Maksu- ja Tolliameti taotlus XX suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Riina Masing Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – XX
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.1.aresti seadmiseks XX olemasolevale või tulevikus tekkivale rahalisele õigusele XXXX (registrikood xxxxxxxx ) vastu summas 249 827,71 eurot, keelates XX-l nõuet käsutada ja
2.2.lubada maksuhalduril kohustada XXXX tasuma rahaline kohustus XX asemel Maksu- ja Tolliametile.
3.Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus XX arvelduskonto arestimiseks.
Asendada avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte XXle.
3-26-1640
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba sissenõude pööramiseks rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse tekkimine võimalik ja tõenäoline. Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57).
5.Seejuures tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav haldusakt oleks õiguspärane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.MTA on alustanud 04.07.2025 korralduse nr 12.2-3/066986-13 ja 07.01.2026 korralduse nr 12.2-3/066986-24 alusel XX (registrikood xxxxxxxx) käibemaksu, tööjõumaksude, ja erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil detsember 2024 kuni november 2025, mille tõenäoliseks tulemuseks on täiendava maksukohustuse määramine. Maksumenetlus on lõppjärgus ja koostatud on kontrolliakti projekt.
3-26-1640
7.MTA taotluses ja kontrolliakti projektis (dtl 45-65) toodud faktilisi asjaolusid arvestades on maksukohustuse tekkimine võimalik ja tõenäoline. Kontrolliakti kohaselt on MTA tuvastanud, et:
7.1.XX ei deklareerinud käibemaksudeklaratsioonidel (KMD) perioodil detsember 2024 kuni aprill 2025 osa müügikäivet ja alates mai kuni november 2025 on kogu müügikäive deklareerimata. Samas on XX tehingupartnerid kajastanud oma käibedeklaratsioonidel soetamist XX poolt ning on maksuhaldurile esitanud ka vastavad arved ja lepingud.
7.2.Perioodil detsember 2024 kuni märts 2025 on X XX lisa B osal deklareerinud sisendkäibemaksu seoses X-lt toimunud soetamisega, kuid vastavaid arveid ei ole XX ega X esitanud (mõlema äriühingu juhatuse liige ja osanik on sama isik). X on endapoolse käibemaksukohutuse küll deklareerinud, kuid ei ole seda tasunud.
7.3.XX on jätnud detsember 2024 kuni oktoober 2025 töötajatele tehtud töötasu väljamakseid osaliselt deklareerimata ja tasumata. XX võttis 2025 kevad–suvi X-lt üle mitmed lepingud (XXX, XX, XX) ajal, mil X-l oli juba suur maksuvõlg ning ta lõpetas tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) esitamise. Swedbanki kontoväljavõttest nähtuvad aga väljamaksed 5-le töötajale 35 439,31 eurot (bruto) ning lisaks 16-le X töötamise registris (TÖR) olnud töötajale juuni–nov 2025 88 913,83 eurot (bruto). Neilt väljamaksetelt tekib tööjõumaksude lisakohustus kokku 67 706,18 eurot (sh kinnipeetud tulumaks 20 808,46 eurot; sotsiaalmaks 41 506,22 eurot; töötuskindlustusmakse 3 018,58 eurot; kohustusliku kogumispensioni makse 2 372,92 eurot).
7.4.MTA leidis pangakonto väljavõttelt, et XX tegi ülekandeid juhatuse liikmele P. Pile kokku 89 040 eurot ja X-le kokku 227 800 eurot. Ülekannetel puudusid nõuetele vastavad algdokumendid ja seos ettevõtlusega, dokumente ei ole MTA-le esitatud. Need väljamaksed luges MTA ettevõtlusega mitteseotuks kokku 316 840 euro ulatuses ning nendelt kuulub tasumisele tulumaks 88 969,28 eurot.
8.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
8.1.XX ei ole maksuhalduriga teinud kontrolli käigus koostööd ja ei ole esitanud nõutavaid dokumente.
8.2.XX ja X omanik ning juhatuse liige on P. P. Äriühingute tegevusaadress on sama (Xxxxx 3) ning tegevusala on sama (elektritööd). TÖR andmetel oli P. P töötaja mõlemas ettevõttes (X alates 20.02.2018; X alates 02.06.2025). Kevadel-suvel 2025.a võttis XX X-lt üle mitmed alltöövõtu/töövõtulepingud (XXX, XX, XX), sh võeti üle garantiikohustused. Ülevõtmine toimus ajal, mil X-l oli juba märkimisväärne maksuvõlg ja ta lõpetas deklaratsioonide esitamise.
8.3.XX deklareeris sisendkäibemaksu X arvete põhjal ning tegi suuri ülekandeid X kontole (227 800 eurot) ja juhatuse liikmele (89 040 eurot). XX maksis ka palka töötajatele, kes olid TÖR-is registreeritud X töötajatena.
9.On põhjendatud kahtlus, et need äriühingud on P. Pi juhtumisel osalenud maksupettuses eesmärgiga saavutada maksuvähendus sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise näol ning jättes käibelt arvestatud käibemaksu ja töötajate töötasudelt maksud tasumata. Mõlemad äriühingud ei ole teinud MTA-ga koostööd. See loob aluse arvata, et täiendava maksukohustuse määramisest hakkab XX kõrvale hoiduma. Seega on maksukohustuse tasumisest kõrvalehoidumiseks põhjendatud lubada MTA-l teha täitetoiminguid enne maksukohustuse lõplikku määramist.
3-26-1640
10.MTA soovib kohtu luba täitetoimingute läbi viimiseks kahel viisil: esimeses järjekorras seada arest äriühingu arvelduskontosse Swedbankis määratava maksusumma ulatuses ja kui määratavast maksusummast (249 827,71 eurot) kogu summat ei tagata (pangakontol on alla 249 827,71 euro), siis ülejäänud summa ulatuses seada arest e XX tulevikus tekkivatele nõuetele XXXX vastu.
11.Maksuhalduril on maksuvõla sissenõudmise menetluse raames muu hulgas õigus pöörata vastava korraldusega sissenõue maksukohustuslase rahalistele õigustele (rahalistele nõuetele), mis toimub MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3 lg 11). Vastavas korralduses märgitakse muuhulgas korraldus täita kohustus võlgniku asemel maksuhaldurile (täitemenetluse seadustik, edaspidi TMS, § 114 lg 1). Sissenõude pööramiseks rahalisele nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks (TMS § 118 lg 1).
11.1.Teadaolevalt on XX-l on sõlmitud XXXX 22.07.2025 töövõtuleping nr 1608-AL0127 hoonesiseste tugevvoolu süsteemide ehitustööde tegemiseks käibemaksuta summas 558 922,58 eurot. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal on august – november 2025 XX esitanud XXXX arveid tööde kohta käibemaksuta summas kokku 22 111,32 eurot. Seega on arveid esitamata tööde kohta käibemaksuta kokku 536 811,26 eurot (558 922,58 – 22 111,32).
11.2.Lepingu kohaselt peavad tööd olema tellijale XXXX lõplikult üle antud hiljemalt 02.10.2026. a. Seega on lepingulised tööd veel lõpetamata ja seega on ka osade lepingujärgsete tööde eest XXXX XX-le tasumata. Tööde teostamisel ning arvete väljastamisel tekivad tulevikus XX-l nõuded XXXX vastu.
12.Eeldatav maksuotsusega määratav maksusumma on 249 827,71 eurot, seega on kohaseks ja proportsionaalseks meetmeks lubada MTA-l seada arest XX olemasolevale või tulevikus tekkivale rahalisele õigusele XXXX (registrikood xxxxxxxx ) vastu eeldatava maksukohustuse 249 827,71 euro ulatuses, keelates XX-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada XXXX tasuma rahaline kohustus XX asemel Maksu- ja Tolliametile.
13.MTA taotlus jääb aga rahuldamata XX arvelduskonto arestimise osas. Arvelduskonto arestimise näol on tegemist kõige intensiivsemalt äriühingut koormava sissenõudmise meetmega, mida tuleks rakendada eelkõige olukorras, kus muid vahendeid maksuvõla tasumise tagamiseks ei leidu. Siinsel juhul on tõenäoline, et võimalikku maksukohustust saab tagada üksnes kolmanda isiku kohustuse arestimise läbi, mistõttu leian, et MTA taotluse rahuldamine soovitud viisil – esmajärjekorras arest arvelduskontole ja seejärel nõude arestimine, ei oleks põhjendatud. XXXX on tuntud ning usaldusväärne ehitusettevõtja ning kohtul ei ole põhjust kahelda, et viimane asuks kõrvale hoidma kohustusest kanda võimaliku maksukohustuse tagamiseks XX-le tasumisele kuuluv summa MTA-le.
14.Arvestan taotluse rahuldamisel ka maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui XX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 249 827,71 eurot.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldan maksuhalduri taotluse osaliselt ning annan MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XX olemasolevale või tulevikus tekkivale rahalisele õigusele XXXX vastu summas 249 827,71 eurot, keelates XX-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada XXXX tasuma rahaline nõue XXT asemel Maksu- ja Tolliametile
3-26-1640
16.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte XX-le.
17.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma Jõustus Riigikohtu 17.08.2026 määrusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.