3-24-1089 F.L kaebus Maksu- ja Tolliameti 18. märtsi 2024. a maksuotsuse nr 12.2-3/062489-18 tühistamiseks Kaebaja F.L , esindaja Suido Västra Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava
2.Jätta F.L apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19. juuli 2024. a otsus muutmata. 3 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõuab F.L-ilt 18. märtsi 2024. a maksuotsusega nr 12.13/062489-18 tulumaksu 46 504,90 eurot. MTA esitas maksuotsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik omandas Äiatari tee 11 asuva kinnisasja 25. septembril 2020 hinnaga 53 000 eurot ja müüs kinnistu 15. oktoobril 2021 hinnaga 280 000 eurot. Ta sai kinnisasja müügist kasu 226 824,52 eurot, mis tuleb deklareerida kui kasu vara võõrandamisest ja tasuda sellelt tulumaks; 2) isiku väited, et ta kasutas kinnistut elukohana, ei ole õiged. Kinnisasjal paiknev hoone (s.o ajutine soojak ja ehitusjärgus elamu) ei olnud elamiskõlblikud. Tegemist polnud isiku elukohaga. Kinnistu soetamise peamine eesmärk oli selle müügilt tulu teenimine; 3) isik registreeris kinnistu rahvastikuregistris elukohana, see on näilik, et saada maksuvabastus; 4) hoones lühiajaline viibimine seoses ehitustegevusega ei tähenda, et tegemist on elukohaga; 5) isiku pangakontodelt nähtub, et ta sooritas oste Tallinnas Mustamäe linnaosas ja Õismäel. Maardus ei ole toimunud igapäevaseid oste. Ei ole usutav, et isik, kes elab Maardus, käib igapäevaseid oste tegemas Mustamäel ja Õismäel. Pangakontodel toimunud liikumised ei kinnita isiku elamist kinnistul; 6) kinnistu kommunaalkuludega seotud teenused ei tõenda isiku elamist nimetatud aadressil. Kommunaalteenuste tarbimine puudus üldse või oli see minimaalne; 7) kinnistu ostja selgitas, et ostmise ajal oli maja puhastatud ja tühi. Tegemist oli uusehitusega, kus puudus mööbel ja isiklikud asjad; 8) kinnisasja ostja tellitud hindamisakti ja ehitustehnilise auditi aruande juures olevatelt fotodelt nähtub, et hoones ei elata ja selles puuduvad eluks vajalikud asjad nagu mööbel, kardinad, valgustid; 9) naabrid ei kinnitanud, et isik kasutas maja enda elukohana; 10) maaklerilt saadud info isiku elamise kohta kinnistul ei ole usaldusväärne, kuna maakler andis kaebajale kinnistu soetamiseks laenu; 11) ehituskulude tegemine ei ole tõendatud. Ehitusega seotud dokumente isik ei esitanud ega teatanud, kes maja ehitas. Isiku deklareeritud sissetulekutega ei ole võimalik maja ehitada; 12) isiku vanemad ja kolmandad isikud ei kinnitanud raha andmist ehituskulude finantseerimiseks.
2.F.L nõuab kaebuses MTA 18. märtsi 2024. a maksuotsuse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja tõendas, et ehitas maja. Vajadusel oleks maksuhaldur pidanud kaasama eriteadmistega isiku; 2) Q andis kaebajale eluasemelaenu nii kinnistu ostmiseks kui ka seotud kulude katmiseks. Kaebajal polnud Qga isiklikku suhet; 3) maksuhaldur ei võtnud arvesse kinnistu ehitamisega seotud kulu. Kaebaja selgitas, kes ostsid materjali ja kes tegid tööd; 4) kaebaja elas kinnistul olnud vanas katkises sõidukis. MTA küsis selgitusi valitud isikutelt; 5) see, et puudusid isiklikud asjad, ei tõenda, et tegemist polnud kaebaja elukohaga. MTA pidi selgitama välja, kui kaua kaebaja kinnistul elas. MTA pole tõendanud, et tegemist polnud kaebaja elukohaga.
3.MTA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) elektri, vee ja kanalisatsiooniga kaasnevaid kulusid ei saa arvata soetusmaksumuse hulka. Tegemist ei ole vara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud kuludega. Juhul, kui kaebaja soovib väita, et ta kandis kulusid seoses ehitamisega, tuli tal seda tõendada. Kuigi kinnistule ehitati maja, siis see ei tõenda, et kaebaja kandis ehitamisega seotud kulud. Kaebaja 2(7)
3-24-1089 ja tema vanemate varasemate selgituste kohaselt tegeles ehitamisega kaebaja ise ja tema isa ning abistasid sugulased ja tuttavad. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et alltöövõtjatele ei ole kaebaja tasu maksnud; 2) asjaolu, et kaebaja sai Qlt laenu rohkem, kui tasus kinnistu soetamisega seotud kulusid, ei anna alust arvestada rohkem saadud laenusummat ega ka laenu intressikulu soetusmaksumuse hulka. Selleks, et lugeda soetusmaksumuse hulka ka ehitustööde korraldamisega seotud tehingute kulud ja muud kulud, tulnuks kaebajal esitada vastavad dokumentaalsed tõendid, mida kaebaja ei teinud. Kaebaja kontolt nähtub, et ta on Qlt saadud raha sularahas välja võtnud ja tasunud ostude eest toidupoodides. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt ei tasunud kaebaja maaklerteenuste eest. Kaebuses märgib kaebaja, et ta tegutses ise maaklerina ja reklaamis tasuta; 3) kinnisasja võõrandamisel seal asunud ajutist soojakut ei võõrandatud. Ühtlasi ei kuulunud see talle. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei ole maksuvabastuse kohaldamise eelduseks mitte üksnes kaebaja faktiline elamine kinnisasjal, vaid kinnisasjal peab asuma eluruum, mis on kinnisasja oluliseks osaks ning maksukohustuslane peab olema kasutanud seda eluruumi kuni kinnisasja võõrandamiseni oma elukohana. Soojakus ega katkises autos elamine ei anna maksuvabastust; 4) elukoht on fakti tõendamise küsimus. Maksuhaldur on oma seisukohta põhjendanud. Kaebaja pole neid põhjendusi ümber lükanud; 5) kus kaebaja oma oste sooritas, see oli üksnes üks tõend teiste tõendite kogumis; 6) kinnistul vee tarbimine ajavahemikul 28. juuni 2021 kuni 15. oktoober 2021 oli 1m 3. Kaebuses väidab kaebaja, et vett kasutati ehitustöödeks. See, et kaebaja on enne kinnistu müüki paigaldanud uusehitisse seadmeid (soojuspump), ei tõenda kaebaja elamist uusehitises. Puudub ka mõistlik põhjendus, miks pidanuks kaebaja vabastama eluruumid kõigist isiklikest asjadest ja mööblist. Samas on kaebaja märkinud, et tal ei olnud maja ehitamise ajal midagi. Kaebaja ei ole menetluses ütlusi täiendanud, vaid need on varasematega vastuolus. Kui esmalt väitis kaebaja, et kolis kinnistule elama kohe pärast kinnistu soetamist ning asus elama väikeses aiamajas, siis kontrollaktile esitatud vastuväidetes väitis kaebaja, et asus kinnistule elama detsembris 2020 ning elas soojustatud majas (ehitussoojak). Kaebuses väidab kaebaja hoopis, et elas vanas katkises sõidukis.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19. juuli 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja omandas kinnisasja 25. septembril 2020. Kinnistul paiknes aiamaja ehitusaluse pinnaga 27 m2. Tegemist oli amortiseerunud suvilaga, mida talveperioodil elamiseks ei saanud kasutada. Suvila lammutati ja ehitati uus hoone. Kaebaja omandas kinnistu 53 000 euroga. Kaebaja võõrandas kinnistu 15. oktoobril 2021 hinnaga 280 000 eurot. Kinnistul asus sellel hetkel ühekorruseline eluhoone ehitusaluse pinnaga 148,9 m 2. Ehitisele väljastati ehitusluba 15. märtsil 2021 ja kasutusluba 24. novembril 2021. Müügilepingu punktis 1.4 märgiti, et lepingu ese oli rahvastikuregistri andmebaasi järgi registreeritud kaebaja elukohana; 2) kinnistu polnud kaebaja elukoht tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 1 tähenduses; 3) asjaolu, et kinnistule on sellel varem paiknenud lagunenud hoone asemele püstitatud uus elamu, ei tähenda, et kaebaja on ehitusega seotud kulutused kandnud. Kaebaja pole kulutuste tegemist ja nende kandmist tõendavaid dokumente (ehitusmaterjalide soetamine, tööde tellimine, tööde vastuvõtmise aktid jms) maksuhaldurile esitanud. Seetõttu ei saanud maksuhaldur väidetavate kulutustega maksusumma määramisel arvestada. Maksuhaldur on kontrollakti punktides „j“ ja „l“ õigesti järeldanud, et ehitamisega seotud kulude kandmine pole tõendatud. Ühtlasi väitsid kaebaja ja tema vanemad maksumenetluses, et maja ehitusega tegelesid kaebaja ja tema isa ning abistasid sugulased ja tuttavad. Kontrollakti punktis „l“ on välja toodud ehitisregistrist leitavad isikud, kes on teostanud elamu projekteerimist, 3(7)
3-24-1089 geodeetilisi töid, auditit, kuid ka nimetatud tööde eest ei ole tasutud või ei ole tasumise kohustust tekkinud. Väär on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud tõendama, et kaebaja on ehitamisega seotud kulutused teinud ja kandnud. Müüdud vara soetusmaksumuse, sh vara parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulutuste (TuMS § 38 lg 1) tõendamise kohustus oli kaebajal. Kui kaebaja hoone ehitamisega seotud kulutusi ei tõendanud, pidi ta andma maksuhaldurile veenvad selgitused selle kohta, et ta tõepoolest need kulutused tegi. Kaebaja seda ei teinud. Seetõttu ei saanud maksuhaldur maksu määramisel ehitise parendamisega seotud kulutustega arvestada. Maksuhaldur nõudis 18. oktoobri 2023. a korralduses kaebajalt ehitamisega seotud kulutuste tegemist tõendavate dokumentide esitamist. Tõendamiskoormus pidi kaebajale olema arusaadav. Kuigi maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla ehitustööde teostamist ja selleks raha kulutamist, ei leidnud kinnitust, et ehitamise ja materjalide eest tasus kaebaja. Kaebajal oli tulenevalt TuMS § 36 lg-st 2 dokumentide säilitamise kohustus. Ehituskulude eest tasumist sularahas kaebaja ei tõendanud. Kaebaja pangakontode väljavõtetelt ei nähtu samuti suuremates summades sularaha väljavõtmist ega suuremate ostude tegemist ehituspoodides; 4) vara võõrandamisega seotud otsesteks kuludeks ei ole vara korrashoiuga seotud kulud (nt kommunaalkulud, elekter ja vesi). Elektri-, vee- ja kanalisatsioonikulu ei saanud vara võõrandamisega seotud tulust maha arvata. Kaebaja väitis, et kasutas kinnistut elamiseks ning nimetatud teenuste tarbimine oli seotud kaebaja kinnistul elamisega; 5) kaebaja väitis, et Q andis talle kinnisvara soetamiseks laenu 55 000 eurot. Maksuhaldur on arvestanud kinnistu soetamisega seotud kuludena kinnisasja ostuhinda 53 000 eurot, notaritasu 119,48 eurot ja riigilõivu 56 eurot. Asjaolu, et kaebaja sai laenu 2000 eurot rohkem, ei tähenda, et ta kasutas seda raha kinnisasja soetamisega seoses. Kinnisasja müügiga seotud tulust saab maha arvata vaid vara soetamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kaebaja pidi tõendama, et ta kasutas 2000 eurot kinnisasja soetamisega seoses. Kaebaja seda ei teinud; 6) kaebaja ei esitanud maksumenetluses tõendeid, et ta tasus maaklerteenuste eest; 7) tähendust ei oma, kas kaebaja elas soojakus või vanas katkises autos. Soojak ei kuulunud kaebajale ja ta ei võõrandanud seda. Kaebaja elamine katkises autos pole usutav. Maksustamisel omaks tähendust vaid elamus elamine ja selle võõrandamine; 8) Äiatari tee 11 kaebaja elukohana registreerimine rahvastikuregistris ei tõenda, et kaebaja nimetatud aadressil perioodil 29. detsembril 2020 – 6. november 2021 elas. Kaebaja ostukäitumine kinnitab, et ta ei elanud Äiatari tee 11 asuvas hoones, soojakus, autos vms. Tavapärane on, et valdav osa sisseoste sooritatakse faktilisele elukohale kõige lähemal olevast kauplusest. Seega võib ostukäitumine viidata sellele, millises piirkonnas isik tegelikult elab. Kaebaja tegi sisseoste Mustamäel ja Õismäel, mitte Maardus. Kaebaja sõlmis 2. juulil 2021 AS-ga Tallinna Vesi lepingu Äiatari tee 11 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks. Perioodil juuli 2021 kuni võõrandamiseni oli kuutarbimine enamasti 0 m 3, v.a september, mil see oli 1 m3. Vastavalt Eesti Energia väljastatud arvetele perioodil september kuni detsember 2020 tarbimine puudus ning tasu nõuti vaid võrguteenuse osutamise eest. Tarbimine tekkis 2021. a-st, kuid siis ehitati kinnistule elamut. Jäätmeveo leping sõlmiti 22. juulil 2021. Usutav pole, et kaebaja elas Äiatari tee 11 asuvas aiamajas või ehitatavas hoones ilma, et ta oleks kasutanud vett ja elektrit ega vajanud prügiveoteenust. Nimetatud asjaolud koosmõjus sellega, milline nägi välja olukord kinnistul 2021. a talvel, mil kinnistul paiknes soojak ning elamu ehitust oli alustatud (dtl 271), ei ole usutav, et kaebaja elas kinnistul kuni elamu valmimiseni. Koos hindamisaktiga esitatud fotodelt nähtub, et müügiks pakutav elamu on uus ja kasutamata. Hindamisaktis on märge, et tegemist on uusehitisega, milles ei ole elatud. Sama nähtub 2. augusti 2021. a auditi aruandest. Müügiks pakutav elamu on uusehitis ja üheltki fotolt ei nähtu, et seda kasutati. Majas ei olnud mööblit ega isiklikke asju. Usutav pole, et hoonest viidi pildistamise ajaks välja kõik kaebajale kuuluvad isiklikud asjad. Naabrid ei kinnitanud, et hoones elati. Naabrid kinnitasid, et maja oli 2020. a-l kehvas seisus. Kaebaja 4(7)
3-24-1089 ja tema pereliikmete seletused pole usaldusväärsed, sest tegemist on omavahel suguluses olevate isikutega. Asjas kogutud muud tõendid ei kinnita nende väiteid. Ebausaldusväärsed on ka kaebaja esitatud isikute kinnitused (dtl 53–69). Need kogus kaebaja oma tuttavatelt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal võib olla mitu elukohta. 13. septembri 2021. a kasutusluba tõendab asjaolu, et kaebaja kasutas ehitist 15. oktoobril 2021 elukohana; 2) asjaolu, et kaebaja ei kasutanud vett, ei tõenda, et ta ei kasutanud elamut elukohana. Vee tuletatud näit ei näita tarbimist; 3) tegemist oli uusehitisega ja see ei pidanudki olema möbleeritud; 4) halduskohus rikkus põhjendamiskohustust. Kohus ei põhjendanud, miks kaebaja pidi tõendama, et ta elas kinnistul enne 15. oktoobrit 2021. Ehitis oli valmis ja sellele oli väljastatud kasutusluba. Kaebaja esitas kommunaalteenuste lepingud ja tuttavate kinnitused. Kui ehitis on elamiseks kasutatav, siis sellest piisab; 5) kaebaja elas kinnistul, ööbis seal ja võttis vastu külalisi. Sellega on kaebaja tõendanud ehitise kasutamist elukohana.
6.MTA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebaja kordab kaebuses toodud seisukohti, millele vastustaja on vastanud; 3) apellatsioonkaebusega võetud tõendid tuleb jätta toimikusse võtmata. Need oleks tulnud varem esitada. Samuti ei tõenda need kaebaja väidet; 4) tõendatud pole kaebaja väide, et tal oli mitu elukohta. Samuti pole tõendatud kaebaja väide, et ta oleks kinnistule püstitatud elumaja kuni kinnistu võõrandamiseni oma elukohana kasutanud; 5) halduskohus hindas kaebaja väiteid ja tõendeid ega ole põhjendamiskohustust rikkunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud järgmised tõendid: 1) ehitisregistrist katastriüksuse plaani ja elamu dokumentidest väljavõtte ning 2) Maa-ameti geoportaalist fotod ehitamise ja ehitise asukoha kohta (dtl 598–605). Kaebaja pole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta esitas need tõendid ringkonnakohtule (HKMS § 182 lg 2). Vajadusel oleks tulnud need dokumendid esitada halduskohtule. Teiseks ei oma need dokumendid vaidluse lahendamisel tähendust. Vaidlust ei ole selle üle, et ehitisele on väljastatud kastusuluba ja ehitis on olemas. Need tõendid ei loo lisakvaliteeti maksualases küsimuses. Seetõttu tuleb need kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
8.Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda kõiki neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
5(7)
3-24-1089
9.Üldreegli kohaselt maksustatakse tulumaksuga kasu, mis on saadud kinnisasja müügist. Erandi kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana (TuMS § 15 lg 5 p 1). Eluruumi võõrandamisel ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul (TuMS § 15 lg 6 esimene lause).
10.Kaebaja viited ringkonnakohtu otsusele asjas 3-21-2391, milles käsitati olukorda, kus maksumaksjal oli mitu elukohta, ei oma siinses asjas tähendust. Viidatud asjas oli tegemist juhtumiga, kus isikul oligi mitu elukohta ja see asjaolu oli tõendatud. Praeguses asjas pole leidnud tõendamist väide, et kaebaja oleks vaidlusalust hoonet kinnisasja võõrandamiseni kasutanud enda elukohana TuMS § 15 lg 5 p 1 ja lg 6 mõttes.
11.TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatud erandile tuginemisel ei tule mitte tõendada seda, et Äiatari tee 11 kinnistule püstitatud hoone oli kinnisasja võõrandamise hetkel elamuna kasutatav, vaid tõendatud pidi olema hoone elamuna kasutamine müüja poolt selle võõrandamiseni.
12.Õige on vastustaja seisukoht, et kuigi halduskohus märkis ekslikult kasutusloa väljastamise kuupäevaks 24. november 2021, ei oma see vaidluse lahendamisel tähendust. Maksuhaldur on kontrollaktis märkinud õige kuupäeva 13. september 2021 ja sellele on tuginetud ka notariaalse müügilepingu p-s 1.3.1.
13.Üksnes ehitisele kasutusloa väljastamine ei tõenda kaebaja väidet, et ta ka elas vaidlusaluses ehitises selle võõrandamiseni. Maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult järeldanud, et tegemist polnud kaebaja elukohaga kinnisasja võõrandamise ajal. Kaebaja sooritas pangakontode väljavõtete kohaselt oma ostud Mustamäel ja Õismäel, kuigi kinnistu asus Maardus. Kaebaja ja AS Tallinna Vesi sõlmisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks lepingu 2. juulil 2021. Samas perioodil 2021 juuli kuni kinnistu võõrandamiseni oli kuutarbimine enamasti 0 m3, v.a septembris, kui see oli 1 m3. Veenev on, et see on selgitatav sellega, et vett kasutati ehitamiseks. Kuigi Eesti Energia AS-i arved näitavad, et alates 2021. a-st on nõutud nii elektrienergia kui ka võrguteenuse eest tasu, oli see selgitatav kinnistule hoone ehitamisega. Pärast ehitise valmimist on elektritarbimine selgitatav sellega, et külmadel perioodidel tuli ehitises hoida teatud tasemel temperatuuri, et külm seda ei kahjustaks, ja kütteallikana kasutati õhk-vesi soojuspumpa (vt ka maksuotsus, p 3.2.6). Kuigi jäätmeveoleping sõlmiti 22. juulil 2021, siis jäätmete tekkimise ja nende ära vedamise kohta pole esitatud jäätmevedaja arveid. 6. oktoobrist 2021 pärinevale hindamisaktile lisatud fotodelt nähtub, et hoonet pole elamiseks kasutatud ja tegemist oli uusehitisele iseloomulike tühjade ruumidega (dtl 408-418). Sama järeldub ka 2. augusti 2021. a auditi aruandest (dtl 453-471). Maksuhaldurile antud naabrite selgitused ei kinnitanud, et hoones oleks elatud (dtl 473-475).
14.Halduskohus on õigesti järeldanud, et TuMS § 15 lg 5 p 1 ei kohaldu olukorras, kus elamine oleks väidetavalt toimunud kas autos või soojakus. Need poleks kinnitu olulised osad, mida oleks elukohana võõrandatud. Lisaks pole need väited ka tõendatud.
15.Halduskohus hindas kaebaja esitatud isikute selgitusi (dtl 53–69) selle kohta, et kaebaja väidetavalt kasutas elamut elukohana. Tegemist pole usaldusväärsete tõenditega. Selgitused on andnud kaebajaga seotud isikud. Need selgitused on vastuolus kogutud teiste tõenditega. Lisaks on kõik selgitused antud tüüpblanketil, millel kõik kinnitavad, et külastasid kaebajat mitu korda ja kaebaja elas vaidlusaluses hoones. Näiteks puuduvad igasugused fotojäädvustused, kus oleks ühiselt koos vaidlusaluses kohas aega veedetud. 6(7)
3-24-1089
16.Õige pole kaebaja seisukoht, et halduskohus rikkus põhjendamiskohustust. Halduskohus on kontrollinud maksustamise aluseks olevate õigusnormide kohaldamist, sh hinnanud asjas kogutud tõendeid ning kõrvaldanud vastuolud tõendite vahel. Halduskohtu põhjendused on jälgitavad ja arusaadavad.
17.Maksuhaldur on siinses asjas maksusumma määramiseks maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud enda kahtlust maksude tasumata jätmise kohta, viidates seejuures maksumenetluses kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele ning maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele. Kuna maksuhaldur on maksuotsust eelkirjeldatud tingimustele vastavalt põhjendanud, läks tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt RKHKo 3-22-1323/17, p 18).
18.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.