Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion, Tiina Pappel 05.05.2026, Tartu 3-26-878 X.X.-i kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Esindaja v.adv. Andrei Matvejev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja ja tema poja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus tagastati halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. kannab Viru Vanglas karistust alates 21.04.2018 ning alates 29.12.2023 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas.
2.X.X. esitas 31.12.2025 esindaja vahendusel Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus hüvitada lahti riietumisega läbiotsimistega tekitatud mittevaraline kahju ning õigusabikulud, mis seonduvad vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega.
Viru Vangla jättis 27.02.2026. a otsusega nr 1-9/3-26/1-2 kahju hüvitamise taotluse ajavahemiku 21.04.2018 kuni 30.12.2022 osas läbi vaatamata ja tagastas taotluse ning jättis taotluse ajavahemiku 31.12.2022 kuni 31.12.2025 osas täies ulatuses rahuldamata. Samas jättis vangla rahuldamata ka õigusabikulude hüvitamise taotluse.
4.X.X. esitas 24.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel määratavas summas seoses vanglas toimunud lahti riietumisega läbiotsimistega, mis alandasid kaebaja väärikust. Lisaks nõudis kaebaja õigusabikulude (1475,60 eurot) hüvitamist, mis on kantud seoses kahju hüvitamise taotluse esitamisega kohtueelses menetluses.
5.Tartu Halduskohus jättis 26.03.2026. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebaja pidi tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Kaebaja esitas 13.04.2026 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on kaebaja ülalpidamisel alaealine poeg, kelle eestkostjale kantakse kaebaja taotluse alusel igakuiselt 420 eurot. Ülejäänud summa laekub osaliselt vabanemisfondi ning lisaks on kaebajal erinevad nõuded, mis tulenevad süüdimõistvast kohtuotsusest. Allesjäänud raha kasutab kaebaja vanglas hügieenitarvete ja toidu ostmiseks. Taotlusele oli lisatud kaebaja poolt täidetud füüsilise isiku menetlusabi taotluse blankett.
7.Tartu Halduskohus tagastas 15.04.2026. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas, mis puudutab ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 tekitatud kahju (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse käiguta ja anda puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 394,27 euro tasumiseks või riigilõivu tasumiseks vastavalt määruse põhjenduste p-le 13.6) aega 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p-i 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 väidetavalt tekitatud kahju osas, mistõttu tuleb kaebus selles osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Vangla tuvastas õigesti, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega osas, mis puudutas kahju tekitamist ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3 ei olnud tähtaja ennistamine võimalik. Kaebaja pidi läbiotsimistega kaasnevaid väidetavaid tagajärgi tajuma koheselt nende tekkimisel. Põhjendatud ei ole lugeda kaebetähtaja kulgemise algust Riigikohtu 19.06.2025. a otsuse nr 3-22-1384 tegemisest. Nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei saa siduda tegevuse õigusvastasusest teada saamisega, vaid riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise aja kahjust ja selle põhjustajast teada saamisega. Järelikult ei ole oluline, millal kaebaja sai teada sarnases kohtuasjas tehtud otsusest. Vangla jättis 27.02.2026. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt osaliselt läbi vaatamata. 2) Kaebajat ei saa riigilõivu tasumisest vabastada. Ka avavanglas kinni peetavale isikule on tagatud toitlustus ja osade olmevajaduste rahuldamine (nt voodipesu ja käterätikud ning nende pesemine) vangla kulul ning puudub vajadus kanda eluasemekulusid. Kuigi kaebaja märgib menetlusabi taotluses, et tal kulub toidule ja hügieenitarvetele 300 eurot kuus (dtl 41), ei ole avavanglas viibimisel toidu ostmine vajalik, sest toitlustamise tagab vangla. Ka ei saa avavanglas hügieenitarvetele kuluda suuremat summat kui kinnises vanglas. Põhjendatud on lähtuda eeldusest, et kaebaja vältimatud kulud 1 kuus on jäänud vahemikku 44,30-47,30 eurot. Vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulek oli 3397,35 eurot, millest kuulub mahaarvamisele vältimatu kulu 180,20 eurot (44,30×347,30). Kuigi kaebaja viitab, et sissetulekutest kantakse raha ka vabanemisfondi ja nõuete fondi (dtl 36), siis isikukonto väljavõttelt selliseid kandeid ei nähtu. Kaebaja on tasunud elektri (4-l kuul kokku 11,48 eurot) ja kõneaja laadimise eest (4-l kuul kokku 40 eurot). Lisaks nähtuvad konto väljavõttelt kaebaja taotluste alusel tehtud pangamaksed, mille sisu ei ole teada. Kuigi kaebaja viidatud summas (s.o 420 eurot ühes
kuus) ülekandeid isikukonto väljavõttelt ei nähtu, on põhjendatud eelviidatud summaga arvestada, mistõttu kuulub sissetulekutest mahaarvamisele 4 kuu ülalpidamiskulu kogusummas 1680 eurot. Eelnevat arvestades kujunes kaebaja kahekordse keskmise 1 kuu sissetuleku suuruseks 762,84 eurot ((3397,35-180,20-11,48-1680)÷4×2). Kuna riigilõiv 394,27 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei ole kaebajale menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks lubatud. Kui kaebaja vältimatud kulutused 1 kuus on mõnevõrra suuremad kui 44,30 või 47,30 eurot, siis arvestades kaebaja sissetulekuid ja muid väljaminekuid, ei oleks tema riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Kaebaja kahekordne keskmine 1 kuu sissetulek oleks ka sel juhul piisavalt suur, et riigilõivu tasuda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja esitas 25.046.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta menetlusse hüvitamisnõue osas, mis puudutab ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 tekitatud kahju ja rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebusest tulenevalt on tegemist jätkuva kaebaja õiguste rikkumisega, mis algas tema saabumisel vanglasse ja jätkus möödunud aasta augustini. Kaebaja seostab lahti riietumisega läbiotsimiste lõpetamist sellega, et möödunud aasta suvel tehti Riigikohtu otsus, millega selline praktika tunnistati seadusevastaseks. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahjunõude esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates möödunud aasta augustist. Kahju hüvitamise taotlus on esitatud tähtaegselt. 2) Kohus tegi järelduse, et kaebaja kulutab enda jaoks pangakontolt ligikaudu 300 eurot kuus. Eksimus on tekkinud sellest, et kaebaja kontolt tehtud väljamaksed on tehtud nimele X.X.. Kaebajal on poeg, kelle nimi on samuti X.X.. Kohtu järeldus, et vanglakonto väljavõttest ei nähtu kaebaja poolt pojale ülalpidamise osutamist, põhineb asjaolul, et elatise saaja nimi on X.X., nagu ka kaebaja nimi, kuid tegemist on kaebaja pojaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta menetlusse hüvitamisnõue osas, mis puudutab ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 tekitatud kahju. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul puudub määruskaebemenetluse raames pädevus võtta menetlusse kaebaja kaebust. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja taotluse võtta menetlusse tema kaebus eelmärgitud osas. Ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist.
10.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel hüvitamisnõude osas, mis puudutav ajavahemikul 21.04.2018 kuni 30.12.2022 tekitatud kahju, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust eelmärgitud osas. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus õigesti, et kaebaja pidi läbiotsimistega
kaasnevaid väidetavaid tagajärgi tajuma koheselt nende tekkimisel ning põhjendatud ei ole lugeda kaebetähtaja kulgemise algust Riigikohtu 19.06.2025. a otsuse nr 3-221384 tegemisest. Nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei saa siduda tegevuse õigusvastasusest teada saamisega, vaid RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise aja kahjust ja selle põhjustajast teada saamisega. Järelikult ei ole oluline, millal kaebaja sai teada eelnimetatud Riigikohtu otsusest. Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt eeltoodud osas läbi vaatamata. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Tähtaja ennistamise välistaks ka HMS § 34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta. Kaebajat ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud. Sellise olukorraga on tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, nagu vangla 27.02.2026. a otsuses (dtl 10-16) õigesti leidis. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse hindamine hõlmab ka seda, kas kohtueelne menetlus ise (vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamine) on algatatud tähtaega järgides. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele.
11.HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Tartu Halduskohus jättis 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.04.2026. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
12.Halduskohus märkis määruse pealdises, et esitatud on kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses läbiotsimistega. Halduskohtule esitatud kaebuses (dtl 2-8) taotleb kaebaja kahju hüvitamist seoses lahti riietumisega läbiotsimistega ning ka kahju hüvitamist seoses haldusmenetluses kantud õigusabikuludega. Eeltoodust lähtuvalt taotleb kaebaja nii mittevaralise kahju (s.o lahti riietumisega läbiotsimised) hüvitamist kui ka varalise kahju (s.o haldusmenetluses kantud õigusabikulud) hüvitamist.
13.Halduskohus märkis määruse põhjenduste p-s 12, et kaebaja taotleb läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist kohtu nägemisel, millise nõude esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot. Lisaks taotleb kaebaja haldusmenetluses õigusabikulude (1475,60 eurot) kandmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, millise nõude esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 44,27 eurot. Halduskohus märkis, et kokku tuleks käesolevas asjas tasuda riigilõivu 394,27 eurot. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu HKMS § 104 lg 1 lausele 2, mille kohaselt kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Silmas pidades, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 350 eurot ning varalise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb tasuda riigilõivu 44,27 eurot, siis eelmärgitud sätet arvestades tuleb kaebajal tasuda riigilõivuna 350 eurot.
14.Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei esitanud koos määruskaebusega ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Kaebaja palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivust määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba ja kaebajal puudub vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus jätab kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.
16.Kaebaja ja tema poja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.