Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 11. juuni 2026, Tartu 3-25-472
Haldusasi
X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24. jaanuari 2025. a relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.21/499-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10. juuni 2025. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. juuni 2025. a otsus muutmata.
2.Võtta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend asja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. juuli 2026).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti 24. jaanuari 2025. a otsusega tunnistati kehtetuks X.X.-ile seoses kahe püstoliga väljastatud relvaluba. Otsuses tugineti relvaseaduse (RelvS) § 43 lg-le 31, mille järgi võib tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relva omama.
X.X. esitas kaebuse, milles palus relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus tühistada.
3.Tartu Halduskohtu 10. juuni 2025. a otsusega rahuldati kaebus, tühistati relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus ning mõisteti Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1445,88 eurot. Ülejäänud osas jäeti menetluskulu tema enda kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.
3.1.Ehkki kaebaja ja tema endise elukaaslase suhted on olnud pingestatud ja nende vahel on olnud sageli konflikte, on vastustaja hinnanud kaebajast lähtuvat ohtu ebaõigesti ning teinud
kaalumisvigu. Kohtu hinnangul on vastustaja omistanud põhjendamatult suure kaalu kaebaja endise elukaaslase poolt politseisse tehtud väljakutsetele.
3.2.Kaebaja taotles õigusabikulu väljamõistmist kokku summas 2307,93 senti. Kohtule oli esitatud kaks arvet, mille järgi oli õigusabi osutatud 7 tunni ja 5 minuti ulatuses. Lisaks taotles kaebaja veel 4 tunni ja 11 minuti osas õigusabikulu väljamõistmist, kuid kohus märkis, et selles osas ei ole kaebajale arvet esitatud, kaebaja viitas üksnes õigusabilepingust tulenevale kohustusele õigusabikulude eest tasuda. Kohus asus seisukohale, et selle summa osas, mille kohta ei ole kaebajale arvet esitatud, ei ole menetluskulud välja mõistetavad. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 11 järgi peab menetluskulude väljamõistmiseks olema tekkinud kulude kandmise kohustus, st arve peab olema väljastatud, kuid ei pea olema tasutud. Üksnes õigusabilepingule tuginedes ei saa väita, et kaebajal oli tekkinud teenuse osutamisest õigusabikulud ja vastavate kulude kandmise kohustus.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles jäeti menetluskulu välja mõistmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Kaebaja esitas kohtule õigusabilepingu, mille järgi kohustub kaebaja tasuma talle osutatud õigusabi eest tunnitasu alusel ning mille kohaselt kuuluvad ajakulu hulka kõik ülesande täitmisega faktiliselt seotud tegevused. Kaebaja on esitanud ülevaate haldusasja raames osutatud faktilistest tegevustest.
4.2.HKMS § 109 lg 11 järgi on kulud välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kohustus tekib vastavalt võlaõigusseaduse § 3 p-le 1 lepingust ning sõltumata sellest, kas arve osutatud teenuse eest on juba väljastatud või mitte.
4.3.HKMS § 109 lg-ga 11 seoses on HKMS-i eelnõu seletuskirjas märgitud, et puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Tsiviilkohtumenetluses ei pea menetlusosaline esitama igal juhul arvet, vaid piisab, kui esitatakse menetluskulude nimekiri, millest nähtub teenuse osutamise hind, ajaline kestus, osutatud õigusabiteenuse sisu jms.
4.4.Halduskohtu seisukoht, et üksnes arve tõendab menetluskulude tekkimist ja on nende väljamõistmise aluseks, on ebamõistlikult koormav ning eesmärgitu, kuna arvelt ei oleks nähtunud mingit täiendavat informatsiooni.
4.5.Riigikohus on selgitanud, et kulude tekkimist tõendab pooltevaheline kokkulepe, kus on kajastatud kohustus tasuda õigusabikulud (RKHKo 3-21-997, p 19; 3-20-1410, p 37.1).
5.Politsei- ja Piirivalveameti vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.HKMS-i eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kohtule tuleb esitada tõendid, mille põhjal saab kohus veenduda selles, et tegemist on reaalselt kantud kulutustega, mis on põhjendatud ja vajalikud. Õigusabileping on formaalne, see tõendab küll advokaadi esindusõigust, kuid mitte tegelike, käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalike kulude tekkimist.
5.2.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Õigusabileping sisaldab kulutusi, mis ei ole seotud käesoleva haldusasja lahendamisega. Nt on õigusabilepingu p 15 kohaselt kliendil kohustus hüvitada ka büroo igapäevase tegevusega seotud kulud ning p 16 järgi kohustub ta tasuma advokaadi sõitudeks kulunud aja eest.
5.3.Lepingu p 23 järgi on klient kohustatud tasuma advokaadibüroole arvete alusel. Seega on õigusabi osutajal kohustus esitada arve ja kliendil kohustus arve tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Politsei- ja Piirivalveamet ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud. Seega ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta selles osas, kas halduskohtu poolt kaebuse rahuldamine ning relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamine oli põhjendatud või mitte.
8.Vaidlus apellatsiooniastmes on üksnes selle osa üle halduskohtu otsusest, millega jättis halduskohus osa õigusabikulust vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata. Täpsemalt jättis kohus välja mõistmata kaebaja poolt 25. aprillil 2025 esitatud seisukoha esitamisega (millega koos oli esitatud ka menetluskulude väljamõistmise taotlus) seotud menetluskulud. Varasemate tegevustega seoses esitas kaebaja menetluskulu nimekirja ja kaks arvet ning sellega seotud menetluskulu (kokku koos riigilõivuga 1445,88 eurot) mõistis kohus välja. Viimases, 25. aprilli 2025. a seisukohas oli märgitud, et lisaks on kaebajal tulenevalt õigusabilepingust kohustus tasuda ka sellesama dokumendi esitamisega seotud menetluskulu 4 tunni ja 11 minuti ulatuses maksumusega 842,05 eurot. Kaebaja viitas sellele, et ta on sõlminud õigusabilepingu OÜ-ga Advokaadibüroo Lindeberg, mille järgi on kaebajal kohustus tasuda õigusabi osutamise eest tunnitasu põhiselt 165 eurot tund, millele lisandub käibemaks (dtl 86). Halduskohus asus seisukohale, et HKMS § 109 lg 11 järgi peab menetluskulude väljamõistmiseks olema isikul tekkinud kulude kandmise kohustus, st talle peab olema väljastatud arve. Üksnes õigusabilepingule tuginedes ei saa väita, et kaebajal oli tekkinud õigusabikulud kandmise kohustus.
9.Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga täielikult. Õigusabilepingu alusel tekib isikul küll kohustus tasuda talle õigusabi osutamise eest, kuid konkreetselt tasumisele kuuluv summa tuleb määrata ikkagi arves ning arve esitamisel tekib isikul selle konkreetse summa tasumise kohustus. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide all tuleb mõista just arvet või arveid, milles kajastub isiku poolt esindajale õigusabi eest tasutud või tulevikus tasutav konkreetne summa. Õigusabileping ei ole käsitatav kuludokumendina, kuna sellest ei nähtu kohtuvaidluses kujunenud õigusabikulude konkreetne suurus. Õigusabilepingus oli nimetatud ainult tunnitasu suurus (165 eurot, dtl 94), kuid sellest ei saa järeldada õigusabikulude suurust konkreetses asjas.
9.1.Õige on vastustaja tähelepanek, et viidatud õigusabilepingu p-s 23 on samuti märgitud, et klient kohustub tasuma advokaadibüroole viimase poolt esitatud arvete alusel. Seega ei ole kaebaja väide, et tal tekkis õigusabikulude eest tasumise kohustus abstraktselt lepingu alusel, selle lepingu punktiga kooskõlas. Ka lepingu p-s 25 on reguleeritud arve esitamist, nähes ette selle, millal kliendile arveid esitatakse, ning p-s 27 reguleeritakse seda, mida tuleb arvel kajastada. Lepingu p-s 28 reguleeritakse seda, millise aja jooksul peab klient arve tasuma. Kokkuvõttes on ilmne, et ka kaebaja viidatud õigusabilepingust tuleneb see, et konkreetse summa tasumiseks tuleb isikule esitada arve.
9.2.Samuti märgib ringkonnakohus järgmist. Olukorras, kus isik ei ole saanud õigusabi eest arvet, kuid kohus mõistaks vastustajalt selle õigusabikulu isiku kasuks välja, ei ole tegelikult mingit garantiid, et isikule väljastatakse arve hiljem või et isik tasub selle summa üldse advokaadibüroole. Kui isikule arvet ei väljastata, ei kajastu see advokaadibüroo
raamatupidamises ega vastavalt ka advokaadibüroo maksukohustustes. Pole võimalik teada, kes sellises ebaselges olukorras – kas teenuse tellinud isik, teenust vahetult osutanud advokaat või advokaadibüroo – lõpuks summa omanikuks saab. Ringkonnakohus ei leia, et kohtud peaksid sellise olukorra tekkimisele kaasa aitama. Kuludokumentidena arvete esitamise nõue on vajalik muuhulgas ka selleks, et tagada kõigi osapoolte maksukohustuste korrektne täitmine.
10.Eeltoodud põhjustel ei asenda korrektse arve esitamist see, kui advokaat esitab kohtule õigusabilepingu, kus kajastub õigusabi tunnitasu, ning kirjeldab ise seda, millises mahus õigusabi osutati.
11.Kaebaja väide, et tsiviilkohtumenetluses pole arvete esitamine nõutav, ei tähenda, et see lähenemine kohalduks ka halduskohtumenetluses. Halduskohtumenetluses on menetluskulude väljamõistmiseks sätestatud HKMS-s eraldiseisev regulatsioon ning juhinduda tuleb sellest regulatsioonist. Sealjuures tuleb arvestada HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud kuludokumentide esitamise nõuet ning kuludokumentidele kohtupraktikas antud tähendust, st seda, et kuludokumendina tuleb esitada ka arve.
12.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et arve esitamine oleks olnud ebamõistlikult koormav ja ka eesmärgitu, kuna sellelt poleks nähtunud täiendavat informatsiooni. Arve esitamine on vajalik selleks, et tõendada konkreetse kohustuse tekkimist. Lihtsalt selgitus summa kujunemise osas ei asenda eeltoodud põhjustel arvet. Ringkonnakohus lisab siinkohal ka seda, et advokaadile tuleneb arve esitamise kohustus ka advokatuuriseaduse §-st 63, mille järgi on advokaat kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve.
13.Kaebaja tehtud viited Riigikohtu lahenditele ei ole praegu asjakohased. Need lahendid käsitasid olukordi, kus kaebaja asemel oli menetluskulud kandnud kolmas isik või nende kandmise kohustus oli tekkinud kolmandal isikul ning Riigikohus pidas sellegipoolest põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist kaebajale, kuna viimasel oli kohustus väljamõistetud menetluskulud kolmandale isikule hüvitada. Neist lahenditest ei nähtu, et ka neis asjades ei olnud kuludokumentidena arveid esitatud. Praegu on tegemist aga just olukorraga, kus kaebaja soovib õigusabikulu hüvitamist hoolimata sellest, et talle pole selle eest arvet esitatud.
14.Kaebaja on apellatsioonimenetluses 2. juunil 2026 koos viimase seisukohaga esitanud ka arve nr 250376, mille järgi on kaebajale justkui lisaks perekonnaõiguse alase teenusega osutatud 25. aprillil 2025 õigusabi ka relvaloa tühistamisega seoses 4 tunni ja 11 minuti ulatuses. Kaebaja väitel ongi see vaidlusalune arve, mis jäi õigeaegselt halduskohtule esitamata. Ringkonnakohus võtab selle dokumendi asja materjalide juurde, kuid nendib, et see dokument ei olnud esitatud halduskohtule tähtaegselt kuludokumendina. HKMS § 109 lg 1 ls 3 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Käesolevas asjas oli kohus määranud selleks tähtajaks 25. aprilli 2025 (dtl 80). HKMS § 109 lg 1 neljas lause sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna seda arvet ei olnud tähtaegselt halduskohtule esitatud, ei saa ringkonnakohus selle alusel halduskohtu otsust tühistada ning apellatsioonkaebust rahuldada.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulu 511,50 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.