist kohtul hinnata. Käesolevas asjas on vastustaja oma käitumisega loonud olukorra, kus kaebajal puudus selge arusaam sellest, kas menetlus on lõpetatud, kas otsus on tehtud ning millised õiguskaitsevahendid on talle kättesaadavad. Haldusorgan on kohustatud tegutsema heauskselt, arusaadavalt ja prognoositavalt. Ei saa pidada nõuetekohaseks halduseks olukorda, kus isik saab teada väidetavalt kaks kuud varem tehtud otsusest alles pärast seda, kui ta ise on pöördunud kohtusse. Kaebaja leiab, et vajalik hinnata, kas vastustaja käitumine enne ja pärast otsuse tegemist oli kooskõlas HMS põhimõtetega, sealhulgas kohustusega tegutseda mõistliku aja jooksul, selgitada välja asjaolud, põhjendada haldusakti ning tagada hea halduse põhimõtete järgimine. On vajalik hinnata kaebaja võrdse kohtlemise küsimust võrreldes teiste turuosalistega. Kaebaja juhib eraldi kohtu tähelepanu sellele, et juhul kui tuvastatakse vastustaja tegevuse või otsuse õigusvastasus, tekib kaebajal õigus esitada eraldi nõue kahju hüvitamiseks (dtl 192 -200).
25.Kaebaja põhjendusi mõistab kohus nii, et kaebaja soovib tuvastada haldusmenetluse läbiviimisel sellega viivitamise õigusvastasuse (HKMS § 37 lg 2 p 6) ja hea haldus põhimõtte rikkumise, sh uurimiskohustuse rikkumise ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise (HKMS § 37 lg 2 p 6).
26.Tuvastamisnõude esitamiseks näeb HKMS ette kaebeõiguse piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Kaebajal oli oma õiguste kaitseks menetlusnormide rikkumisega seoses efektiivne õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse näol. Haldusmenetluse põhimõtete järgimine (toimingud) on vahetult seotud haldusmenetluses antava haldusakti õiguspärasusega, seega ei saa haldusmenetluse nõuete rikkumine praegusel juhul kaebaja mitte menetluslikke õigusi iseseisvalt rikkuda. Ka kaebaja põhjendustest nähtub, et kaebaja etteheide seisneb eelkõige selles, et rikkumised viisid ebaõige otsuseni. Muid põhjendusi, mis viitaks rikkumistele lõppotsusest sõltumata, kohtule ei nähtu. Seega puudub kaebajal tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus ja tuvastamiskaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
27.Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Seega ei ole kaebaja väiteid võimalikus kahjunõudest asjakohased.
28.Kui ka jaatada haldusakti andmisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebeõigust eeldades, et viivitus lõpliku haldusakti andmisega võib rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi lõplikust haldusaktist sõltumatult, kuna see mõjutas kaebaja äritegevuse korraldust, kuuluks selles osas tuvastamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
28.1.Asjaoludest nähtuvalt on Töötukassa 29.09.2025 kirjaga (dtl 8-10) palunud kaebajal puudused kõrvaldada (HMS § 15 lg 2). Vastavas kirjas puudus puuduste kõrvaldamiseks konkreetne tähtaeg, kuigi HMS § 15 lõige 2 seda sõnaselgelt ette näeb. Samas ei ole Töötukassa kaebaja taotlust läbi vaatamata jätnud (HMS § 15 lg 3). Kaebaja ise vastustajalt
puuduste kõrvaldamise tähtaega ei täpsustanud, vaid esitas 13.01.2026 e-kirjaga (dtl 49) Art & Club COCO OÜ Töötukassale nõuetekohase allkirjastatud avalduse koolituskaardi partneriks kvalifitseerumiseks (dtl 51). Seega ei saanud puuduste kõrvaldamata jätmine kaebaja õigusi rikkuda, kuna kaebaja sai võimaluse nõuetekohane taotlus esitada, mida Töötukassa ka menetles. Töötukassa ei ole teinud kaebajale takistusi ja puuduste varasemaks kõrvaldamiseks.
28.2.Toimikust nähtub, et 18.01.2026 e-kirjaga esitas Art & Club COCO OÜ Töötukassale selgitustaotluse ja teabenõude seoses varasemalt esitatud avaldustega (dtl 142 jj). 02.02.2026 kirjaga vastas Töötukassa Art & Club COCO OÜ selgitustaotlusele (dtl 57 jj). Töötukassa selgitas, et 13.01.2026 (vastuses on ekslik viide 18.01.2026) esitatud avaldus on võetud menetlusse ja Töötukassa kontrollib avaldusega esitatud andmeid ja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Töötukassa palus taotlejat täiendavat teavet seoses vastuoluga andmetes hiljemalt 05.02.2026 (dtl 57). 02.02.2026 vastas Art & Club COCO OÜ Töötukassa kirjale kvalifitseerimise avalduse osas samal päeval so 02.02.2026 (dtl 115) ja palus samas Töötukassalt vastust 18.01.2026 Töötukassale esitatud selgitustaotlusele ja kordas varasemalt (so 18.01.2026) selgitustaotlusega esitatud asjaolusid. 18.01.2026 ja 02.02.2026 esitatud selgitustaotlustele vastas Töötukassa ühe kirjaga 06.02.2026 (dtl 134).
28.3.Seega on Töötukassa kaebaja avaldust menetlenud ja andnud kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, selgitades ühtlasi korduvalt, millised on nõuded teenuseosutajale ja millised dokumendid tuleb esitada ning milliseid tingimusi Töötukassa analüüsib (HMS § 36 lg 1). Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 12 lõike 2 alusel võib Eesti Töötukassa seada teenuseosutajatele kvalifitseerimise nõuded. Eesti Töötukassa juhatuse 16.10.2025 otsusega nr 117 on kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partnerite kvalifitseerimise tingimused alates 01.01.2026“ (dtl 152). Kohtule ei nähtu, et esitatud täpsustused (dtl 8-10, 57) oleksid kvalifitseerimiste tingimusi arvestades (dtl 152 jj) ilmselgelt asjakohatud ja nendest tulenevalt oleks Töötukassa otsuse tegemisega viivituses. Küsimused on vahetult suunatud kvalifitseerimistingimustele (p-d 1 ja 2) vastavuse kontrollimisele ja kaebaja esitatud faktiväidete kontrollimisele. Sealjuures on Töötukassa igakordselt palunud kaebajal tutvuda Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö partneritele seatud kvalifitseerimiste tingimustega (dtl 8-10, 57) ja toonud välja konkreetsed viited taotlusega seotud tingimustele (dtl 57 jj). Seega on kaebuse rahuldamine viivituse tuvastamisnõudes vähetõenäoline.
28.4.Ühtlasi saab viivituse õigusvastasuse tuvastamisnõudega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Põhiseaduse (PS) § 31 ja 32 kaitsealaga seotud kaebused ei pruugi olla väheintensiivse riivega. Analüüsitav nõue on praegu suunatud menetluse kestuse õigusvastasuse tuvastamisele (PS § 14) olukorras, kus haldusmenetluses on haldusakt antud ja kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluse välja toonud, et viivitusega oleks kaasnenud eriti intensiivne riive. Seega peab kohus riivet väheintensiivseks. Sealjuures arvestab kohus, et isikul oli endal läbi puuduste kiirema kõrvaldamise võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab kohtu hinnangul riive intensiivsust veelgi. Selgitused
29.Menetluse lõpetamine võtab kaebajalt õiguse pöörduda halduskohtusse sama nõudega samal alusel, kui menetluse lõpetamise määrus on jõustunud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
30.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
31.Võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS §-d 101, 108 lg 4 ja 109).
32.Määruse avalikustamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.